Arutelu keskmes oli küsimus, kuidas kujundada sademevee käitlemine nii, et vastutus erinevate osapoolte vahel oleks selge, kulud õiglaselt jaotatud ning linnakeskkond tuleks paremini toime suurte vihmaveekogustega. Üheks oluliseks teemaks olid looduslähedased sademeveelahendused, mille rajamisel on Viimsi vald viimastel aastatel järjest enam praktilisi kogemusi saanud.
Viimsi kogemust tutvustanud abivallavanem Alar Mik rõhutas, et sademevett ei peaks käsitlema üksnes probleemina, millest on vaja võimalikult kiiresti vabaneda, vaid ressursina, mida saab kohapeal kasutada.
„Sademevett näeme Viimsis pigem ressursi kui probleemina. Uute lahenduste puhul ei ole eesmärk enam ainult sademevee ärajuhtimine või selle liikumise aeglustamine, vaid otsime võimalusi vee kohapeal kasutamiseks. Hea näide on Haabneeme alevikus asuv Mereranna taskupark, kus sademevesi suunatakse tiiki, puhverdatakse ja kogutakse mahutisse. Kogutud vett saab hiljem kasutada haljastuse kastmiseks või teede puhastamiseks. Selliseid lahendusi vajame tulevikus järjest rohkem,“ rääkis Mik.
Tema sõnul ei piisa tugevamate valingvihmadega toimetulekuks üksikutest rajatistest. Vastupidav sademeveesüsteem kujuneb paljudest omavahel seotud lahendustest nii avalikus ruumis kui ka erakinnistutel.
„Valingvihmadele vastupidav sademeveesüsteem kujuneb paljudest väiksematest lahendustest – neid peab olema nii tänavaruumis kui ka selle ääres asuvatel kinnistutel. Nii tekib terviklik süsteem, mis toimib justkui ühe organismina – kogub, viivitab ja kasutab sademevett võimalikult palju selle tekkekohas. Mida rohkem suudame vett kohapeal hoida ja kasutada, seda väiksem on koormus kogu ülejäänud sademeveesüsteemile,“ selgitas Mik arutelus räägitut.
Vastutus vajab selgemat raamistikku
Arutelul otsiti vastust ka küsimusele, kuidas peaks sademevee käitlemise vastutus jagunema ning kes peaks kandma vajalike lahenduste rajamise ja hooldamise kulud. Osapoolte rollide selgus muutub järjest olulisemaks, sest kliimamuutustega kaasnevad intensiivsemad sajud esitavad olemasolevatele süsteemidele uusi väljakutseid.
Miku sõnul vajavad kohalikud omavalitsused sademevee valdkonna korraldamiseks selget, kuid samas piisavalt paindlikku riiklikku raamistikku.
„Oluline on, et riigi loodud raamistik annaks kõigile osapooltele selguse ning võimaldaks omavalitsustel sademevee valdkonda korraldada viisil, mis aitab päriselt toimivaid lahendusi rajada. See puudutab nii investeeringute tegemist kui ka kulude katmist. Süsteem peab olema piisavalt paindlik ja motiveerima kõiki osapooli ühise eesmärgi nimel panustama,“ ütles Mik aruteluringis.
Arutelu „Kelle vihm, kelle uputus?“ oli osa Arvamusfestivali Veepäevast, kus käsitleti päeva jooksul kliimamuutustega kohanemist, veekogude seisundit, üleujutusriske, vee- ja toidujulgeolekut ning kriisihoiatuste korraldamist. Sademeveeteemalist arutelu juhtis Kristo Elias ning selle korraldasid Viimsi vallavalitsus ja Tallinna Tehnikaülikool.
