Ehitusprojekti koostamine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi, et projekt vastaks kõikidele kehtivatele ehitusnõuetele ja regulatsioonidele. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise eest vastutav isiku kvalifikatsioon peab olema tõendatud kutse-või pädevustunnistusega: 

Ehitusprojekti sees käsitletud hoone eriosad (nt arhitektuuri osa, konstruktsioonide osa, tehnosüsteemide osa  jms) nõuavad erinevat kvalifikatsiooni, näiteks

• arhitektid vastutavad hoone üldise kavandamise ja väljanägemise ees, kujundades hoone välisilme, sisekujunduse ja ruumiplaneeringu.
• erinevad ehitusinsenerid (näiteks võib olla vaja elektriinseneri, kütte ja ventilatsiooni inseneri jt).

Sõltuvalt konkreetsest ehitusprojektist võib osaleda ka muid spetsialiste, näiteks maastikuarhitekte,  keskkonnaspetsialiste ja teisi eksperte. 

Olulised eksimused vormistamisel võivad kaasa tuua menetlusaja pikenemise. Hästi koostatatud ehitusprojektis on jälgitud vormistamise nõudeid:

• Tiitelleht: iga ehitusprojekt peab sisaldama tiitellehte, millel on märgitud projekti nimetus ja number, aadressid, kultuurimälestiste info (kui relevantne), projekti koostaja(te) nimi(ed) ja kvalifikatsioon, valmimise kuupäev, lahendusversiooni tähis, projekti staadiumi nimetus ja muu vajalik info. 
• Seletuskiri, joonis, tabel, graafik jms: peab sisaldama projekti nimetust ja numbrit, aadressi, koostaja nime, koostamise kuupäeva, dokumendi tunnust või numbrit, versiooni järjekorra tähist ja kuupäeva, staadiumi ja/või tehnilise dokumendi nimetust, vastutava isiku nime ja allkirja ning lehekülje numbrit. Projekti joonised peavad esitama objekti kahes või kolmes mõõtmes, võimalik on lisada ka virtuaalseid mudeleid. Seletuskirjas peab olema märgitud vastutava isiku nimi ja kõikide projekti eriosade koostajate isikute nimed.
• Nummerdamine: lehekülgede nummerdamisel tuleb esitada lehekülje number ja lehekülgede koguarv dokumendis.
• Dokumentide loetelu: projekt peab sisaldama dokumentide ja muude koosseisu kuuluvate materjalide loetelu. Eraldi eriosade projektdokumentatsiooni puhul peab iga osa sisaldama oma dokumentide loetelu.
• Allkirjastamise nõuded: kõik projekti dokumendid peavad olema allkirjastatud kas peaprojekteerija ja/või eriosade koostajate/ vastutavate isiku poolt. 
• Ehitusloa nõue: kui ehitise püstitamiseks on nõutud ehitusluba, peab vastutavaks isikuks olema vastutav pädev isik.

Kõik nõuded on detailselt kirjeldatud määruses Nõuded ehitusprojektile.
Ehitusprojekti digitaalsel esitamisel tuleb muuhulgas järgida ehitisregistri veebilehel avaldatud juhiseid. 

Ehitusprojekt ja sellega seonduvad dokumendid tuleb esitada Viimsi vallavalisusele elektrooniliselt läbi riikliku iseteeninduskeskkonna www.ehr.ee koos ehitusloa taotlusega või ehitusteatisega. 

Riigilõiv tuleb tasuda ainult ehitusloa taotlemise eest. Ehitusteatise esitamise eest riigilõivu maksma ei pea.

• Viimsi vallavalitsus, Swedbank a/a EE182200221010936477
• Maksekorraldusele palume märkida toimingu nimetus ehk ehitusloa taotlus ja ehitise aadress. 

Menetlemine toimub koos ehitusloa taotlusega 30 päeva jooksul või ehitusteatise puhul 10  päeva jooksul. 

• Varem ehitusloa saanud ehitusprojektis muudatuste tegemise soovi korral tuleb koostada ehitusprojekti muudatused, mille koostamist kirjeldab majandus- ja taristuministeeriumi määruse nr 97 (vastu võetud 17.07.2015) „Nõuded ehitusprojektile“ § 12.
• Muudatusprojekt peab sisaldama seletuskirja, kus on kirjeldatud, milles seisnevad tehtavad muudatused võrreldes loa saanud projektiga ja vajalikke muudatust kajastavaid jooniseid.
• Muudatusprojekt esitada digitaalselt e-posti aadressil [email protected]. Digikonteineris esitada ehitusprojekt PDF-failidena ning kogu konteiner digitaalselt allkirjastada muudetava projekti  autori, kõigi kinnistuomanike kui ka vastutava projekteerija poolt.
• Ehitus- ja kommunaalosakond hindab ja otsustab olenevalt ehitusprojekti muudatustest, kas on vaja taotleda uut ehitusluba või mitte. Uus ehitusluba tuleb taotleda vastavalt ehitusseadustikule § 46 lg 1 p 1 esitatud näitajate muutumisel.

