Kalameeste rand
Leppneemes asub Veskineeme ja Odipellu nuki vahel käänuline rannajoon, mis on viimase sajandiga palju muutunud. Tänasel päeval võiks seda kirjeldada kui Leppneeme sadama ja Hiireotsa tee vahelist rannariba. Seal asuvad Rannakari, Kresulikari ja Suurekari-nimelised neemed.
Seda rannikuala on ajalooliselt nimetatud Kalameeste rannaks, kuna see oli seotud kunagise Võrkoja taluga, mis oli 19. sajandil kalaärimees Malahhovi kasutuses. Võrkoja talu ümbruses ja Miku-Kräsuli lauka ümbruse rannas kuivasid püünised ja paadid, seal asusid püüniste tõrvamisalad, suur hulk lautreid ja palju askeldavaid kalureid – sellest ka nimetus Kalameeste. Selsamal rannaribal on kogu selle aja jooksul saarekesi tekkinud ja kadunud. Nii oli kunagi eraldi saar Suurekari põhjaosa. Saar kadus kaartidelt 1940.–1960. aastatel, mil see kasvas rannikuga kokku ja pikendas olemasolevat neeme. Piirkonnas paikneb ka üks väheseid säilinud rannaniite Viimsi poolsaarel.
Vetika laid
Võrkoja teed mööda liikudes jõuab välja kohta, kus asub Rannakari-nimeline neem. See on saanud oma nime Ranna talu järgi. Kari ääres, täpsemalt karist läänes, paikneb Viimsi vallale kuuluv Vetika laid. Tegemist on väikese saarega, mida eraldab neemest sealne Eesti–Soome sidekaabli rannakindlustus ja kraav.
Vetika laid on ametlikult paarisaja ruutmeetri suurune laid, mis on valdavalt kivise pinnasega. Tegelikkuses on saare pindala ligi 350 m². Vähesel määral asub seal ka pilliroogu ja kõrkjaid. Tegemist on üldkasutatava maaga. Kui muud saared on piirkonnas neemega kokku kasvanud, siis võib öelda, et Vetika laid on saar, mis on maismaast inimese käe abil eraldunud.
Rannakari laid
Kui vaadata Vetika laiult edelasse, jääb Rannakarist Leppneeme sadama suunas rannikust ca 50 meetri kaugusel asuvas madalas rannavees üks teine kivine laid. Sellel ametlikku nime pole, rahvasuus on seda varasemalt nimetatud Rannakari laiuks, mõnikord ka Jaanilahe laiuks. Tegu on ligikaudu 300 m² pindalaga väikese laiuga, mida katavad servast serva erineva suurusega kivid, vähesel määral ka kõrkjad. Suurevee korral jääb laid vee alla.
Piirkonna laiud on oluliseks elupaigaks lindudele. Nii võib piirkonnas näha kaitsealuseid ristparte ja tiirusid, aga ka meie rannikule iseloomulikke rannalinde alates luikedest kuni haigruteni.
VETIKA LAID
- Pindala: ligi 350 m²
- Rannajoon: 82 m
- Kõrgus: 0,36 m üle merepinna
RANNAKARI LAID
- Pindala: ligi 300 m²
- Rannajoon: ca 86 m
