Vesi ja kanalisatsioon

Vee ja kanalisatsiooni teenus on eraldi teenused ning nende teenuste osutamiseks vajalike kulude osas peetakse eraldi arvestust. Üldiselt on kanali teenus vee teenusest märksa kallim, kuna reovee käitlemine on keerulisem ja kallim protseduur.

Veeteenuse hind kujuneb vastavalt Konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikale. Konkurentsiamet määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga:

• põhjendatud tegevuskulud;
• investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks;
• keskkonnanõuete täitmisega seotud kulud;
• kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmisega seotud kulud;
• põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt;
• ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ja uuendamine.

Viimsis maksis veeteenus (vesi + kanal) erakliendile 3,84 eurot, uue hinnakirja alusel on see nüüd 3,64 eurot kuupmeeter. Eesti Vee-ettevõtete Liidus olevate vee-ettevõtete hulgas kõige odavam teenuse hind on 1,65 eurot ja kalleim 5,04 eurot.

Alates oktoobrist 2020 hakkas vesi maksma erakliendile 1,44 eurot (veehinnad Eestis 0,74 – 2,51 eurot) ning kanaliteenus 2,2 eurot (Eestis 0,71 – 3,42 eurot) kuupmeeter. Välja toodud hinnad sisaldavad käibemaksu.

Viimsi valla näol on tegemist pidevalt areneva piirkonnaga, kus vee- ja kanalisatsioonivõrgustike loomine on nõudnud ning nõuab ka edaspidi suuri investeeringuid (veepuhastusjaama ehitus, reoveepuhasti rajamine, trasside ehitus ja projekteerimine, puurkaevude ja pumplate rajamine jne). Suuremahulisi investeeringuid on teostatud üsna lühikese aja jooksul, samal ajal kui enamus linnades on olnud võimalik samu investeeringuid teostada oluliselt pikema perioodi vältel.

Tiheasustusega aladel on võimalik teenust pakkuda oluliselt soodsamalt, kuna torustike pikkused ühe kliendi kohta on tunduvalt lühemad ja seega investeeringud ühe kliendi kohta ka väiksemad. Linnades on suur osa tarbijatest korterelamud kus kliendiks on ühistu. Vee-ettevõtte jaoks tähendab üks kortermaja ühte klienti. Olenemata korterite arvust on kortermajaga seotud hoolduskulud täpselt sama suured nagu ühepere elamul, kuid sealt saadav müügitulu sadades kordades erinev.

Näiteks Viimsi mõnes külas on ca 300 tarbimiskohta, mis on oma müügimahtude poolest oleksid võrreldavad kahe üheksakorruselise korterelamuga. Sellise hulga klientide teenindamiseks on rajatud mitu reoveepumplat, ligikaudu 10-15 km torustikke, paigaldatud 300 veearvestit ning iga kliendiga arveldatakse eraldi. Eelnevalt võrdluseks toodud korrusmajade jaoks on vee-ettevõtja ehitanud liitumispunktini mõnikümmend meetrit toru, paigaldanud kaks veearvestit ning arveldab kahe kliendiga. Seega on kulud sama hulga klientide teenindamiseks hajaasustusega aladel võrdluseks olevate korterelamutega sadades kordades suuremad ning ka teenusehinnad kõrgemad.

Lisaks tuleb igapäevaselt endiselt Viimsis tegeleda ka omavolilise veetarbimisega ehk veevargusega. Üha enam avastatakse lubamatuid veeühendusi, mis tähendab teenuse tarbimist selle eest tasumata. AS Viimsi Vesi seab järgnevatel aastatel üheks prioriteediks senisest veel enam kinnistute kontrolli selliste ühenduste avastamiseks.

Ühtlasi teeme ka üleskutse kõikidele viimsilastele – kui sul on kahtlus, et maksad kinni ka naabrimehe või külamehe vee tarbimise, palun anna sellest meile teada!

Infot tariifide ja teenuste kohta leiab AS Viimsi Vesi kodulehelt. 

Viimsi vallas on sademeveekanalisatsiooni võrgu valdajaks Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakond. Sademevee ärajuhtimiseks on Viimsi valla territooriumil ca 175 km ulatuses kraave ja ca 120 km ulatuses sademeveetorustikke.

Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt ei ole lubatud sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni. Seega on Viimsi valla territooriumil lahkvoolne kanalisatsioon. Juhul, kui sademevett juhitakse reoveekanalisatsiooni, on tegemist illegaalse ühendusega. Säästlikuks ja kaasaegseks sademevee äravoolu korraldamise lahenduseks loetakse saaste vältimist ja sademeveega tegelemist selle tekkekohas ning sademevee korduvkasutust (nt kastmisveena).

Ehitus- ja kommunaalosakond on osalenud ja osaleb mitmetest sademevee- ja kliimamuutustega kohanemisega seotud Euroopa Liidu poolt rahastatud projektis. Erinevate projektide eesmärk on roheliste ja looduspõhiste lahenduste juurutamine, rohestamaks elukeskkonda, käitlemaks sademevett looduspõhiselt, puhastamaks sademevett, taaskasutamaks sademevett, leevendamaks kuumasaarte efekti ning loomaks mitmekesisemat elukeskkonda. Täiendavalt juurutatakse projektide käigus erinevaid tarkasid kontroll ja juhtimissüsteeme. 