Mugavamaks asjaamiseks oleme loonud broneerimissüsteemi, kus on võimalik lihtsalt ja mugavalt kokkuleppida nii virtuaalne konsultatsioon kui ka kohtumine Nelgi tee 1 asuvas vallavalitsuse majas. Dokumentatsioon ehitamise küsimustes võib olla väga mahukas ja paljudest lisadokumenditest koosnev ning need ei pruugi olla digitaalselt koheselt kättesaadavad. Hea mõte on kohtumist broneerides kirjeldada võimalikult täpselt pöördumise sisu, et meie spetsialistid saaksid kõik vajalikud materjalid enne kohtumist välja otsida. Helistades ei pruugi alati oma küsimusele koheselt vastust saada, sest vastamiseks vajalikud materjalid võivad asuda füüsilisel kujul näiteks arhiivis. 

BRONEERI KOHTUMINE

• Ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusteatise teemadega pöörduge ehitusteenistuse poole.

Ehitisregistriteemaliste küsimuste tekkimisel palume pöörduda ehitisregistri klienditoe poole, telefon 625 6363 ja e-post [email protected] 

Projekteerimistingimused võivad olla vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehituse planeerimise puhul olukorras, kus detailplaneering on olemas aga ka siis, kui detailplaneeringu kohustus puudub. 

Detailplaneeringu olemasolul on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda projekteerimistingimusi, kui detailplaneeringu

• kehtestamisest on möödas üle viie aasta või
• kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia või
• kehtestamisejärgselt on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.

Projekteerimistingimustega täpsustatakse detailplaneeringus käsitletut:

• hoonestusala tingimusi, sh hoonestusala suurendamist, vähendamist, keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 10% ulatuses esialgsest lahendusest
• kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud
• kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist, kuid mitte rohkem kui 10%  ulatuses esialgsest lahendusest
• arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi
• maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta
• ehitusuuringu tegemise vajadust
• haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid
• planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus.

Detailplaneeringu kohustuse puudumisel annab vallavalitsus projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise püstitamiseks, rajamiseks või laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust.

Projekteerimistingimustega määratakse hoone või olulise rajatise:

• kasutamise otstarve
• suurim lubatud arv maa-alal
• asukoht
• lubatud suurim ehitisealune pind
• kõrgus ja vajaduse korral sügavus
• arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused
• maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht
• ehitusuuringu tegemise vajadus
• haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted

Seadusest tulenevalt ei ole vaja ega ka saa projekteerimistingimusi taotleda, kui soovitakse eluhoonet (ja selle teenindamiseks ette nähtud hoonet) ümber ehitada või laiendada juhul, kui kavandatav ehitustegevuse raames ei suurene hoone maht üle 33%. Juhinduda tuleb ehitusseadustiku lisa 1tabelist ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta. Kuid meeles tuleb pidada, et ehitusseadustiku lisa 1 tabel ei võrdu ehitusõigusega, sest arvestama peab ka üldplaneeringus olevate tingimustega ja naaberkinnistute hoonestusest tulenevate piirangutega.

• Üldplaneeringu kohaselt on aiamaja, suvila ja üksikelamu kinnistu täisehitus lubatud kuni 20% kinnistu pindalast. Näiteks 1000 m2 suurusel kinnistul on kõikide hoonete summaarne ehitisealune pind lubatud 200 m2, mis moodustab 20% kinnistu pindalast. See tähendab, et näites toodud ehitisealuse pinna valmis ehitamisel rohkem ühtegi hoonet püstitada ei tohi – isegi mitte kuni 20 m2 suurust hoonet, mis kooskõlastamist ei vaja. Antud näite puhul on välistatud ka olemasoleva hoone laiendamine ehitisealust pinda suurendavalt. St sellises olukorras ei ole hoonele võimalik ehitada külge näiteks 10 m2 suurust talveaeda ega olemasolevat terrassi varikatuse ja klaasseintega kinni ehitada, kuna see suurendaks ehitisealust pinda ja oleks üldplaneeringuga määratud täisehitusprotsendist üle. 
• Üldplaneeringu kohaselt on alla 1000 m2 suurusele elamukrundile lubatud rajada vaid üks hoone, kui varem kehtestatud detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti – seda ei ole ka projekteerimistingimustega võimalik muuta, sest projekteerimistingimused peavad olema kooskõlas üldplaneeringuga.

Projekteerimistingimuste taotlus ja sellega seonduvad dokumendid tuleb esitada Viimsi vallavalisusele elektrooniliselt läbi riikliku iseteeninduskeskkonna www.ehr.ee.

TAOTLE PROJETKEERIMISTINGIMUSI

Tasuda tuleb riigilõiv 25 eurot:

• Viimsi vallavalitsus, Swedbank a/a EE182200221010936477
• Maksekorraldusele palume märkida toimingu nimetus (nt elamu ja seda teenindava rajatise projekteerimistingimuste taotlus jne) ja ehitise aadress.

