Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik. Tekkekohal tuleb koguda 14 liiki jäätmeid, mis ei tähenda aga 14 erineva konteineri vajadust. Vaatame lähemalt, mida tuleb liigiti koguda ja kuhu need jäätmed tuleks viia.

Kliimaministeerium on loonud ka riikliku olmejäätmete liigiti kogumise juhendu, mille leiad SIIT.

Igapäevaselt tekkivad olmejäätmed moodustavad põhiliselt segaolmejäätmed, biojäätmed, vanapaber (paber ja kartong) ja pakendi-jäätmed. Vaatame lähemalt kuidas käib olmejäätmete sorteerimine: 

Vastavalt 1. jaanuaril 2023 kehtima hakanud Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale on biolagunevate jäätmete mahuti kohustus kõigil kinnistutel. Erandina on lubatud üksikelamutel ja paarismajadel biolagunevate jäätmete liigiti kogumine lahendada enda kinnistul ka nõuetekohase kompostimise teel, sellisel juhul eraldi biolagunevate jäätmete konteinerit vaja soetada ei ole.

Nõuetekohane kompostimine tähendab:

• Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus.
• Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.
• Biolagunevate jäätmete äraveo ning vajadusel konteineri rendi osas palume pöörduda Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i klienditeeninduse poole, kes nõustab parima personaalse lahenduse leidmisel. Konatkteeruda saab kirjutades aadressile [email protected] või helistades numbrile +372 609 6410 või +372 609 6530.

Kuivõrd kompostimise tulem on muld, siis kompostimist soovitame eelkõige elanikele, kes aias aktiivselt tegutsevad. Kompostimine tahab teataval määral tähelepanu ja aega. Elanik, kes ei ole aktiivne aednik võiks eelistada mahuti tühjendamise teenust, sest nõnda jõuab väärtuslik materjal ringlusesse ning mahuti on ka elanikule nõuetekohasest kompostrist märkimisväärselt soodsam ja vähem aja kulukas.

Biolagunevate jäätmete äravedu on reguleeritud korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmeveo teenust, mis hõlmab ka biolagunevate jäätmete teenust, pakub hetkel Viimsi valla mandriosas AS Eesti Keskkonnateenused. Biolagunevate jäätmete äraveo ning vajadusel konteineri rendi osas palume pöörduda Eesti Keskkonnateenused AS-i klienditeeninduse poole, kes teie vajadustest ja soovidest lähtuvalt leiab parima lahenduse. Klienditeenindusega saate ühendust võtta kas e-posti teel [email protected] või helistades telefonil +372 640 08 00.

Teenuste hinnakirjaga saab lähemalt tutvuda SIIT.

Miks pakendijäätmeid sorteerida?

• Pakendite tagastamine avalikes pakendipunktides on tasuta.
• Tagatisrahata pakendite ja pakendijäätmete kogumispunktide asukohti Viimsi vallas vaata SIIT. VAAL vebilehel vali vasakpoolsest menüüst Taristu ning seejärel Pakendikonteinerid ja jäätmejaamad.
• Sorteerides pakendijäätmeid olmejäätmetest eraldi, väheneb olmejäätmete maht ja olmejäätmete konteineri tühjendamise sagedus.
• Eraldi kogutud pakendijäätmed suunatakse taaskasutusse ja nendest valmistatakse uusi tooteid.
• Paljude joogipakendite eest olete joogi ostmisel tasunud tagatisraha ehk panti (10 senti). Selle saab tagasi, kui viite pudelid või purgid kauplusse.

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

Pakendijäätmete sorteerimise juhendi leiad SIIT. 

Reeglina on kogumispunktis eraldi konteinerid paberile ja papppakendile (sinise märgistusega konteiner), segapakendile (kollase märgistusega konteiner) ning klaaspakendile (rohelise märgistusega konteiner). Juhul kui klaaspakendeid ei saa eraldi ära anda, siis võib need panna segapakendikonteinerisse.

Ettevõtted, kes tegelevad tootmisega ning kauba pakendamisega on enda pakendijäätmete kogumise kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonidele. Eestis tegeleb pakendijäätmete kogumisega:

Tekkekohal kogumine

Viimsi vallas on võimalik tellida mugavus teenusena tekkekohal liigiti kogumise teenus ja seda on võimalik teha tasuta, siiski lisateenuste puhul võivad rakenduda täiendavad tasud. 

