Milline seis rändesurvega Eesti riigipiiril on?
Meie vaatest võiks olukord kindlasti minna hullemaks siis, kui vahetult Eesti idapiiril midagi korraldataks. Täna tegeleme järelevalvega ja sellega, mis Läti-Valgevene piirilt meieni jõuab.
Suve keskpaigas asusid illegaalid otsima alternatiivset teekonda läbi Eesti ja siis hakkas ka suurem voog meie suunas pihta. Kui iseloomustada suurusjärke, siis kui aasta esimeses pooles tabasime rändelt umbes 30, siis juulist tänaseni oleme tabanud 350 ebaseaduslikult riiki sisenenud inimest. Illegaalide arv, kes Eestist läbi on läinud, jääb oluliselt madalamaks.
Kahtlemata seisab Eesti rändesurve tõttu silmitsi tavapäratu olukorraga, kuid riik kriisis ei ole.
Igapäevaselt mõjutab meid rändes hoopis see, et kolmandatest riikidest pärit inimestel, kes on tulnud siia tööle, õppima või elama, on riigis viibimise alused lõppenud ja nad ei ole õigeaegselt astunud samme nende pikendamiseks. Tihti on jätnud ka tööandjad midagi tegemata. Ettevõtted, kes inimesi siia tööle kutsuvad, ka vastutavad nende eest ja seda kiputakse unustama.
Suures plaanis saame aga öelda, et kogu meie piirkonnas rändesurve käib juba kuus aastat. Umbes kolm aastat tagasi üritas Vene Föderatsioon üle Eesti piiri saata korraga suures koguses inimesi, mis õnnestus meil koheselt lõpetada. Väiksemaid testimisi käib idapiiril endiselt. Me oleme teadlikud, milline on idanaabri võimekus rändesurve avaldamiseks meile – kui on tahe, on olemas ka ressurss.
Kas Eestisse tullakse ka merd mööda?
Seda ohtu ei ole, et Soomest või Rootsist juba sinna liikunud inimesed sooviksid tagasi Eestisse tulla. Mööda merd teoreetiliselt oleks võimalus tulla küll, ent täna see teemaks ei ole.
Kuidas ebaseaduslik piiriületamine käib?
Piiritsoonides hoiavad riigid korda ja seal ei lubata ülemäära kodanikel olla ega mingeid tegevusi korraldada. Kui räägime hetkel Valgevene-Läti piiril toimuvast, siis Valgevene poole peal on inimesed, kes ebaseaduslikku piiriületamist soodustavad ja võimaldavad. Sealsed smuugeldajad kureerivad asja ning selleks kasutatakse erinevaid võimalusi.
Smuugeldajad püüavad seiresüsteeme pimedaks teha näiteks kaameraid lõhkudes. Selle eesmärgiks on saada endale piisav pime koridor.
Ebaseaduslikel piiriületajatel on olemas vahendid, millega aedu katki lõigata. Tavaliste plekikääridega ei ole seal midagi teha, kuid selleks on olemas spetsiifilised lõiketangid või ka elektrilised vahendid.
Teatud juhtudel on ka üle aia ronimine võimalik. Selleks kasutatakse kas iseehituslikke või kauplusest ostetud ja piirialale kaasa taritud redeleid. Kui see kõik ei ole piisav, siis viimasel ajal on ka tunneleid kaevama hakatud.
Selline tegevus annab selge indikatsiooni, et kui maa peal on piiri valvamiseks jõudu ja ressursse rohkem väljas, hakkavad illegaalid otsima uusi võimalusi.
Lätil tuleb 24/7 kaitsta üle 100 km ühist piiri Valgevenega ja selle valvamiseks kulub palju jõudu. Kui nende radareid ka lõhutakse ja püütakse n-ö lätlasi pimedaks teha, siis seda rohkem on inimressurssi tarvis.
Kuidas PPA riigipiiri kaitseb, millised vahendid tänapäeval kasutusel on?
Me elame Schengenis ja meil on vaba riikidevaheline liikumine. See on suurepärane väärtus, et saame ilma täiendavate kontrollideta minna Saksamaale, Hispaaniasse, Soome või kuhu iganes.
Euroopa Liidus (EL) on meie peamiseks ülesandeks valvata välispiiri nende riikidega, kes EL-i ei kuulu. Eestil on selleks piir Vene Föderatsiooniga.
Viimastel aastatel oleme oma maismaapiiri moderniseerinud ja ehitanud täiesti uue ja moodsa taristuga kaetud piiri, mis paneb selge joone vahele, kes kummal pool joont on. Sinna peale ehitame täiendavaid seiresüsteeme selleks, et võimalikult varakult Eesti suunas tulevat ohtu märgata ja adekvaatselt reageerida. Paralleelselt ehitame ka uusi radarisüsteeme näiteks droonide vastu.