Juhul, kui on tegemist uue hoone ehitamisega, tuleb projekteerimistingimuste taotlemisel sõnastada eesmärk ehk võimalikult täpne kirjeldus sellest, millist ehitustegevust kavandada soovitakse. Kui projekteerimistingimuste taotlus esitatakse liiga üldise sõnastusega, (näiteks soovin taotleda projekteerimistingimusi maja ehitamiseks) või kui taotlus ei ole üheselt mõistetav (näiteks esineb taotluses vasturääkivusi), siis saadetakse projekteerimistingimuste taotlus taotlejale täiendamiseks tagasi ja võetakse menetlusse pärast täpsustatud taotluse uuesti esitamist.

Enne olemaolevale hoonele projekteerimistingimuste taotlemist on oluline, et ehitisregistris olevad andmed (nt ehitisealune pind ja hoone maht) oleks korras.

Menetluse käigus peab vallavalitsus veenduma, et taotluses esitatu sobib kokku piirkonna olemasoleva keskkonna ja hoonestusstiiliga ning on kooskõlas Viimsi üldplaneeringu ja teemaplaneeringutega. Samuti kontrollitakse, et sisu ei läheks vastuollu seaduste, inimeste õiguste või avaliku huviga.

• Projekteerimistingimused antakse 30 päeva jooksul ning avatud menetluse puhul 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast alates. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada ehitusseadustiku § 27 ja planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 nimetatud juhtudel.
• Projekteerimistingimuste väljastamiseks koostatakse esmalt projekteerimistingimuste eelnõu, mis saadetakse kinnistu omanikule, piirinaabrite kinnistute omanikele ning vajalikele asutustele arvamuse avaldamiseks. Kaasatavate asutuste vajalikkus tuleneb kinnistul kehtivatest kitsendustest, näiteks on kinnistu koormatud tehnovõrkudega või külgneb transpordiametile kuuluva maanteega, asub kaldakaitse piiranguvööndis vmt. Kaasatud isikutele antakse seadusest tulenevalt 10 päeva arvamuse avaldamiseks, mille järel kas väljastatakse kaalutletult projekteerimistingimused või ei väljastata. Vastuväidete korral tehakse alati põhjendatud kaalutlusotsus. 

Detailplaneeringu olemasolu korral ei anta projekteerimistingimusi:

• detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks
• üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täiendamiseks
• avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele lisatingimuste andmiseks
• riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks.

Mugavamaks asjaamiseks oleme loonud broneerimissüsteemi, kus on võimalik lihtsalt ja mugavalt kokkuleppida nii virtuaalne konsultatsioon kui ka kohtumine Nelgi tee 1 asuvas vallavalitsuse majas. Dokumentatsioon ehitamise küsimustes võib olla väga mahukas ja paljudest lisadokumenditest koosnev ning need ei pruugi olla digitaalselt koheselt kättesaadavad. Hea mõte on kohtumist broneerides kirjeldada võimalikult täpselt pöördumise sisu, et meie spetsialistid saaksid kõik vajalikud materjalid enne kohtumist välja otsida. Helistades ei pruugi alati oma küsimusele koheselt vastust saada, sest vastamiseks vajalikud materjalid võivad asuda füüsilisel kujul näiteks arhiivis. 

BRONEERI KOHTUMINE

• Projekteerimistingimuste taotlemise, ehitusloa ja ehitusteatise teemadega pöörduge ehitusteenistuse poole. 
• Detailplaneeringute algatamise küsimustes aitavad planeeringute osakonna septsialistid.

Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist.

Ehitisealuse pinnaga 20 m2-60 m2 ja kuni 5 m kõrgete hoonete puhul esitatakse kasutusteatis

• Uue hoone püstitamisel.
• Hoone ümberehitamisel.
• Olemasoleva hoone laiendamisel kuni 33%.
• Olemasoleva hoone laiendamisel üle 33%.
• Hoone kasutusotstarbe muutmisel.

Ehitisealuse pinnaga 0-60 m2 ja üle 5 m kõrgete hoonete puhul esitatakse kasutusteatis ja projekt

• Hoone ümberehitamisel.
• Hoone laiendamisel kuni 33%.
• Hoone kasutusotstarbe muutmisel.

Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 hoonete puhul esitatakse kasutusteatis ja projekt

• Hoone ümberehitamisel.
• Hoone laiendamisel kuni 33%.
• Hoone kasutusotstarbe muutmisel.

Vastavalt ehitusseadustik lisa 2 puhul tuleb kasutusteatis esitada mitteelamute valmimisel.

Ehitisealuse pinnaga 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrgete mitteelamute puhul esitatakse kasutusteatis uue hoone püstitamisel.

Ehitisealuse pinnaga 20-60 m2 ja kuni 5 m kõrgete mitteelamute puhul esitatakse kasutusteatis

• Uue hoone püstitamisel.
• Hoone ümberehitamisel.
• Hoone laiendamisel kuni 33%.
• Hoone laiendamisel üle 33%.
• Hoone kasutusotstarbe muutmisel.