Pakendikott on tasuta ja mugav võimalus vabaneda kodumajapidamises tekkivatest pakenditest. Pakendikoti teenus on mõeldud eramaja klientidele. Pakendikotti sobivad tühjad plastist, klaasist, kartongist ja metallist pakendid, mis pakendikoti täitumisel asetatakse kindlal päeval nähtavale kohale (näiteks olmejäätmete konteineri kõrvale) ning kui kogumisauto pakendikoti ära viib, jäetakse pakendikoti asemele uus tühi kollane kilekott uute pakendijäätmete kogumiseks.

Korteriühistud saavad tellida pakendite kogumiseks ja äraandmiseks tasuta pakendikonteineri teenuse. 
KÜ-l on võimalik kasutada isiklikku pakendikonteinerit kui see vastab jäätmekäitleja tingimustele. Konteineri standard EVS-EN 840-1-2012 tähendab kaanega varustatud 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse. Muud kogumisvahendid loetakse ebastandardseteks ja need ei sobi. Mõistlik on isikliku kogumisvahendi kasutamisel konteineritüüp teenusepakkujaga täpsustada, saates foto.

Miks on korduskasutus tähtis?

Korduskasutamine võitleb sama probleemi vastu nagu vähendamine. Igapäevaselt tekkivad prügi kogused on liiga suured! Tõstes toodete eluiga läbi korduskasutuse või valmistades tooteid ette korduskasutuseks (disainimine, parandamine, puhastame jms) vähendame tekkivate jäätmete hulka. Korduskasutus panustab oluliselt säästvasse arengusse, sest see mitte ainult ei edenda keskkonnakaitset läbi jäätmetekke vältimise, vaid toob kaasa ka majandusliku tulu ning aitab kaasa sotsiaalsete eesmärkide täitmisele.

Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda. Parim prügi on see, mida pole tekitatud!

Kuidas sõlmida jäätmeveolepingut?

Jäätmeveolepingut saab sõlmida elektrooniliselt iseteeninduskeskkonnas www.keskkonnateenused.ee või valla keskkonnaosakonnas. 

Kas lepingu sõlmimine on kohustuslik?

Kõik kinnistu omanikud on kohustatud sõlmima lepingu või taotlema veost vabastust.

Millised nõuded on biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmisel?

Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine muutub kohustuslikuks kõigile, v.a registreeritud kompostijad.

Uus kord hakkas kehtima  1. augustil 2025:

• Kui kinnistu on Viimsi valla jäätmeregistris märgitud kompostijaks, ei ole kohustust biojäätmeid üle anda.
• Kui majapidamine ei ole end kompostijana registreerinud hiljemalt 31. juuliks 2025, saadab EKT automaatselt biojäätmete tühjendusgraafiku ja teenus alustatakse.

Kompostimise registreerimine toimub elektrooniliselt Viimsi valla iseteeninduses või saates foto kompostrist kinnistu infoga e-posti aadressile [email protected].

Millised nõuded on jäätmemahutitele?

Jäätmemahutid ja -majad peavad olema korrektselt märgistatud:

• jäätmeliigi nimetusega
• kinnistu aadressiga
• kliendi nimega

Millised on korraldatud jäätmeveo eelised?

• Korraldatud jäätmevedu toetab jäätmete liigiti kogumist ja suurendab liigiti kogutavate jäätmete koguseid, mis omakorda võimaldab optimeerida prügivedu.
• Kogu vallas toimetab üks vedaja kellel on leping Viimsi vallavalitsusega. Antud lepingus on toodud teenuse hinnad, mis ei tohi järgmise kahe aasta jooksul tõusta. Edasine hindade tõstmine peab käima läbi valla ning ainult väga põhjendatud juhtudel.
• Kindel vedaja vallas annab võimaluse pakkuda kvaliteetsemat klienditeenindust ning personaalsemat lähenemist.
• Korraldatud jäätmevedu võimalik paremini teostada kohalikul omavalitsusel – vallal on jooksev ja vahetu teave jäätmeveo toimimisest, jäätmeveost erandkorras vabastuste saamine toimub vaid läbi valla ning on kontrollitud. Vabaturuolukorras puudus vallal täielik ülevaade, mis kinnistud on jäätmeveoga liidetud ning millised hoiavad sellest kõrvale viies enda jäätmed avalikesse konteineritesse või veel hullem - loodusesse.
• Jäätmevedaja pakub mitmeid lisateenuseid, mis aitavad parandada jäätmekäitlusteenust ning seeläbi tõstab ka inimeste valmisolekut jäätmeid liigiti koguda.

Miks on korraldatud jäätmevedu oluline?

