Värske Viimsi Teataja veebiversioon on leitav siit ja järgmised infolehe ilmumisajad leiab siit.
Varjumisoskus nagu esmaabi ABC – hoia see soojana, et suudaksid vajadusel päästa elu
Mis on ühist varjumisoskusel ja esmaabi ABC-l? Mõlema puhul kehtib sama – kui see on kord juba selgeks saanud, püsib ta lihasmälus.
Oktoober on elanikkonnakaitsekuu ja parim aeg selleks, et mõelda läbi, kuidas oled valmis erinevateks kriisideks. Mõtlemine on esimene lävepakk, mida kriisiks valmistumisel ületada. Kui see on tehtud, tasub astuda sammuke edasi ja harjutada läbi, kuidas tavapärasest erinevates olukordades toimida.
Kriise ei ole vaja karta, nendeks tasub valmistuda ja valmis olla. Harjutamine teeb meistriks.
28. oktoobril kell 15 ootab päästeamet korteriühistute esindajaid varjumisteemalisesse infotundi, kus ekspert räägib varjumise põhitõdedest, jagab soovitusi hoones turvalisima koha leidmisel ning tutvustab varjumisplaani nõudeid. Loe uudist pikemalt siit.
Millal muutub detailplaneeringu muudatus uueks terviklahenduseks?
Planeerimisseaduse 13. juunil 2026 jõustunud muudatuste eesmärk on muuta planeerimismenetlused kiiremaks ja paindlikumaks. See eesmärk on mõistetav. Detailplaneeringu koostamine võib võtta aastaid ning vahel selgub menetluse või planeeringu elluviimise käigus, et mõnda varem kokkulepitud tingimust tuleb muuta. Kõigi muudatuste tõttu ei ole otstarbekas kogu planeeringut algusest peale uuesti koostada.
Üks oluline muudatus puudutab detailplaneeringu menetlemise tähtaega. Teine oluline uuendus on võimalus koostada kehtivat detailplaneeringut muutev detailplaneering. Loe uudist pikemalt siit.
Veiko Kommusaar: riik täna rändesurve tõttu kriisis ei ole
Aina enam kuuleme ja loeme rändekriisist ja -survest. Milline on seis illegaalselt riiki sisenejatega ning kas ebaseaduslikult Eestisse tulnud inimesi võib kohata ka Viimsis? Nendele küsimustele vastas viimsilane ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar.
Kas ebaseaduslikud piiriületajad on jõudnud ka Viimsisse?
Veiko Kommusaar: Sellel aastal ei ole, varasematel aastatel mõned üksikud on, ent need on pigem ajutise iseloomuga juhtumid. Näiteks on kedagi Viimsis majutatud. Illegaalidel ei ole siin midagi teha – nende eesmärgiks ei ole jääda meie ühiskonda, vaid siit edasi minna.
Pigem on siin suurem mure ettevõtetega, kes kipuvad reegleid eirama.
Oma kogukonnas saame olla ise tähelepanelikud. Kui näeme inimesi, kes ilmselgelt ei ole tuttavas keskkonnas, võib sellest julgelt teada anda. Ei pea muretsema, et keegi kellegi peale kaebas.
Tunne oma naabrit – sõbralik tervitus hommikuti ei tee paha. Kui oleme ise tähelepanelikud, siis on ka lihtsam märgata kahtlast tegevust kogukonnas.
Loe uudist pikemalt siit.
Elle-Riin Ulfsak: iga õpetaja saab koolielu paremaks muuta
Viimsi vald tunnustas õpetajate päeva eel haridustöötajaid ja tänavu pälvis aasta õpetaja 2026 tiitli Haabneeme kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning 7.b klassijuhataja viimsilane Elle-Riin Ulfsak.
„Ma ei armasta elada päikese käes ja päris kindlasti ei tee ma tööd tiitlite nimel. On tore tõdeda, et sain eelmisel aastal teha palju toredaid tegevusi, mis mulle päriselt rõõmu pakkusid, ja tunnustus oli tagajärg,“ sõnas Elle-Riin.
Ta nentis, et hea sõna ja märkamine on alati olulised, sest eestlane pole rinnapiimaga kiitmisoskust kaasa saanud. „Mulle läheb enim korda see, kui keegi vahetult üle ukseläve midagi toredat ütleb. See tähendab, et ta mõtles mu peale ja võttis minu jaoks aega. Ja aeg on miski, mida keegi kunagi tagasi ei saa.“
Loe uudist pikemalt siit.
Viimsi saarte aasta tõi Naissaarele tegusa ja sündmusterohke suve
Naissaarel möödus suvi kohtumiste, sündmuste ja uute kogemuste tähe all.
Üheks saarte aasta olulisemaks ettevõtmiseks kujunes Naissaare külastuskeskuses toimunud turismiinfopäev, kuhu kogunes ligikaudu 50 inimest, et üheskoos arutada Viimsi saarte tulevikku.
16. mail avasime Naissaare külastuskeskuse hooaja koos muuseumiöö ja Viimsi keskkonnanädalaga. Külastajad said osaleda matkadel, sõita ajaloolise rongiga, külastada muuseumi ja nautida kontserti. Suve lõpu üheks oluliseks ettevõtmiseks kujunesid ka 26. septembril toimunud läänekalda koristustalgud.
Tänavune hooaeg näitas, et Naissaar on suurepärane paik kooliekskursioonideks. Tänavune kogemus näitas, et mida varem broneerida, seda suurem on võimalus saada endale sobivaim kuupäev ja programm.
Loodame, et tänavune aasta ei jää lihtsalt toredaks meenutuseks, vaid annab hoogu ka järgmistele ettevõtmistele. Loe uudist pikemalt siit.
