Värske Viimsi Teataja veebiversioon on leitav siit ja järgmised infolehe ilmumisajad leiab siit. Septembri esimene Viimsi Teataja jõuab lugejateni 4. septembril.
Seekord on lehes järgmised teemad:
Rahulolu-uuring aitab hinnata, kuidas Viimsil läheb ja kuhu edasi liikuda
Sel sügisel toimub taas Viimsi valla elanike rahulolu-uuring, millega kogutakse viimsilaste hinnanguid oma elukeskkonnale, valla teenustele ja arengule. Mida on varasemad uuringud vallale õpetanud, kuidas elanike tagasisidet kasutatakse ning mida tasub teada sügisel toimuvast uuest uuringust, selgitavad Viimsi vallavalitsuse arendusosakonna juhataja Sandra Metsis ja kogukonna koordinaator Ave Mellik. Loe uudist siit.
Viimsi jagas Arvamusfestivalil kogemusi sademevee nutikast kasutamisest
7. augustil arutleti Arvamusfestivalil teiste teemade hulgas selle üle, kuidas tulla toime järjest sagedasemate valingvihmadega ning milline roll on sademevee käitlemisel riigil, kohalikul omavalitsusel, vee-ettevõttel, arendajal ja kinnistuomanikul. Arutelu „Kelle vihm, kelle uputus?“ korraldamises osales ka Viimsi vallavalitsus. Loe uudist siit.
Naissaare kerksuskeskus sai väikesaarte programmist toetust
Kerksuskeskuse ülesanne on pakkuda kriisiolukorras sooja, turvalist ja toimivat kogunemiskohta. Keskusesse kavandatakse tingimused, mis võimaldavad toetada nii saare püsielanikke kui ka kriisi ajal Naissaarel viibivaid külalisi. Kerksuskeskuses saab näiteks laadida telefone, majutuda ning kasutada tualetti ja sauna. Samuti saab küsida värsket operatiivinfot. Vajadusel pakutakse joogivett, toitu ja esmaabi. Keskus pakub tuge evakuatsiooni ning politsei- ja päästetegevuse korraldamisel. Projekti kogumaksumus on 135 060,80 eurot. Loe uudist siit.
Moedisainer Cärol Ott kudus oma magistritööd koos Prangli naistega
Cärol Ott oli Eesti Kunstiakadeemia (EKA) magistridiplomi poole teel tervelt kaheksa aastat. Lõputöö praktiline osa sündis Prangli vana elektrijaama käsitööruumis, kus kangastelgedel valmis üle nelja meetri pikkune merekarva teos nimega „Nagu merelaine“. Loe uudist siit.
Teeme nagu Randveres – korjame teetigusid!
Kolmapäeva õhtuti kohtuvad Randvere inimesed Koralli pakendikeskuse juures. Nad panevad kindad kätte, ämbrite sisse kilekotid, kuhu põhja valatakse soola ning algab võitlus Hispaania teetigudega. Loe uudist siit.
Viimsi saared XIV: KERI – kivine vahimees keset avamerd
Ligi kolme hektari suurune kivine maalapp on sajandeid olnud meremeestele oluline orientiir ning selle kohal kõrguv tuletorn on üks Eesti tuntumaid meremärke. Kuigi Keri pole suur saar, on sellel siiski erakordselt rikkalik ajalugu – siin on põimunud meresõit, tehnikaajalugu, geoloogia, elurikkus ja rannarahva pärand. Loe uudist siit.
Tait – tagasihoidliku välimusega värvikas tegelane
Kui märkate mõne taimestikurikka tiigi ääres tumedat, umbes tuvi suurust, kuid pikkade jalgadega veelindu, kes pöörab teie poole oma punase noka ja laubakilbiga pea, kõnnib enesekindlalt veetaimede vahel või lausa nende peal, ent on ka osav ujuja, siis kohtasite suure tõenäosusega just taiti. Loe uudist siit.
Leppneeme – 650 aastat mere ääres
Käesoleval aastal täitub 650 aastat Leppneeme küla esmamainimisest. Küla ajalugu ulatub vähemalt 1376. aastasse, mil Tallinna rae dokumentides mainitakse esimest korda Thusnesi küla. Toona anti Tallinna rae kaitse ehk võeti turbe alla Kõnecke van Thusnes koos Johannes Lafrensoniga. Seda sündmust peetakse Leppneeme ajaloo alguspunktiks ning see on vanim teadaolev kirjalik teade külast. Loe uudist siit.
Tähistame koos Eesti iseseisvuse taastamist
Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni (VEDA) algatusel ja nüüd Naiskodukaitse Viimsi jaoskonna eestvedamisel toimub Viimsi mõisa pargis Eesti taasiseseisvuspäeva kontsert-piknik juba kümnendat korda. Tänavu tähistame 20. augustil Eesti iseseisvuse taastamist kontsert-piknikuga Viimsi mõisa pargis, mille peaesineja on tänavu Marko Matvere. Loe uudist siit.
Viimsi Mereaerutamise klubi Leppneemes õpetab merele minema
Leppneeme sadama servas mere ääres toimetavad kaks ettevõtlikku naist, Kessu Klymanovi ja Liisi Siibaku, kelle jaoks süstad ja mereaerutamine on olnud juba pikki aastaid südamelähedased. „Kui eelmisel aastal tegime ettevalmistusi ja prooviüritusi, siis alates käesoleva aasta juunist on klubiline tegevus hästi käima läinud: teeme koolitusi ja veematku,“ räägivad Viimsi Mereaerutamise klubi loonud naised. Loe uudist siit.