• Jäätmeseadus kohustab kohalikke omavalitsusi korraldama olmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil. Kohalik omavalitsus võib jätta jäätmeveo korraldamata vaid haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus (§ 66 lg 3).
• Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärkideks on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusse kõik jäätmetekitajad - ka need eramajad, suvilapiirkonnad ja väike-ettevõtted, kes seni on prügiveoteenusest kõrvale jäänud.
• Korraldatud jäätmevedu annab igale elanikule ja ettevõtjale kindluse, et tema olmejäätmed käideldakse võimalikult keskkonnasõbralikult ning parima hinnaga.
• Vabaturu olukorras ei saanud vald kaasa rääkida jäätmeveoteenuse hinna kujunemisele ning teenusepakkujad võisid teenuse hinda muuta vastavalt enda soovile.
• Korraldatud jäätmeveo toimimine vallas on tihti ka eeltingimuseks riigilt kohalikule omavalitsusele antavate investeeringutoetuste saamiseks.
• Korraldatud jäätmeveoteenuse puhul on vald valinud hanke korras odavaimat hinda pakkunud teenusepakkuja, kellel ei ole kahe aasta jooksul õigust hindasid muuta.
• Korraldatud jäätmeveoga langevad Viimsi valla jäätmeveo hinnad.
• Korraldatud jäätmeveo olemasolu võimaldab vallal teha paremat järelevalvet selle üle, mis kinnistud on jäätmeveoga liidetud ning millised mitte. See omakorda vähendab keskkonda sattuvate jäätmete hulka.

Miks üldse on vaja kontrollida inimeste segaolmejäätmete sisu? 

Seirel on mitu eesmärki. Esimeseks eesmärgiks on saada teavet Viimsi valla elanike liigiti kogumise harjumuste kohta, mis võimaldab meil edasisi jäätmekäitluse edendamiseks vajalikke tegevusi paremini planeerida. Teiseks oluliseks eesmärgiks on anda vallaelanikele personaalset tagasisidet selle kohta, kas nende jäätmemajandus vajaks parendamist ja kuidas seda tegema peaks. 

Kuidas prügikastide kontroll praktikas välja näeb: mitu inimest kontrolli läbi viib, kui kaua iga prügikasti kontrollimine aega võtab?  

Prügikastide vaatlused toimuvad tavapärasel tühjenduspäeval, kuid erineva prügiauto poolt. Vaatlus toimub peale konteineri sisu kallutamist prügiveokisse. Vaatluse viib läbi üks isik, kes sel päeval prügiveokiga kaasa sõidab. Kontroll võtab tavalise tühjendusega võrreldes umbes 3-4 korda kauem aega, kuid kõigil klientidel tühjendatakse mahuti tavapärasel tühjenduspäeval. 

Miks on vaja prügikotid avada? 

Valdavalt on kodumajapidamistes tekkinud jäätmed pakendatud musta või mõnda teist värvi läbipaistmatusse kilekotti, mis ei võimalda kotti lahti lõikamata tuvastada, millised jäätmeliigid võivad segaolmejäätmete hulgas esineda. Prügikottide avamisele järgneb põgus vaatlus ning individuaalselt jäätmete hulka kuuluvaid esemeid läbi ei vaadata. 

Kellel on fotodele ja muule kontrolli käigus kogutud andmetele ligipääs? 

Kontrolli käigus kogutud andmetele on ligipääs kohalikul omavalitsusüksusel ja piiratud mahus vaatluseid  läbi viima volitatud isikutel. 

Kuidas kontrolli käigus kogutud andmeid hoiustatakse? 

PrügiBinGO mooduli näol on tegemist jäätmevaldajate registri lisamooduliga. Kogutud andmete hoiustamine toimub Viimsi vallavalitsuse jäätmevaldajate registri põhimääruses sätestatud korras. Nimetatud registri eesmärgiks on muuhulgas Viimsi vallavalitsuse  varustamine  informatsiooniga jäätmehoolduse kavandamise, korraldamise ja järelevalve teostamiseks. 

Milline on kontrolli läbiviimise õiguslik alus? 

Jäätmete liigiti kogumise kohustus on sätestatud keskkonnaministri 3.06.2022 määruses nr 28 “Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused (1)”, mis on kehtestatud jäätmeseaduse § 36 lõike 5 alusel. Liigiti kogumise nõudeid täpsustab Viimsi Vallavolikogu 20.09.2022 määrus nr 15 “Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine”. Jäätmeseaduse § 119 lõike 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmise üle Keskkonnaamet ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus. Vastavalt jäätmeseaduse § 119 lõikele 4 teostab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil pidevalt järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle.  