Ehitisealuse pinnaga 0-60 m2 ja üle 5 m kõrgete mitteelamute puhul esitatakse kasutusteatis ja projekt

• Hoone ümberehitamisel.
• Hoone laiendamisel kuni 33%.
• Kasutusotstarbe muutmisel.

Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 mitteelamute puhul esitatakse kasutusteatis hoone kasutusotstarbe muutmisel.

Kasutusloa taotlemiseks valmistage ette järgmised dokumendid, mis tuleb edastada läbi elektroonilise menetluskeskkonna. Kasutusluba on tähtajatu, kui just kasutusloa sees pole teisiti kirjutatud. 

Üksikelamu kasutusloa taotlemiseks on vaja esitada

1. Ehitusprojekt, esitada tuleb terviklik ehitamise aluseks olnud projektdokumentatsioon, sh töö-ja põhiprojektid ning eriosade projektid, mis on pädevate vastutavate projekteerijate poolt allkirjastatud. Muudatusprojekt  tuleb esitada juhul kui ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud. Ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik.
2. Ehituspäevikud, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt.
3. Kaetud tööde aktid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt.
4. Ehituskoosolekute protokollid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt. Kui ehitaja ja omanikujärelevalve tegija on omanik ise ja ehitamine toimus enne 01.01.2003, siis ei ole päevikud, kaetud tööde aktid ja koosoleku protokollid nõutavad (sel juhul tuleb vastavasisuline kinnitus lisada ehitise ülevaatuse aktile).
5. Auditid, seadistus- ja katseprotokollid:
   a) elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt ehk audit koos mõõteprotokollidega (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele;
   b) gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt – audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele;
   c) ventilatsiooni mõõdistusprotokoll;
   d) küttesüsteemi katseprotokoll, soojuspumpade mürataseme hinnang;
   e) vee survestamise protokollid.
6. Tehnovõrkude ja tehnosüsteemide teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud.
7. Ehitusjärgne topo- geodeetiline mõõdistus, mis kajastab kõiki ehitisi (hooned, rajatised, tehnovõrgud) ja kõrghaljastust. Mõõdistus ja joonised esitada vastavalt kehtivale korrale DWG või DGN failina (geodeedi poolt allkirjastatuna) koos kasutusloa taotlusega ehitisregistrisse ja Viimsi geomõõdistuste infosüsteemi. 
8. Tuleohtust tõendavad dokumendid (täpsemalt saab lugeda Päästeameti kodulehelt).

Korterelamute ja mitte-elamute kasutusloa taotluse juurde on vaja esitada

1. Ehitusprojekt, esitada tuleb kogu terviklik ehitamise aluseks olnud projektdokumentatsioon, sh töö- ja põhiprojektid ning eriosade projektid, mis on pädevate vastutavate projekteerijate poolt allkirjastatud.
2. Ehitusprojekti ekspertiis tuleb esitada, kui ehitusseadustiku § 14 lg 3 ja majandus-ja taristuministri 8.06.2015 määruse nr 62  „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ kohaselt on ekspertiis nõutav.
3. Muudatusprojekt tuleb esitada juhul, kui ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud ( majandus- ja taristuministri  17.07.2015 määruse 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 12).
4. Ehituspäevikud, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt.
5. Kaetud tööde aktid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt.
6. Ehituskoosolekute protokollid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt;
7. Auditid, seadistus- ja katseprotokollid:
   a) elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt ehk audit koos mõõteprotokollidega (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele;
   b) gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt – audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele;
   c) ventilatsiooni mõõteprotokoll;
   d) mürataseme mõõdistusprotokoll;
   e) valgustuse mõõteprotokoll;
   f) küttesüsteemi katseprotokoll;
   g) vee survestamise protokollid;
   h) lifti audit.
8. Tehnosüsteemide teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud.
9. Tehnovõrkude teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud.
10. Ehitusjärgne topo-geodeetiline kontrollmõõdistus, mis peab olema koostatud ja esitatud vastavalt kehtivale korrale ja geodeedi poolt allkirjastatud.
11. Oluliste kandekonstruktsioonide toimivusdeklaratsioonid.
12. Vajalikud hooldusjuhendid.
13. Tuleohtust tõendavad dokumendid (täpsemalt saab lugeda Päästeameti kodulehelt).

Alates 1. aprillist 2016 tuleb kasutusloa taotlus ja lisatav dokumentatsioon esitada ehitisregistri kaudu.

Ehitisregistrisse üleslaadimisel tuleb dokumendid süstematiseerida:

• Kaustad tuleb moodustada vastavalt dokumendi liigile ja ehitisregistris (mitte esitada zip/rar formaadis).
• Kausta nimi peab peegeldama kausta sisu.
• Kausta üleslaetavad failid peavad peegeldama faili sisu.

 Riigilõivu tasumine on reguleeritud riigilõivuseadusega:

• elamu kasutusluba 30 eurot
• mitteelamu kasutusluba 60 eurot
• enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest 500 eurot.

