Lihtsad maakorraldustoimingud

Lihtsate maakorraldustoimingute käigus toimub kinnisasjade  (katastriüksuste) jagamine, liitmine, osade vahetamine, piiri muutmine, piiri kindlakstegemine.

Maakorraldustoimingute läbiviimsel tuleb tekkivate katastriüksuste piiride määramisel lähtuda:

• maakorraldusnõuetest, milleks on eelkõige võimaluste loomine kinnisasja otstarbekaks ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamine, lihtsate ja selgete ning looduslike piiridega arvestamine, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine;
• kehtestatud planeeringutest;
• avalikest huvidest;
• maaomaniku õigustest.

Maakorraldust finantseerib kinnisasja omanik, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

Katastripidajal on õigus maakorraldustoimingute käigus kinnisasja omaniku taotluse alusel moodustada katastriüksusi ilma katastrimõõdistamiseta juhul, kui selleks ei ole vaja määrata maastikul uut piiripunkti ning seda võimaldavad puudutatud katastriüksuste alusandmete kvaliteet ja muud tähtsust omavad asjaolud.

Maakorraldustoimingud loetakse lõpetatuks kande tegemisega kinnistusraamatus.

Piirimärgi taastamine

Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise, ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada.

Piirimärkide taastamiseks:

• tuleb maaomanikul pöörduda maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole;
• maamõõtja taotleb maaomaniku volituse alusel katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused;
• maamõõtja teeb katastrimõõdistamise;
• olenevalt katastriüksuse moodustamisviisist on piirimärkide taastamise aluseks piiriprotokoll, katastriüksuse plaan, varasematel mõõdistamistel saadud andmed, joonepikkused, sisenurgad, alusandmetes näidatud piiripunkti asukoht maastikul oleva situatsiooni suhtes, maastikuobjektid;
• vastuoluliste andmete puhul tehakse piiride kindlaks tegemise toiming vastavalt maakorraldusseaduse § 15-le;
• maamõõtja peab piirimärgi taastamisse kaasama kõikide puudutatud katastriüksuste omanikud;
• maamõõtja esitab katastrimõõdistamise tulemused registreerimiseks katastripidajale;
• piirimärgi taastamise saab maamõõtjalt tellida maaomanik, kelle kinnisasja piirimärki taastatakse;
• piirimärkide taastamise kulud kannavad naaberkatastriüksuste omanikud võrdsetes osades, kui asjaosalised ei ole kokku leppinud teisiti;
• maaomanikul on õigus pöörduda nõudega piirimärkide taastamise kulude hüvitamiseks kahju tekitaja poole. Kahju tekitajaks loetakse selle kinnisasja omanik, kelle tegevusest (piirimärgi hävitamine/teisaldamine) tingituna piirimärgid taastada tuleb. Kui kinnisasi on eraomandis, on nõude esitamise aluseks võlaõigusseaduse sätted. (VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 7, VÕS § 1054). Kui kinnisasi on munitsipaal- või riigiomandis, on nõude esitamise aluseks riigivastutuse seaduse sätted (RVastS § 12);
• kui piirimärgi taastamise kulude hüvitamise osas kahju tekitanud isikuga kokkulepet ei saavutata, on kahju kannatajal õigus pöörduda maakohtusse (eraõiguslikud vaidlused) või halduskohtusse (kaebused kohaliku omavalitsuse või riigi vastu).

Pane tähele!

Piirimärgi taastamise ja kulude hüvitamise osas kokkuleppe saavutamiseks pöördu esmalt naaberkinnisasja omaniku poole. Kui kokkulepet ei saavutata, alles siis kaalu nõuete esitamist ja kohtu poole pöördumist. Politseisse pöördumine enne nõuete esitamist või kohtu poole pöördumist ei ole vajalik.

Katastriüksuse üle mõõdistamine omaniku soovil

Kinnistu omanik saab tellida temale kuuluvale katastriüksusele täpsemate piiriandmete saamiseks uue katastrimõõdistamise. Uue katastrimõõdistamise käigus kinnisasja piir maastikul ei muutu, täpsustuvad piiripunktidele määratud/määratavad koordinaadid ja nende alusel määratud katastriüksuse pindala ning kõlvikute pindalad. Samuti täpsustub katastriüksuse asukoht katastrikaardil. 

Katastriüksuse üle mõõdistamiseks:

• maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut, sh maamõõtjat);
• maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava, valides tegevuseks "Ülemõõdistamine/ piirimärgitaastamine/piiride kindlakstegemine" (vajadusel abistab maaomanikku katastripidaja); 
• katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud. Katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates; 
• kui katastripidaja on mõõdistusmahu määranud, saadetakse maaomaniku rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja;
• seejärel pöördub maaomanik mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole ning kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses; 
• maamõõtja tutvub mõõdistatava ja puudutatud katastriüksuste alusandmetega ning teeb kindlaks maastikul olemasolevad piirimärgid, vajadusel paigaldab või taastab puudu olevad piirimärgid ja mõõdistab katastriüksuse piirid maastikul;
• piirimärgid, mis ei jää pärast katastrimõõdistamist piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast katastrimõõdistamist maastikult eemaldada; 
• kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha maakorraldusseaduse § 15 alusel;
• maamõõtja koostab piiride kulgemise ja kättenäitamise kohta piiriprotokolli, mille allkirjastamisega kinnitavad piiride kättenäitamisele kutsutud isikud oma nõustumist piiride asukoha ja piirimärkide alalhoiukohustusega;
• kui kinnistu omanik, kes on kutsutud piiride kättenäitamisele, ei ilmu kohale, loetakse kutse saatmisega piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnistu omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride asukohaga nõustunuks;
• kui kinnistu omanik tuleb piiride kättenäitamisele, kuid ei allkirjasta piiriprotokolli, loetakse piirimärkide asukoht ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks;
• maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile);
• katastripidaja kontrollib, kas kõik kande tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on esitatud ja vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele - katastrimõõdistamine vastab nõuetele ning esitatud andmed on kooskõlas katastrimõõdistamise tingimuste taotluses esitatud piiriga ja maakatastri või kontrollmõõdistamise andmetega;
• katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta; 
• katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud; 
• katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse; 
• pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on katastriüksus ametlikult registreeritud;
• teade kande tegemise või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.