Mõlema puhul loodame, et neid ei lähe kunagi tarvis, kuid siis, kui olukord oskuse kasutamist siiski nõuab, on aeg kallis ja sekundid kaalul ning õigest tegutsemisest sõltub ei rohkem ega vähem kui elu. Seetõttu vajavadki mõlemad oskused aeg-ajalt lihvimist, meeldetuletamist ja harjutamist.
Oktoober on elanikkonnakaitsekuu ja parim aeg selleks, et mõelda läbi, kuidas oled valmis erinevateks kriisideks. Mõtlemine on esimene lävepakk, mida kriisiks valmistumisel ületada. Kui see on tehtud, tasub astuda sammuke edasi ja harjutada läbi, kuidas tavapärasest erinevates olukordades toimida.
Ohuteavitussüsteemi testid toimuvad kolm korda aastas ja need kolm hetke on head selleks, et isikliku kriisikindlusega tegeleda. Oskused püsivad siis, kui neid aeg-ajalt meelde tuletada. Nii nagu vaatame üle koduse apteegikapi sisu ja tuletame meelde, kuidas verejooksu peatada või vajadusel inimest elustada, tuleb mõne aja tagant meelde tuletada ka need oskused, mida kasutada siis, kui näiteks sireenid käivituvad. Midagi keerulist seal ei ole ja põhitõed, mis kehtivad, on lihtsad.
Varjumiskohad ja varjendid
Hoia meeles, et kui sireenid käivituvad, on sellel helil vaid üks tähendus – varju kohe. Kui asud hoones, kus on varjumiskoht, liigu kohe sinna. Varjumiskohad (ja tulevikus ka varjendid) on tähistatud sinise kolmnurgaga oranžil taustal. Kui see pole võimalik, siis varju lähimasse siseruumi võimalikult madalal korrusel. Varjumisel jälgi, et sinu ja õue vahele jääks mitu tugevat seina – ideaalis vähemalt kaks. Hoia eemale suurtest klaaspindadest, ustest ja akendest ning võimalusel eelista madalamaid hoonekorruseid. Kui oled õues, jookse lähimasse siseruumi. Kui see pole võimalik, heida maha ning kata pea ja kael käte või pehme esemega. Varjumiskohas püsi seni, kuni saad ametlikest kanalitest infot, et oht on möödas.
Varjumisteemaline infotund
Kodu ja ka töökoht tasub vaadata üle selle pilguga, et vajadusel teaksid, kuhu seal varjuda. Uuri tööandjalt või kortermajas ühistult, kas majal on olemas või koostamisel ka varjumisplaan.
Kolmapäeval, 28. oktoobril kell 15 ootab päästeamet korteriühistute esindajaid varjumisteemalisesse infotundi, kus ekspert räägib varjumise põhitõdedest, jagab soovitusi hoones turvalisima koha leidmisel ning tutvustab varjumisplaani nõudeid. Infotund toimub veebis. Rohkem infot leiad lehelt olevalmis.ee/syndmused.
Varjumisest ja selle oskuse vajalikkusest tasub kindlasti rääkida ka pere ja lähedastega. Mida teadlikumad oleme, seda rahulikumalt suudame ka võimalike ohtudega silmitsi seista.
Testime üleriigilist ohuteavitussüsteemi
Kui oktoobris ehk elanikkonnakaitsekuul varjumist ja kriisideks valmistumist harjutada ei õnnestunud, saab seda teha ka muul ajal, kas või kohe praegu. Hea võimalus on ka 10. veebruaril, mil päästeamet koos partneritega taas üleriigilist ohuteavitussüsteemi testib. Kriise ei ole vaja karta, nendeks tasub valmistuda ja valmis olla. Harjutamine teeb meistriks.
OLULISED KONTAKTID
- Valla elanike küsimustele vastamiseks ja info vastuvõtmiseks avatakse hädaolukorras Viimsi vallavalitsuse kriisiinfotelefon 5690 0430. Käitumisjuhiseid erinevateks kriisideks vaata veebilehelt olevalmis.ee.
- 1247 – riigiinfo telefon, mis tegeleb keskkonnainfo (reostus, hukkunud loomad-linnud või keskkonnaalased õigusrikkumised), teid puudutav info (takistused teel või teehooldusprobleemid) ja päästeala nõuannetega.
- 612 3000 – Politsei- ja Piirivalveameti infotelefon
- 16 662 – mürgistusinfo telefon (jagab nõu ja abi mis tahes mürgistuste korral)
- 1220 – perearsti nõuandeliin (meditsiinialased nõuanded, mis ei vaja kiirabi sekkumist)
- 116 111 – lasteabi telefon (abivajavatest lastest teavitamine)
- 5301 5855 – teemeistri infotelefon (teele langenud puud, talvel lumevallid jms)
- 659 8970 – teevalgustuse rikked
- 715 0188 – Imatra Elektri rikketelefon
- 1343 – Elektrilevi rikketelefon
- Adven Eesti, kaugkütte rikked E–R kell 8–17 tel 667 8647, muul ajal tel 688 8230
- 5345 0240 – Viimsi Vesi, veekatkestused