Lõiv 500 eurot rakendub selliste ehitiste puhul, mis on püstitatud ilma igasuguse loata ning millel pole mingit õiguslikku alust (samuti juurdeehitus, milleks oli vajalik ehitusluba).

Viimsi vallavalitsus 
Swedbank a/a EE182200221010936477
Maksekorraldusele palume märkida toimingu nimetus (nt elamu ja seda teenindava rajatise ehitusluba jne) ja ehitise aadress.

• Taotluse vaatab läbi Viimsi vallavalitsuse järelevalveosakond. Ülevaatusel kontrollitakse, kas valminud ehitis vastab ehitusloa saanud ehitusprojektile. Ülevaatuse aeg lepitakse kokku ehitusjärelevalve inspektoriga pärast kasutusloa taotluse esitamist. Vajadusel kaasatakse läbi ehitisregistri menetlusse asjasse puutuvad asutused ja isikud. Ehitise omanik kaasatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik (soovitav on taotlusele/teatisele lisada omaniku kirjalik nõusolek või volikiri).

Mugavamaks asjaamiseks oleme loonud broneerimissüsteemi, kus on võimalik lihtsalt ja mugavalt kokkuleppida nii virtuaalne konsultatsioon kui ka kohtumine Nelgi tee 1 asuvas vallavalitsuse majas. Dokumentatsioon ehitamise küsimustes võib olla väga mahukas ja paljudest lisadokumenditest koosnev ning need ei pruugi olla digitaalselt koheselt kättesaadavad. Hea mõte on kohtumist broneerides kirjeldada võimalikult täpselt pöördumise sisu, et meie spetsialistid saaksid kõik vajalikud materjalid enne kohtumist välja otsida. Helistades ei pruugi alati oma küsimusele koheselt vastust saada, sest vastamiseks vajalikud materjalid võivad asuda füüsilisel kujul näiteks arhiivis. 

BRONEERI KOHTUMINE

• Ehitusjärelevalve, kasutusluba ja kasutusteatis kuuluvad järelevalveosakonna pädevusse.

Ehitisiregistriteemaliste küsimuste tekkimisel palume pöörduda ehitisregistri klienditoe poole, telefon 625 6363 ja e-post [email protected] 

 20–60 m2 pindalaga abihoone (kõrgus on kuni 5 m) püstitamise, ümberehitamise, laiendamise või kasutusotstarbe muutmise puhul, tuleb vallavalitsustele esitada läbi riikliku ehitisregistri nii ehitusprojekt kui ka riigilõivuvaba ehitusteatis. Ehitusprotsessi lõpus tuleb selliste mõõtmetega abihoone puhul esitada ka kasutusteatis. Ehitusteatise ja kasutusteatise puhul riigilõivu tasuma ei pea.
 

Üle 60 m2 pindalaga abihoone puhul, mille kõrgus on üle 5 m on vaja taotleda ehitusluba ja ehitustegevuse lõppedes on vaja esitada vallavalitsusele läbi riikliku ehitisregistri kasutusteatis (ümberehitamisel, laiendamisel kuni 33% või hoone kasutusotstarbe muutmisel).  Ehitusloa läbivaatamise eest on vaja tasuda riigilõiv 250€, kasutusteatise puhul riigilõivu tasuma ei pea. 

Mugavamaks asjaamiseks oleme loonud broneerimissüsteemi, kus on võimalik lihtsalt ja mugavalt kokkuleppida nii virtuaalne konsultatsioon kui ka kohtumine Nelgi tee 1 asuvas vallavalitsuse majas. Dokumentatsioon ehitamise küsimustes võib olla väga mahukas ja paljudest lisadokumenditest koosnev ning need ei pruugi olla digitaalselt koheselt kättesaadavad. Hea mõte on kohtumist broneerides kirjeldada võimalikult täpselt pöördumise sisu, et meie spetsialistid saaksid kõik vajalikud materjalid enne kohtumist välja otsida. Helistades ei pruugi alati oma küsimusele koheselt vastust saada, sest vastamiseks vajalikud materjalid võivad asuda füüsilisel kujul näiteks arhiivis. 

BRONEERI KOHTUMINE

• Detailplaneeringute algatamise küsimustes aitavad planeeringute osakonna septsialistid.
• Projekteerimistingimuste taotlemise, ehitusloa ja ehitusteatise teemadega pöörduge ehitusteenistuse poole.
• Ehitusjärelevalve, kasutusluba ja kasutusteatis kuuluvad järelevalveosakonna pädevusse.

