Teateid Viimsi valla territooriumil kodutute lemmikloomade kohta saab edastada Viimsi vallavalitsuse e-postile [email protected] või telefoni teel 602 8800.
- Viimsi valla lemmikloomade pidamise eeskirjaga saab tutvuda Riigi Teatajas.
Infot hoiupaigas olevate loomade kohta annab MTÜ Loomade Hoiupaik
5349 4045 (E-P 10.00-17.00)
[email protected]
www.pets.ee
Metsloomad
Nähes ilmselges hädas või nähtavalt vigastatud looma, tuleks sellest teada anda riigiinfo telefonile 1247. Tiheasustusalale sattunud suurulukist (näiteks põder või metskits) võib teada anda Häirekeskuse numbrile 112. Muude metsloomadega seotud küsimuste või murede korral (nt suuruluki korjus tiheasustusalal või maantee servas) saab oma teate jätta https://annateada.ee/ või võttes tööaegadel (E kell 8-17.30, T-N kell 8-17, R kell 8-14) ühendust vallavalitsuse keskkonnaosakonnaga telefonil 602 8877 või [email protected].
Rohkem infot hättasattunud loomade kohta leiad Keskkonnaameti kodulehelt.
-
Ära paku metsloomadele toitu – nii linnas kui linna ümbritsevatel rohealadel on piisavalt toiduallikaid ning lisatoitu metsloomad ei vaja. Metsloomade toitmisega ei tee sa neile teenet vaid endale tulevikus probleemi.
-
Hoiusta biojäätmeid kinnises komposteris või konteineris ning ära jäta lemmiklooma toitu õue, sest valveta jäetud lihtsasti kättesaadav toit võib meelitada metslooma koduõuele.
-
Kata hoonetel kinni kõik avaused, mida metsloomad võivad varje- või pesitsuspaigana kasutada, muidu võid endale majanaabriteks saada näiteks nugised, kellel on su maja soojustusega omad plaanid.
-
Ära mine metslooma juurde, las tema kõnnib oma rada. Kindlasti ära suru metslooma alasse, millest tal väljapääsu ei ole (aianurk vmt). Hirmunud loom võib käituda ettearvamatult. Mida suurem on vahemaa inimese ja metslooma vahel, seda vähem ohtu loom tajub.
-
Tea, et metsloomad võivad levitada haigusi või parasiite, mh koduloomadele (näiteks kärntõbe põhjustavad lestad rebasel võivad nakatada ka koeri).
-
Väldi kiirete ja äkiliste liigutuste tegemist metslooma läheduses, sest loom võib seda tõlgendada ohuna, mille eest on vaja ennast kaitsta (nt rünnak enesekaitseks).
-
Ära mine ise vigastatud metslooma päästma (mh katsuma) vaid teata sellest riigi infotelefonil 1247. Vigastatud loom võib käituda ettearvamatult. Haige loom võib levitada ka haigusi ja parasiite.
-
Hiljemalt kevadel enne lindude pesitsusaja algust vaata üle oma hoone katus (ja edaspidi siis kontrolli seda), et kajakad katusele pesa ei teeks. Kõik katusele kogunev risu, oksad ja samblahunnikud tuleb koheselt koristada. Kui kajakas on aga siiski katusele pesa teinud ning munad munenud, ei tohi teda enam segada. Pesitseva linnu häirimine on seadusega keelatud.
- Loom on silmnähtavalt vigastatud ning vigastus ei laabu iseeneslikult
Vigastused on osa metsloomade elust ja looduse loomulikust toimimisest. Vigastatud või ka hukkunud loomad on olulisel kohal teiste loomade (nt kiskjate, raipetoiduliste loomade ning lagundajate) toidulaual. - Loom on abitus seisundis
Näiteks on loom jäänud kinni (nt kukkunud auku, takerdunud aia vahele vms) või sattunud väljaspoole oma loomulikku elukeskkonda (nt paanikas suuruluk asulas) ning tema looduslikku keskkonda naasmine on välistatud ilma kõrvalise abita - Loomapoeg on orvustunud ning seejuures on orvustumise kohta selge veendumus
Orvustumine ei saa olla pelgalt kellegi arvamus. Orvustunuks loetakse loom üksnes siis, kui on tõendeid loomavanema hukkumise kohta või on vanem vigastatud nõnda, et ta ei ole enam võimeline oma järglas(t)e eest hoolitseda.
- Loom käitub ebatavaliselt, kuid ei ole nähtava vigastusega
Ebatavaliselt või kummaliselt võivad käituda loomad näiteks haiguse tõttu. Haigused on osa looduse loomulikust toimimisest ning looma organism tugevusest sõltub, kas loom taastub haigusest või otsustab loodus looma saatuse üle. - Looma kohatakse linnaruumis
Välja arvatud olukord, kus suuruluk või näiteks ilves on ilmselgelt jäänud tiheasustusalale lõksu ja ei pääse ise enam alalt välja. - Loom on loomataudikahtlusega või sellesse nakatunud
Mistahes taudi kahtlusega loomast teavita Põllumajandus- ja Toiduametit. Nt sigade Aafrika katku tõttu surnud metssigadest või lindude gripi tunnustega lindudest teavita https://seakatk.ee/teata avaneb uues vahekaardis ja https://linnugripp.ee/teata avaneb uues vahekaardis - Loomapoeg näib abitu, kuid kelle orvustumise kohta pole veenvaid tõendeid
Metskitselaps niidul rohu sees ei ole üldjuhul orvustunud, ta ema on kuskil läheduses. Ära mine tallekest „päästma“ vaid liigu loomast eemale. Ka paljud linnupojad ei ole abi vajavad ega hädas, kui nad rohu sees ringi liiguvad – tegu võib olla pesahülgajatega. Ka nende vanemad on kuskil läheduses ja käivad linnupoega toitmas.
Kontakt ja lisainfo
Maris Markus
keskkonnaspetsialist
kohalike kaitsealadega seotud küsimused, rohevõrgustik, elusloodus, loodusväärtuste kaardistamine, loomakorjuste info vahendamine
loodusteadus, kõrgharidus (magister)
kohalike kaitsealadega seotud küsimused, rohevõrgustik, elusloodus, loodusväärtuste kaardistamine, loomakorjuste info vahendamine
Viimati uuendatud 08.12.2025
