Külavanem täpsustas, et kõik korjajad ei kogune kolmapäeva õhtul, vaid korjavad enda piirkonnas ise, vabalt valitud ajal. Randvere inimesed on kogenud tigude korjajad ja aastatega on neile selgeks saanud piirkonnad, kus võõrnälkjaid rohkem on. „Meie kogukonna aktiivsus on jõudnud kaugele – oleme märganud, et ka teistes sotsiaalmeediagruppides räägitakse, et tehkem nagu Randveres – lähme ka tigusid korjama,“ räägiti mulle.
Samuti toodi näiteid, kuidas tigusid korjates on inimesed endale uusi tuttavaid saanud.
Kuna Koralli pakendikeskuse juures on Viimsi valla paigutatud teetigude konteiner, siis oli üks korjaja kaasa võtnud kahe päeva saagi. Ta avas kotisuu, et mulle selle sisu näidata, ja lõhn, mida tundsin, oli viisakalt öeldes ebameeldiv. „Konteinerisse tuleb panna kinni seotud kilekott ja muid biojäätmeid sinna visata ei tohiks,“ juhtisid külaelanikud mu tähelepanu.
Nägin ka tigude püüdmiseks ehitatud lõksu. „Ühe topsi põhjas on augud, teise põhja paned õlut või mõnda teist alkoholi, tigu ronib sisse ja hommikul saab nälkjad kerge vaevaga ära visata. Õlu on aga korduvkasutatav,“ kirjeldas lõksu omanik.
Enne korjamise algust sooviti üksteisele „Head tigude õnne!“. Mulle aga öeldi, et saagi suurust lubada ei saa – jaht on jaht! Meil oli kamba peale mitu ämbrit, käes kindad ja mõnel olid abiks tangid. Liikusime üksteise järel, sest teod liiguvad üsna kiiresti ning kõiki tigusid ei pruugi puulehtede vahelt ja muru seest märgata. „Tigu roomab umbes 9 meetrit tunnis. Koduaias on see üsna suur ala,“ räägiti mulle. Kohe lisati, et väide „aeglane kui tigu“ ei pea teetigude puhul paika.
Kohalike sõnul on mets ja külavahe võõrnälkjaid täis, möödunud aastal nähti neid mere ääres roostiku sees. Korra mõeldi siis roo põletamisele, ent seal on ju linnupesad ja see mõte jäi katki.
Eriti hull pidavat olema suurte magistraalide juures. „Aktiivsemalt on teeteod levima hakanud paar aastat tagasi. Kergliiklustee tarvis toodi siia täitemulda, millega koos tulid ka teod,“ meenutasid külaelanikud. Siis tehti korjamise kampaania, millele paljud ka reageerisid ning appi tulid. Möödunud aastal aktiivsemad korjajad lausa kaalusid oma saaki. Ühe korjamisega saadi kokku 5–6 kg.
Mingil hetkel hakkasid korjajad tigusid üle lugema. „Tekkis huvi, kui palju neid siis on – saime ühe korraga 300–400 kokku,“ rääkisid korjajad ja täpsustasid, et see arv saadi kokku nii hommikul kui ka õhtul korjates.
Kuidas tigudega võidelda?
Alkohol, sool, magneesiumsool, õrn äädikalahus, raudfosfaat jmt mõjuvad tigudele surmavalt. „Keevat vett saab peale valada üksnes oma aias.
Kergliiklusteelt või metsast korjates ei ole see võimalik,“ täpsustasid külaelanikud. Kui kilekoti põhja üldse mitte midagi panna ja kott vaid pärast korjamist kinni siduda, on tigudele kindlasti piinavam. Lisaks on teod sedavõrd visad, et samal ajal, kui nälkjaid korjatakse, ronivad teised juba kotist välja. Mürkide suhtes on tigude korjajad pigem negatiivsed. „Mina oma aias ei mürgita, pigem käin ja korjan,“ kostus jutust. Kõik tõdesid, et on ka inimesi, kes tigusid ei tapa, vaid viivad oma aiast elusad teod metsa tagasi. Sellest tolku ei ole. Teetigu on parasiit. Täidest või kõhuussist meil ju kahju ei ole.