Ehitisregistriteemaliste küsimuste tekkimisel palume pöörduda ehitisregistri klienditoe poole, telefon 625 6363 ja e-post [email protected] 

Eriomandi ulatuse muutmiseks on vajalik ainult asjassepuutuvate korteriomanike nõusolek. Näiteks võivad kaks korteriomanikku kokku leppida, et seni ühe korteriomandi eriomandi eseme hulka kuulunud keldriboks või garaažiosa hakkab kuuluma teise korteriomandi eriomandi eseme hulka. Selliseks kokkuleppeks, samuti vastavaks kinnistusraamatu kandeks ei ole vaja ülejäänud korteriomanike nõusolekut, sest nende õigusi see ei puuduta. Millised korteriomanikud on konkreetse kokkuleppe puhul asjassepuutuvad, seda tuleb iga juhtumi korral eraldi hinnata. Kui aga tegemist on uue eriomandi loomisega senise kaasomandi eseme arvel (näiteks pööningukorrusele uue korteriomandi loomine), siis on asjassepuutuvad kõik korteriomanikud. 

Kui ühe korteriomandi jagamise kaudu tekib kaks uut korteriomandit, siis eelduslikult see ülejäänud korteriomanikke ei puuduta ja seega ei ole selleks vaja nende nõusolekut. Samas tuleb silmas pidada, et uue korteriomandi loomine oma eriomandi arvel ja ilma teiste korteriomanike nõusolekuta on võimalik ainult siis, kui see on „ruumikorralduslikult“ võimalik ja seda saab teha ilma ehituslike ümberkorraldusteta, st kui eraldi juurdepääs uuele korteriomandile on olemas. Seaduse järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega korterelamute rekonstrueerimise või eriomandi muutmisele eelnevalt tuleb pidada nõu ühistu ja kohaliku omavalitsusega, et võimalikke arusaamatusi juba eos vältida.

• Mittekandvate vaheseinte eemaldamise kavandamisel tuleb hinnata konkreetse ehitise seisukorda ja asjaolusid. Mida vanem maja, seda rohkem on ta vajunud ning puidust majade korral omavad teatud olukorras ka mittekandvad vaheseinad jäigastavat mõju. Mittekandvast seinast võib vajumise tulemusel saada hoopis kandev sein. Näiteks on ülemise korteri omanik vaheseina kohale ehitanud 2 tonni kaaluva ahju või asetanud 500 kilose tammepuust mööblieseme. Kui nüüd alumise korteri omanik vastutustundetult vaheseina eemaldab, võib suuri kahjustusi kaasneda tervele hoonele.
• Kaasomandis olevaid esemeid ei tohi korteriomanik oma äranägemise järgi muuta ega kõrvaldada, vajalik on kõikide kaasomanike nõusolek.
• Seevastu kaasomandi ehituslikuks ümberkorralduseks korteriomaniku nõusolekut ei ole vaja. Keskküttetorustiku vahetamise osas on Riigikohus leidnud, et vahetamise üle otsustamine kuulub korteriühistu liikmete üldkoosoleku pädevusse, ehk tegemist ei ole kaasomandi osa tavapärase valitsemise piirest väljuva tegevusega isegi juhul, kui sellega kaasnevad korteris suuremahulised ehitustööd (näiteks seina sees paiknevate torude asendamine). Juhul, kui tegemist on ehitusliku ümberkorraldusega, mis reaalselt mõjutab ainult ühe trepikoja elanikke, siis ei ole selliseks muudatusteks teiste trepikodade korterite omanike nõusolekut vaja. Samas tuleb arvestada, et muudatused hoone välisilmes mõjutavad kõiki korteriomanikke ja seega ei ole lubatud nõusoleku ja ehitusloata paigaldada maja välisküljele näiteks soojuspumpade agregaate või tuua välja korstnaid.

Kui kinnistu piirdeaia rajamisega kaasnevad kaevetööd (sügavus üle 0,3m),  tuleb vallavalitsustele esitada läbi riikliku ehitisregistri nii ehitusprojekt kui ka riigilõivuvaba ehitusteatis.

Katastriüksuste vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabrite omavahelisel kokkuleppel (asjaõigusseadus § 151) kui detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe teisiti ette. Piirdeaia projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude paiknemisega ja kinnistupiiridega. 

Kui olemasoleva piirdeaia laiendamisega (pikendamisega) kaasnevad kaevetööd (sügavus üle 0,3m), on vajalik esitada ehitusteatis ja asendiplaan. Täies mahus ehitusprojekt ei ole sellisel juhul nõutav. 

Ka piirdeaia lammutamisel tuleb vallavalitsustele esitada läbi riikliku ehitisregistri ehitusteatis.

Mugavamaks asjaamiseks oleme loonud broneerimissüsteemi, kus on võimalik lihtsalt ja mugavalt kokkuleppida nii virtuaalne konsultatsioon kui ka kohtumine Nelgi tee 1 asuvas vallavalitsuse majas. Dokumentatsioon ehitamise küsimustes võib olla väga mahukas ja paljudest lisadokumenditest koosnev ning need ei pruugi olla digitaalselt koheselt kättesaadavad. Hea mõte on kohtumist broneerides kirjeldada võimalikult täpselt pöördumise sisu, et meie spetsialistid saaksid kõik vajalikud materjalid enne kohtumist välja otsida. Helistades ei pruugi alati oma küsimusele koheselt vastust saada, sest vastamiseks vajalikud materjalid võivad asuda füüsilisel kujul näiteks arhiivis. 