Kui me räägiksime, et 10 000 inimest tahaksid ebaseaduslikult piiri ületada, oleksid ka meie tegevused pisut teistsugused kui tavapärases olukorras. Sellisel juhul koonduksime organisatsioonideüleselt. Ükski riigiasutus ei ole sedavõrd suur, et sellise survega üksinda toimetada. See ei kehti üksnes Eesti, vaid ka palju suuremate ja rikkamate riikide kohta. Näiteks kui Poola pandi rändesurve alla, siis tulid piirile appi nii sõjaväelased kui ka partnerid. Eesti vaatest ei oleks asi teistsugune – käivitaksime kriisiplaanid ja käituksime vastavalt.
Kui tulla Eesti lõunapiiri juurde, siis seal on igapäevaselt vaba liikumine. PPA-l on üks osa ülesandest infokorje pealt pidev sildistamine, keda peame kinni püüdma. Teisalt näitab meie kohalolek ka heidutust.
Kogu selles ülesandes on meil kolm suurt eesmärki:
- et Eesti riik ei jõuaks kunagi rändekriisi;
- aidata Läti kolleege nii palju kui võimalik ja hoida oht teisel pool piiri;
- kõik, kes siia tulevad, lähevad tuldud teed pidi tagasi.
Kuna Eesti riik ei ole pidanud mõnda aega kasvanud mahus ebaseaduslikult riiki sisenevate inimestega tegelema, siis nüüd on see väljakutse ka kohalikele omavalitsustele, kelle piirkonnas kinnipeetavad on. Suur koormus on ka kohtutel, kes väljastavad load selleks, et inimesi kinni pidada. Samuti peame me kinni kõik need, kes illegaale siia organiseerivad ja aitavad, ning tänaseks on kaks neist ka reaalse vanglakaristuse kätte saanud.
Kui vahenditest rääkida, siis otse loomulikult on droonid meie silmadeks, meil on koerad, väljaõppinud ametnikud, kes teavad, mida nad vaatama peavad ja millele reageerima. Vee peal liikumiseks on meil kaatrid ja hõljukid, aga kõik oleneb aastaajast ja sellest, millist ülesannet täitma peame.
Alati võib küsida, kas see on piisav. Ennekõike oleme me disainitud rahumeelse keskkonna jaoks. Me ei pea muretsema, kas ühiskonna turvalisuse vaates lapsed hommikul rahulikult kooli jõuavad – loomulikult täna jõuavad ja muret ei ole. Kui aga kriis kestab pikka aega, peab kogu ühiskond taha tulema ja aitama koos probleemi lahendada.
Kui pikk võib olla illegaale abistav ahel?
See ahel võib olla väga pikk. Ennekõike peavad need inimesed saama oma kodukohast liikuma ja neile ka lubatakse midagi. Valgevenes või Venemaal on kuritegelikud organisatsioonid, kes toimetavad kolmandatest riikidest pärit inimesed piiridele ja piirist üle. Teisel pool võetakse nad vastu, majutatakse ja proovitakse aidata kas Soome või Rootsi. Loomulikult orkestreerib seda organiseeritud kuritegevus, kes kasutab ära võimalust teenida.
Miks illegaale aidatakse, ainult raha pärast?
Erinevates sotsiaalmeediagruppides pakutakse tööd, mille sisuks on toimetada illegaalid Lätist Eestisse või Eestist edasi ning selle eest pakutav tasu on kuni 2000 eurot. Sõltub muidugi, mida tegema peab, aga see võib tunduda ahvatlevana. Abistajad aduvad selgelt, mis ülesannet nad täitma lähevad, seega ei saa siin olla nii, et ei saadud aru, mis tööd tegema mindi. Kas see ühekordne sõit on aga väärt seda raha, kui teole järgneb kriminaalkaristus ja tuleb pikalt vangis istuda? Tänaseks oleme 11 inimest kinni pidanud ja kaks on karistuse kätte saanud – jõudumööda jõuame me kõigini.
Kas ebaseaduslikud piiriületajad on jõudnud ka Viimsisse?
Sellel aastal ei ole, varasematel aastatel mõned üksikud on, ent need on pigem ajutise iseloomuga juhtumid. Näiteks on kedagi Viimsis majutatud. Illegaalidel ei ole siin midagi teha – nende eesmärgiks ei ole jääda meie ühiskonda, vaid siit edasi minna.
Pigem on siin suurem mure ettevõtetega, kes kipuvad reegleid eirama.
Oma kogukonnas saame olla ise tähelepanelikud. Kui näeme inimesi, kes ilmselgelt ei ole tuttavas keskkonnas, võib sellest julgelt teada anda. Ei pea muretsema, et keegi kellegi peale kaebas.
Tunne oma naabrit – sõbralik tervitus hommikuti ei tee paha. Kui oleme ise tähelepanelikud, siis on ka lihtsam märgata kahtlast tegevust kogukonnas.
Kas PPA võtab appi ka vabatahtlikke piiri valvama?
Abipolitseinikud saavad toimetada ka piirialal ning ma julgustan kõiki liituma. PPA-s saab oma panuse anda väga erinevates tööliinides. Kõik, kes soovivad, on rohkem kui teretulnud. Kui keegi tunneb, et meie organisatsioonis on mõni töö, mis teda huvitaks, siis on ta samuti oodatud meie ridadesse liituma.