Kas kontrollija teab, kes antud aadressil elab? 

Kontrollijale kuvatakse see info ainult juhul, kui ühe kinnisasjaga on seotud mitme erineva isiku jäätmeveo lepingud. Kontrolli puhul on aga oluline, et tagasiside läheks õigele isikule. Selline olukord on tavaline näiteks ettevõtete puhul, aga ka ridaelamutel, kui boksidel on individuaalsed jäätmeveo lepingud. 

Mida jäätmete liigiti kogumise kontroll kui endast täpsemalt kujutab? 

See on ühest küljest elanike jäätmekäitumise tagasisidestamise teenus, aga samas väga vajalik töövahend kohalikele omavalitsusüksustele jäätmete liigiti kogumise seireks ja jäätmenõustamiseks. Seire võimaldab anda personaalset tagasisidet korteriühistu või eramaja jäätmete liigiti kogumise olukorra kohta. Parim on see, kui vaatluste käigus tuvastame ka eeskujulikke, jäätmehoolduseeskirjadest juhinduvaid majapidamisi ja tekib võimalus neid tunnustada. Ka Viimsi loosib edukate liigiti kogujate vahel käesoleval aastal välja viis 50-eurost Piletilevi kinkekaarti.  

Kuidas on tagatud, et kontrolli käigus ei koguta või jäädvustata isiklikke andmeid?

Kontrolli eesmärgiks on võimalikult kiirelt tuvastada segaolmejäätmete seast need jäätmeliigid, mis seal ei peaks olema. Foto tehakse korraga tervest jäätmeveokisse kallatud konteineri sisust ning individuaalselt esemeid või dokumente läbi ei vaadata. Kui tegemist on tähtsate andmetega, mille avalikuks saamist soovite kindlasti vältida (näiteks ID-kaardi PIN-koodid, pangakonto väljavõtted vms), siis selliseid dokumente ei tohiks ka muul ajal segaolmejäätmete konteinerisse visata või tuleks muuta andmed enne seda loetamatuks. Headeks lahendusteks on näiteks põletamine kaminas, purustamine või permanentse musta markeriga andmete ülevärvimine.   

Miks ei või panna segaolmejäätmete hulka kõiki jäätmeid, kui pole huvi neid liigiti koguda? 

Jäätmete liigiti kogumise nõuded on kehtestatud nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Kogudes kõiki olmejäätmeid segamini, on nendest võimalik hiljem välja sorteerida ja ringlusse võtta vaid väga väike osa, mistõttu jõuab enamik prügist põletusse või ladestatakse prügimäele. Kuigi põletamine võib tunduda mõistliku lahendusena, kui kasutada põletuses tekkinud energiat näiteks kütteks, läheb sellega siiski kaotsi kogu väärtuslik materjal, mida jäätmete hulgas leidub. See tähendab, et uute toodete või pakendite valmistamiseks tuleb see uuesti loodusest kogutud ressursside abil toota. Mida rohkem inimesi ja mida eeskujulikumalt liigiti kogub, seda paremad on meie võimalused jäätmete ringlussevõtuks ning kogutud materjalidest uute toodete valmistamiseks.  

Kellel peab alates 1. jaanuarist 2023. a olema pakendikonteiner?

Pakendijäätmete mahuti kohustus on kinnistutel, millel on vähemalt viis korterit. Siia alla kuuluvad ka ridaelamud, kus on vähemalt viis boksi.

Kelle poole tuleb pöörduda, kui sooviksite hakata pakendijäätmeid liigiti koguma?    

Pakendijäätmete mahutit või eramajade puhul pakendikoti teenust saate tellida pöördudes taaskasutusorganisatsioonide poole:

OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR)
633 9240
[email protected]

Lepinguid sõlmib ja vedu teostab Eesti Keskkonnateenused AS, kontaktisik Priit Rebane [email protected].

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)
640 3240
[email protected]

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO)
681 1480
[email protected]

Mida teha, kui kortermajal pole pakendikonteineri paigaldamiseks ruumi?

Antud ruum tuleb siiski leida. Näiteks on selleks hea võimalus vähendada seniste segaolmejäätmete konteinerite kogust, kuna suure osa liigiti kogutud jäätmetest moodustavadki tegelikult pakendid ning segaolmejäätmeid tekib õigesti sorteerides väga vähe.

Kas klaaspakendikonteiner on ka kohustuslik?