BRONEERI KOHTUMINE

• Detailplaneeringute algatamise küsimustes aitavad planeeringute osakonna septsialistid.
• Projekteerimistingimuste taotlemise, ehitusloa ja ehitusteatise teemadega pöörduge ehitusteenistuse poole.
• Ehitusjärelevalve, kasutusluba ja kasutusteatis kuuluvad järelevalveosakonna pädevusse.

Ehitisregistriteemaliste küsimuste tekkimisel palume pöörduda ehitisregistri klienditoe poole, telefon 625 6363 ja e-post [email protected] 

Soojuspumba paigaldamise puhul on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk elamu ümberehitamisega. Tulenevalt ehitusseadustiku lisa 1st on vajalik eluhoone puhul esitada kohalikule omavalitsusele läbi riikliku ehitisregistri ehitusteatise taotlus ja ehitusprojekt ning mitteelamu puhul ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt. Korterelamute  puhul ei tohiks ära unustada, et sellise küttesüsteemi paigaldamisel on vajalik korteriühistu nõusolek. 

• Õhksoojuspumbast tulenev müra ei tohi ületada Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Õhksoojuspumba paigaldamise projekti puhul on kindlasti vaja esitada joonis (plaan, vaade), kuhu soojuspumba välisagregaat paigaldatakse.
• Maasoojuspumba (horisontaalne maakollektor) paigaldamise projekti on vajalik lisada asendiplaan, kus on näidatud kollektori ala. Maaküttekontuuri paigaldamisel lähemale kui 2m naaberkinnistu piirist on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. 

• Kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku (sh abiseadmed) projekteerimiseks on vajalik tehnovõrgu ja -rajatise omanikult taotleda tehnilised tingimused, mille alusel saab koostada ehitusprojekti. Samuti tuleb vallavalitsustele esitada läbi riikliku ehitisregistri nii ehitusprojekt kui ka riigilõivuvaba ehitusteatise taotlus. Ehitusetegevuse lõppedes, nii rajamise, ümberehitamise, laiendamise kui ka osa samaväärsega asendamise puhul tuleb vallavalitsusele esitada kasutusteatis.
• Kinnistu sademevee lahenduse projekteerimiseks on vajalik taotleda Viimsi vallavalitsuselt tehnilised tingimused, mille alusel saab koostada ehitusprojekti. Kui sademevee äravoolu tehniliste tingimuste taotlemine ei ole kohustuslikuks tehtud muu menetluse raames (näiteks projekteerimistingimustega) ja kui projekteerija saab lahenduse loomisega hakkama ilma selliste tingimusteta, siis ei ole tingimuste taotlemine ilmtingimata vajalik.Tulenevalt ehitusseadustiku lisa 1 on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele läbi riikliku ehitisregistri ehitusteatise taotlus ja ehitusprojekt.

Juhul kui tehnovõrgud on projekteeritud koos hoonega, siis ei ole vajalik eraldi ehitusteatiseid esitada küllaga tuleb kajastada projekteeritavat lahendust vähemalt eelprojekti staadiumis ettenähtud mahus.

Kui kinnistul või kinnistu vahetus läheduses puuduvad vajalikud liitumis punktid, siis nende projekteerimiseks on vajalik tehnovõrgu ja -rajatise omanikult taotleda tehnilised tingimused.

Hoonega integreeritud päikesepaneelide puhul on ehitusseadustikust tulenevalt tegemist hoone tehnosüsteemi (elektripaigaldise) osaga ja eraldi maapinnal seisvad päikesepaneelid on käsitletavad eraldiseisva elektritootmisrajatisena ning nõutud on elektriprojekt, mis peab olema koostatud vastavat pädevust omava spetsialisti poolt. 

Vaata lähemalt päikesepaneelide paigaldamine. 

Ventilatsiooni süsteemi paigaldamise puhul on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk elamu ümberehitamisega.

Ventilatsiooni seadmest tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Ehitusprojekti seletuskirjas sätestada, et õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db.

Tulenevalt ehitusseadustiku lisa 1on vajalik eluhoone puhul esitada kohalikule omavalitsusele läbi riikliku ehitisregistri ehitusteatise taotlus ja ehitusprojekt ning mitteelamu puhul ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt.

Mugavamaks asjaamiseks oleme loonud broneerimissüsteemi, kus on võimalik lihtsalt ja mugavalt kokkuleppida nii virtuaalne konsultatsioon kui ka kohtumine Nelgi tee 1 asuvas vallavalitsuse majas. Dokumentatsioon ehitamise küsimustes võib olla väga mahukas ja paljudest lisadokumenditest koosnev ning need ei pruugi olla digitaalselt koheselt kättesaadavad. Hea mõte on kohtumist broneerides kirjeldada võimalikult täpselt pöördumise sisu, et meie spetsialistid saaksid kõik vajalikud materjalid enne kohtumist välja otsida. Helistades ei pruugi alati oma küsimusele koheselt vastust saada, sest vastamiseks vajalikud materjalid võivad asuda füüsilisel kujul näiteks arhiivis. 