Muusikud, koorid ja vallavanem – kõik jõudsid suvel Pranglile!
Seljataga on soe, kirev ja elamusterohke suvi, mil Pranglil toimusid kõik armsaks saanud traditsioonilised üritused. Ilmselgelt just tänu saarte aastale oli rahvamajas eriti töine ja tegus õhkkond.
Ülev ja uhke tunne oli tänavusel jaanipäeval – Ülesaare laululaval süütas võidutulest jaanilõkke ning andis üle Prangli spordipäeva auhinnad Viimsi vallavanem Siiri Visnapuu. Märkimisväärne on see, et Prangli spordipäev toimus tänavu juba 65. korda.
Täname südamest kõiki kollektiive ja artiste kaunite ning meeldejäävate ülesastumiste eest. Suur tänu kuulub ka Viimsi valla kultuuriosakonnale igakülgse abi, toe ja tähelepanu eest.
Oli imeline suvi ja oleme kindlad, et ka Viimsi valla saarte aasta lõpp kujuneb igati meeleolukaks ja vahvaks! Loe uudist pikemalt siit.
Viimsi saared XVIII: kaks väiksemat Leppneeme laidu
Leppneemet oleme varasemalt puudutanud – seda nii Mätta kari kui ka Kellynckholmi saarte osas. Selles rannakülas asuvad aga veel mõned väiksemad saared või õigemini laiud.
Leppneemes asub Veskineeme ja Odipellu nuki vahel käänuline rannajoon, mis on viimase sajandiga palju muutunud. Tänasel päeval võiks seda kirjeldada kui Leppneeme sadama ja Hiireotsa tee vahelist rannariba. Seal asuvad Rannakari, Kresulikari ja Suurekari-nimelised neemed.
Võrkoja teed mööda liikudes jõuab välja kohta, kus asub Rannakari-nimeline neem. See on saanud oma nime Ranna talu järgi. Kari ääres, täpsemalt karist läänes, paikneb Viimsi vallale kuuluv Vetika laid. Tegemist on väikese saarega, mida eraldab neemest sealne Eesti–Soome sidekaabli rannakindlustus ja kraav.
Kui vaadata Vetika laiult edelasse, jääb Rannakarist Leppneeme sadama suunas rannikust ca 50 meetri kaugusel asuvas madalas rannavees üks teine kivine laid. Sellel ametlikku nime pole, rahvasuus on seda varasemalt nimetatud Rannakari laiuks, mõnikord ka Jaanilahe laiuks. Loe uudist pikemalt siit.
Indrek Kaing ehitab teed, mida tal endal polnud
Viimsilane Indrek Kaing seadis augustikuu lõpus sammud Toompeale Rüütelkonna hoone poole, kus tal tuli vastu võtta vägivallaennetuse tunnustusauhind, kuid mille taga olev teekond sai alguse sellest, et keegi oli talle kunagi teinud väga palju halba.
Tunnustuse juured ulatuvad viie aasta taha. 2021. aasta kevadel rääkis Indrek Kaing esimest korda avalikult ära loo, mida ta oli seni endas kandnud pea kogu elu. Umbes kümneaastasena läks väiksest peale astmat põdenud poiss rattatrenni ja mõne aja pärast hakkas treener talle erilist tähelepanu pöörama.
Poiss pidas seda märgiks, et temas on nähtud sportlast. Tegelikult kasutas treener tema usaldust ära ja tegi seda pika aja jooksul.
Loo ilmumise järel võttis temaga ühendust korralik ports võhivõõraid inimesi. „Erinevad mehed, naised, nooremad, keskealised, üle seitsmekümneaastased – need kõik lood murravad eraldi südame, täiesti kindlasti.“
Mida rohkem selgust ta enda loo kohta sai, seda teravamalt tunnetas ta kõige põletavamat kitsaskohta, mis ei puuduta ainult teda, ja jõudis ka selle sõnastamiseni: „Puudu ei ole mitte tingimata toetavatest programmidest, toetustest või tugiteenustest. Puudu võib olla sellest, mis aitaks abi vajaval inimesel tunda, et selle tugipunkti poole on turvaline pöörduda.“
Aasta tagasi hakkas ta sellele lahendust mõtlema ja nii saigi juba kümme aastat Indrekuga vabatahtlike heategudena kaasas käinud filosoofiast selle aasta kevadel nimi ja juriidiline keha – MTÜ Headusering. Loe uudist pikemalt siit.
LU.MI on Viimsi kõige ilmapõlglikum spordiklubi
LU.MI spordiklubi noored on õues aasta ringi, iga päev ja iga ilmaga. Rääkisime LU.MI treeneri Ave Ojasoonega treeningutest, Haabneeme kooli uuest suusabaasist, aga ka kihilisest riietusest.
Haabneeme koolis on nüüd täiesti oma suusabaas, mis sündis tänu kooli juhtkonna spordivaimustusele ja heale tahtele. Haabneeme liikumisõpetajad on õuelembesed ning samuti „suhkrust“ lapsi ei kasvatata – peamiselt ollakse õues ning ka suusatunnid on kohustuslikud.
Sama ootamatult kui iga-aastane lumi mõjub paljudele soovitus riietuda kihiliselt. Sulejope on külma ilma ahvatlus, kuid kihiline riietus, nagu soe pesu, fliis ja tuulekindel jope, tagab püsiva soojuse, mis on parim kombinatsioon liikumisel põhineva tegevuse jaoks. Kõige paremini töötab spordipesu, mis on keha vastas. Loe uudist pikemalt siit.