Tehnilised tingimused sademevee ärajuhtimisele

Kui sademevee äravoolu tehniliste tingimuste taotlemine ei ole kohustuslikuks tehtud muu menetluse raames (näiteks projekteerimistingimustega) ja kui projekteerija saab lahenduse loomisega hakkama ilma selliste tingimusteta, siis ei ole tingimuste taotlemine ilmtingimata vajalik. On oluline, et hoonel oleks korralik sademeveelahendus ja tehnilised tingimused aitavad korrektse lahenduseni jõuda. Sademevee äravoolu tehnilisi tingimuste taotlejaks ei pea olema kinnistu omanik ise, seda saab teha ka ehitaja või projekteerija, sest tingimused kehtivad kinnistule, mitte selle taotlejale.

Esita taotlus iseteeninduskeskkonnas (sisselogimiseks vajalik ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID).

Minu kinnistul või keldris uputab, mida teha?

Esimese asjana peaks kinnistu omanik veenduma oma kinnistu sademeveesüsteemi töökorras ning vajadusel teostama selle hooldust. Juhul kui kinnistul puudub sademevee lahendus, siis sellisel juhul tasuks kaaluda selle rajamist. Sademeveesüsteemide rajamise võimalikkuse kohta enda piirkonnas võib pärida ehitus- ja kommunaalosakonnast. Tugevate vihmasadude korral tuleb mõista, et Teie kinnistu ja selle eesvoolu sademeveesüsteem võivad olla ülekoormatud. Sellisel juhul ei jää tavaliselt mitte midagi muud üle kui oodata tugeva saju lõpuni, juhul kui sademeveesüsteem on töökorras, siis mõne aja pärast peale vihmasaju lõppu hakkab sademeveesüsteem optimaalselt tööle.

Lisaks paneb Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakond elanikele südamele, et vastavalt Viimsi valla heakorra eeskirjale on kinnistu omanik kohustatud tagama kuivenduskraavides vee tõrgeteta äravoolu. Kuivenduskraavid (nii põhi kui ka kaldad) tuleb puhastada rohust, võsast, puudest, setetest, jäätmetest ning muudest vee tõrgeteta äravoolu takistavatest asjadest.

Alles kuu lõpus pärast veearve saamist märkame, kui palju me vett tarbime. Vesi on vajalik enamike igapäevaste toimingute ja kodutööde jaoks, kuid teatud harjumuste muutmise tulemusena on võimalik seda märkimisväärselt säästa. Millised on kõige tõhusamad veetarbimise vähendamise viisid?

• Peatage sagedamini veevool. Mõnikord me isegi ei märka, kui nõusid pestes või hambaid puhastades jätame vee tarbetult jooksma. Kui aga vesi vahepeal kinni keerata, võimaldab see oluliselt vähendada aasta jooksul tarbitud vee hulka.
• Kontrolli regulaarselt lekkeid ning likvideeri need esimesel võimalusel. Esmapilgul märkamatuks jäävaid veelekkeid saab tuvastada veearvesti näitu uurides, sest just seal peegeldub esimesena harjumuspärasest suurem vee tarbimine.Lekkiv kraan, millest tilgub 1 piisk sekundis, võib raisata rohkem kuni 25 liitrit vett päevas. See on lausa 9000 liitrit vett aastas. Nirisev kraan kulutab kuni 600 liitrit vett ööpäevas.
• Kraanide kasutamise järel sulge need hoolikalt ning ühtlaselt, et vältida asjatut veekulu.
• Kogu vihmavett ning kasta aiataimi kogutud vihmaveega. Parim aeg kastmiseks on varahommik või õhtu, mil õhutemperatuur on madalam - see aitab vältida aurustumist. Et vältida surveprobleeme, ära kasta taimi võimalusel veetarbimise tipptundidel (kell 18.00 - 22.00).
• Külma kraanivee joomiseks hoia veega täidetud anumat külmkapis, mitte ära lase veel joosta, kuni ta saavutab soovitud temperatuuri.
• Söö rohkem taimetoitu (1 kg liha tootmiseks kulub viisteist korda rohkem vett kui 1 kg nisu tootmiseks).
• Kasutage ainult täielikult täidetud kodumasinaid. Kas pesete oma riideid pooltühjas masinas või kasutate üksikute nõude pesemiseks nõudepesumasinat? Need harjumused suurendavad tarbitud vee hulka, proovige neid seadmeid tööle panna ainult siis, kui on piisavalt täidetud.
• Uute seadmete ostmisel pöörake tähelepanu nende omadustele. Sobivat masinat valides on oluline jälgida, milliseid täiendavaid vee ja elektri säästmise funktsioone need pakuvad, nii on lisaks veearvele võimalik vähendada ka elektriarvet.
• Soetage veesäästlik segisti.  Moodsad ning veesäästlikud segistid saavutavad soovitud temperatuuri palju kiiremini, nii ei pea Te arutult vett raiskama.

Vaata teavet ka säästlike sademeveesüsteemide kohta SIIT