BRONEERI KOHTUMINE

• Detailplaneeringute algatamise küsimustes aitavad planeeringute osakonna septsialistid.
• Projekteerimistingimuste taotlemise, ehitusloa ja ehitusteatise teemadega pöörduge ehitusteenistuse poole.
• Ehitusjärelevalve, kasutusluba ja kasutusteatis kuuluvad järelevalveosakonna pädevusse.

Ehitisregistriteemaliste küsimuste tekkimisel palume pöörduda ehitisregistri klienditoe poole, telefon 625 6363 ja e-post [email protected] 

1. Alustamise alus: isiku taotlus, avaldus, või pistelise kontrolli käigus tuvastatud võimalik rikkumine.
2. Menetluse alguse kuupäev on esmase menetlustoimingu tegemise kuupäev.
3. Esmane menetlustoiming on reeglina paikvaatlus.
4. Paikvaatluse käigus tehakse huvialusest objektist, objekti osast, ümbritsevast jne kindlasti fotod ja vormistatakse korrektne paikvaatluse protokoll.
5. Fotod märgistatakse tõenditena ja lisatakse iga foto juurde selle tegemise kuupäev ja kirjeldus.
6. Järelevalvemenetluses tuleb anda enne ettekirjutuse andmist menetlusalusele isikule võimalus esitada asja kohta oma arvamus, selgitus või vastuväide.
7. Isiku võib kutsuda seletuse andmiseks vallavalitsusse. Kutse saadetakse kirjalikult tähituna, võib samaaegselt kasutada e-kirja. Kutses märgitkase kindlasti menetluse alustamise seaduslik alus ja põhjendused.
8. Ettekirjutuse andmisel märgitakse seaduslik alus (EhS § 130 lg 2 ja vastav punkt), rikkumise kvalifikatsioon, põhjendused, konkreetne nõue, hoiatus, tähtaeg. Ettekirjutus tuleb isikule kätte toimetada. Kättetoimetamise viisi valib menetleja.
9. Peale ettekirjutuse andmist kontrollitakse objekti pisteliselt, kas ettekirjutust täidetakse. Vajadusel tellitakse mõõdistamisi, ekspertiise vms vajalikke kontrollimehhanisme. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral nõutakse sisse sunniraha. Sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks antakse aega 5 päeva. Sunniraha tasumata jätmise korral edastatakse täiteavaldus kohtutäiturile läbi e-täituri.
10. Sunniraha suurus peab olema vajalik ja proportsionaalne. Alustatakse esmakordsel rikkumisel väiksemast summast, suurendatakse, kui rikkumine jätkub või kordub. Lähtutakse ka isikust ning tema soovist koostööd teha. (EhS § 133 võimaldab – eraisikule kuni 6400, juriidilisele isikule kuni 64000). Mõistlikuks võib pidada esmase rikkumise korral 10% täissummast.
11. Ettekirjutused ja sunniraha määramise haldusakt kantakse objektiga seotult ehitisregistrisse.
12. Ehitiste lammutamise ettekirjutus antakse vallavalitsuse korraldusena, millele eelneb ehitise audit.
13. Väärteomenetlus viiakse läbi vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja kriminaalmenetluse seadustikule. Väärteomenetluses otsustab, korraldab ja vormistab dokumente järelevalveinspektor iseseisvalt ja kellegi suuniseid ja juhiseid ei täida.

Alus: eriseadus ehitusseadustik ja menetlus vastavalt haldusmenetluse seadusele

Viimsi vallavalitsuse ja projekteerimisbüroo Ribbon Consult OÜ tiheda koostöö tulemusel esitati vallavalitsusele Tammepõllu tee kõrvale projekteeritava Põldheina tee 14 spordihoone eskiis.

Ehitusloa taotlemisele eelnevas eskiisis näidatakse hoone arhitektuuri osa ja seda ümbritseva avaliku välisruumi põhimõttelist lahendust. Hoone on kavandatud vastavalt kehtivale detailplaneeringule, välisviimistluses kasutatakse sooja puidust lahendust kombineerituna klaasfassaadidega. 

Spordihoonet puudutav avalik arutelu toimub 3. juunil kell 16.30 Viimsi raamatukogus (Randvere tee 9), kuhu on kõik huvilised oodatud spordihoone lahenduse osas arvamust avaldama.

Viimsi vallavalitsusele on esitatud Randvere tee 6 kaubanduskeskuse laiendamiseks eskiislahendus, millega on võimalik tutvuda valla koduleheküljel ja avaldada oma arvamust avalikul arutelul.

Eskiis on koostatud arhitektuuribüroo Arhitekt Tarbe OÜ poolt, arhitektideks Johann-Aksel Tarbe ja Tõnu Rebane. Avalik arutelu toimub kuupäeval 23.01.2024 kell 17 Viimsi vallavalitsuses aadressil Nelgi tee 1. 

• Video kaubanduskeskuse uuest osast
• Video kaubanduskeskuse vanast osast
• Randvere tee 6 eskiis ja selgitused.