Ka mina ei mõelnud tigusid korjates, et kilekotis on sool ja sinna panek on teole surmav. Võtsin lihtsalt teost kinni ja tõstsin ta kotti. Teised nentisid, et see on ebameeldiv tegevus, aga korje on end ära tasunud. „Inimene on teo ainuke vaenlane. Pardid söövad tigusid, rästad söövad nende mune ja ongi kõik,“ arutlesime koos. Samuti ei peata tigusid ei kruus ega liiv, nad roomavad üle munakoorte ja märjaks saanud tuha. Kuiv tuhk pidi neid isegi pisut pidurdama.
Kellelegi meenus, et surnud teeteod võib panna ka olmeprügi hulka. Välja käidud mõte tekitas elava arutelu. Kuna surnud teod lähevad kiiresti jubedalt haisema, ei tundu olmeprügi hulka tigude panek mõistlik. Ka oma koduaeda ei soovita neid matta.
Võõrnälkjad on visad
Teod on kahesoolised ja munevad kaks korda aastas 200–400 muna, seda kuni oktoobrikuuni. Külaelanike sõnul on just praegu õige aeg aktiivselt tigusid korjata, kuna augustis paljunemine peale hakkabki.
Teatakse lisada, et isu on tigudel suur. Ühe naabri aias pistsid teeteod ööga pintslisse terve kõrvitsa. Pärast seda hakkas pere igal varahommikul ja hilisõhtul teetigusid korjama.
Teo elutsükkel on lühike, ent nad kasvavad kiiresti, mis on ka suure isu põhjuseks. „Öeldakse, et suured teod talve üle ei ela, väikesed aga küll,“ arutlesid korjajad. Eelmisel talvel tuli lumi maha soojale maale ning lume all ei olnud tigudel ellujäämisega probleemi. Täpselt nagu puugid, keda on tänavu kordades rohkem kui varasematel aastatel.
Teod söövad koerte väljaheiteid
Tigusid saab korjata igal ajal. Näiteks koeraga jalutades saab kakakotti panna nii koera väljaheite kui ka teeteod. Mulle oli üllatuseks, et nälkjad söövad ka koera väljaheiteid. „Panen inimestele südamele, et oma koera väljaheited tuleb ära korjata,“ räägiti mulle. Nagu tellimise peale nägimegi mitut kohta, kus teod isukalt koera väljaheite sees maiustasid. Kui teod ise on üsna ebameeldiva välimusega, siis korjata neid koera väljaheite seest on, vabandust, rõve! Tunnistan ausalt, mina sealt tigusid korjata ei suutnud, kogenud korjajad tegid selle töö aga nurisemata ära.
Inimestele pannakse südamele, et kindlasti tuleks enne korjamist teod endale välimuse järgi selgeks teha ja kasulikud seateod loodusesse jätta.
„Neid ei tohi tappa, vaid viige hoopis endale komposti. Seal on seatigu õnnelik, sest tegu on kõdusööjaga,“ tehti ka mulle selgeks. Ma ei olnud aga kindel, kas tunneksin seateo ära. Pilti vaadates nägin, et ta on triibuline ja tume, kuid parim viis õppimiseks oleks tigude võrdlus otse looduses.
Ka harilik kiritigu (kojaga tigu) on kõigile armsaks saanud. „Kui enne teeteo tulekut korjati koduaias kokku kõik kojaga teod ja peeti neid nuhtluseks, siis nüüd tunduvad kodumaised teod isegi lausa armsad,“ muigasid korjajad.
Millist abi kogukond ootab?
„Vald võiks tihedamalt niita, sest kõrge rohu sees sa ei märkagi nälkjaid. Võsastunud haljastusalal käib aktiivne elu,“ tõid külaelanikud välja. Ühiselt arutleti, et keskkonnaamet võiks valla avalikud alad tigude tõrje osas enda peale võtta ja kohalikele jääksid väiksemad tänavad ja enda koduaiad. „Keiu teel on inimesed tublid, see on tigudest tühi,“ kiideti enda küla elanikke.
Kõik teadvustasid, et teeteod ei ole ainult Viimsi probleem, vaid loomad on levinud peaaegu kogu Eestis. Keegi tõi näite, et külastas hiljuti Hiiumaad ja seal tulid samuti teeteod jutuks. „Kui muidu rääkisid inimestega ilmast, siis nüüd räägid teetigudest,“ muigasime kõik.