Käesoleval hetkel ei ole Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt klaaspakendi eraldi kogumine kohustuslik. Küll aga ei tohi taaskasutusorganisatsioonide poolt pakutavasse segapakendi konteinerisse klaaspakendit panna. Taaskasutusorganisatsioonid pakuvad tasuta klaaspakendi konteineri tühjendust ja ka renti.

Kas ja millised on võimalused Molok tüüpi konteinerite tühjendamiseks?

Hetkel selline võimalus on vaid siis, kui Molok tüüpi konteineris kogutakse eraldi nii klaaspakendit, segapakendit (plast- ja metallpakend ning joogikartong) kui ka papp- ja paberpakendit. 

Kas enne pakendijäätmete äraviskamist tuleb pakend ära pesta?

Pakend tuleks loputada selliselt, et see ei määriks teisi pakendeid. Otseselt pesema pakendit ei pea. Näiteks mahla- või piimapaki puhul piisab ka lihtsalt pakendi sisu tühjendamisest. 

Mida teha pakendiga, mis on määrdunud ning mida ei ole võimalik pesta?

Selline pakend tuleks panna segaolmejäätmetesse, et mitte rikkuda teisi taaskasutusse suunatavaid pakendijäätmeid. 

Mis saab siis, kui pakendijäätmete konteinerisse on keegi pannud valed jäätmed?

Sellisel juhul jätab taaskasutusorganisatsioon konteineri tühjendamata ning saadab korterühistule vastava teate koos pildiga konteinerist, kus on näha valed jäätmed. Korterühistu  peab kas enda jõududega valed jäätmed konteinerist eemaldama või tellima jäätmevedajalt erandkorras sellele konteinerile segaolmejäätmete tühjenduse.

Kuidas edendada korteriühistus liigiti kogumist? 

Esmatähtis on kindlasti elanike teavitamine ja harimine. Alustage sellest, et teavitate korteriühistu liikmeid liigiti kogumise olulisusest ja sellest, kuidas seda õigesti teha. Selleks saate jagada näiteks vastavaid trükiseid, mida leiate kas Viimsi valla kodulehelt või Keskkonnaministeeriumi lehelt. Paigaldatud prügikastid peaksid olema korrektselt märgistatud, et elanikud teaksid, millised jäätmed kuhu käivad. Sorteerimisjuhendid võiksid olla pidevalt nähtaval kohal ka nt infostendidel. 

Mis muutus alates 1. jaanuarist 2023 biolagunevate jäätmete liigiti kogumise juures?

1.jaanuarist 2023. a hakkas Viimsi vallas kehtima uus jäätmehoolduseeskiri, mille kohaselt on kõikidel kohustuslik oma kinnistul biolagunevaid jäätmeid liigiti koguda. 

Kas mahuti asemel tohib kompostida?

Biolagunevaid jäätmeid võivad omal kinnistul kompostida üksik- ja paariselamud, kuid toidujäätmeid võib kompostida ainult kinnises mahutis, mis välistab haisu ja kahjurite levikut. Kui kinnistul kompostimisega ei tegeleta või tehakse seda osaliselt, siis on ka üksik- ja paariselamul kohustuslik sõlmida leping biolagunevate jäätmete äraveoks. 

Biolagunevate jäätmete mahuti kohustus on kinnistutel, millel on vähemalt kolm korterit.

Mida tähendab nõuetekohane komposteerimine?

Kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises (kaanega ning igast küljest kinnine) kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

Kas ja kuhu tuleks teatada, kui komposteerin biolagunevaid jäätmeid nõuetekohaselt enda kinnistul?

Vald on hetkel välja töötamas vastava teavituse tarbeks iseteeninduskeskkonda, kuid kuni see keskkond veel ei toimi, siis tuleks sellest kindlasti teada anda keskkonna vanemspetsialist Aet Põllule e-maili teel [email protected]. Teavituse juurde tuleb kindlasti lisada pilt nõuetekohasest komposteerimisest.

Kas rida- või korterelamus pole kompostimise võimalust?

Biolagunevate jäätmete äravedu ei tähenda, et kompostimisega ei tohiks kinnistul tegeleda, see õigus jääb ikka alles. Kui aga kõik korteriomanikud või kaasomanikud soovivad ja on valmis kompostima 100% biolagunevatest jäätmetest, on võimalik taotleda vabastus biolagunevate jäätmete mahutist. Sellisel juhul on aga vaja kinnistu kõigi korteri- või kaasomanike kirjalikku nõusolekut ning taotlejad peavad suutma tõestada, et kinnistul kompostimisega reaalselt tegeletakse. Viimsi Vallavalitsusel on ka õigus seda tegevust kontrollida.