Kokkuvõtvalt leiti, et tigusid saab korjata igaüks ning seda peaksid kindlasti tegema ka need, kelle aeda nälkjad veel jõudnud ei ole.
Üks lõputu korjamine
Külaelanikud nentisid, et vahel on tunne, nagu võitleks tuuleveskitega. Meeleolu tõmbab alla ka see, kui keegi mööduja ütleb, et teete mõttetut tööd. „Korjamine on ainus asi, mis päästab,“ kinnitasid külaelanikud mulle kui ühest suust.
Vahel tekib nördimustunne ka siis, kui käid kolmapäeva õhtul korjamas, öösel sajab vihma ja neljapäeva hommikul vaatad, et kergliiklustee on teetigusid täis. Nii tekib kergesti tunne, et tehtud tööst ei olnudki tolku.
Randvere elanike kogemus näitab, et enamik inimesi teadvustab probleemi alles siis, kui teeteod on nende aeda jõudnud. Tegelikult võiksid kõik korjamas käia. Keegi teadis rääkida, et Soomes makstakse tigude korjamise eest raha. Kindlasti motiveerib see sealseid korjajaid rohkem!
Kui hakkasime lõpetama, öeldi mulle, et võin igal kolmapäeval teetigusid korjama tulla, kui soovi on. Lisaks visati nalja, et teetigudest võiks lausa Viimsi Teataja lisalehe teha.
Enne, kui jõudsin lahkuda, anti märku, et leiti seatigu ja minu soov loomakest looduses näha täitus. Asetasime seateo ja teeteo kõrvuti ja tõdesin, et roomajad on tõesti kergesti eristatavad.
Tekstis esitatud väited ei ole faktiliselt kontrollitud.
KOMMENTAAR
Järjepidevast tegutsemisest on kasu
Aet Põld
keskkonnaspetsialist
Viimsi vald tunnustab Randvere kogukonna aktiivsust ja omaalgatust hispaania teetigude korjamisel. Just kogukonna ühine panus ja järjepidev tegutsemine aitavad kõige tõhusamalt piirata selle invasiivse võõrliigi levikut ning vähendada kahju meie aedades ja looduses.
Vald toetab kogukonna algatust, tagades talgute läbiviimiseks vajalikud prügikotid, kindad ning võõrnälkjate kogumiseks mõeldud konteineri. Samuti korraldab vald konteineri õigeaegse tühjendamise.
Viimsi vald toetab rõõmuga kõiki külasid ja kogukondi, kes soovivad korraldada hispaania teetigude korjamise talguid. Selleks palume kogukonnal anda vallale teada vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat talgupäeva, et saaksime aegsasti korraldada vajaliku konteineri paigalduse ning selle hilisema tühjendamise.
Kui kogukond leiab, et piirkonnas oleks otstarbekas kasutada püsivalt hispaania teetigude kogumiseks mõeldud konteinerit, on ka see võimalus täiesti olemas. Sellisel juhul tuleb kogukonnal leida konteinerile sobiv asukoht, kus oleks võimalikult hästi välistatud selle kuritarvitamine muude jäätmete ladestamiseks ja kinnistuomanikud oleksid sellega nõus.
Tuletame meelde, et hispaania teetigude kõige tõhusam tõrjemeetod on endiselt järjepidev korje. Mida varem ja järjepidevamalt võõrnälkjaid kogutakse, seda paremini on võimalik nende arvukust piirata.
Kuivõrd osad inimesed on vallalt mürgi jagamise kohta küsinud, siis selgitan, et Viimsi vald võõrnälkjate tõrjumiseks mõeldud mürke ei jaga. Arvestades Viimsi valla asendit ja sellest tulenevat merelähedust, kõrget asustustihedust ning asjaolu, et teadmised nälkjamürkide pikaajalisest ja laiemast mõjust toiduvõrgustikele ja laiemalt ökosüsteemile on endiselt piiratud, ei pea vallavalitsus massilist mürgitamist põhjendatuks. Vallavalitsus kasutab vallale kuuluvate kinnistutel võõrnälkjate mürke piiratult ja ainult seal, kus vajadus on kõige suurem. Selle asemel eelistame keskkonnasäästlikke tõrjemeetodeid, mille oluliseks osaks on kogukondade ühine ja järjepidev tegutsemine.
