Värske Viimsi Teataja veebiversioon on leitav siit ja järgmised infolehe ilmumisajad leiab siit.
Viimsi soovib tehisaru kasutada targalt, turvaliselt ja päris vajadustest lähtudes
Viimsi vallavalitsuses võetakse üha enam tehisintellekti lahendusi teadlikumalt kasutusele. Miks on tehisaru oskused olulised nii vallavalitsuse töötajatele kui ka elanikele, räägib arendusosakonna juhataja Sandra Metsis. "Soovime, et neid oskusi oleks rohkem ka Viimsi kogukonnas, mitte ainult vallamajas. Hea näide on Viimsi raamatukogu, kes tegeleb samuti elanike AI-kirjaoskuse arendamisega, nt on raamatukogu partneriks justiits- ja digiministeeriumile koolitusprojekti „Tere, tehisaru“ raames. Seega tasub ka raamatukogu üritustel silma peal hoida," sõnas Sandra.
18.–22. novembril toimub üle Eesti Arunädal ehk AI-talgute nädal, kus saab tehisaru praktiliselt proovida ning õppida tundma nii selle võimalusi kui ka riske. Loe uudist siit.
Üks turvaline täiskasvanu võib muuta palju
Mõtle korraks mõnele noorele enda elus, kellega sinu teed regulaarselt ristuvad. Kui sellel noorel läheks homme midagi tõsiselt viltu, siis kelle poole ta pöörduks? Kas sina võiksid olla üks nendest inimestest? Turvaline täiskasvanu ei pea olema lapsevanem. See võib olla õpetaja, treener, noorsootöötaja või keegi teine. Mõnikord arvab täiskasvanu ise, et tema roll noore elus on väike, samal ajal kui just tema võib olla see, kellele noor saab toetuda. Ja vahel võib ühest sellisest inimesest olla suur abi. Loe uudist siit.
Kolme küla külavanema ja ühe aleviku alevikuvanema valimised
1. detsembril algusega kell 18 toimub Muuga küla üldkoosolek Muuga sadama meremeeste kodus (Lasti tee 4, Muuga küla). Muuga külavanema valimiste elektrooniline hääletamine toimub 24.–28. novembril ning paberil saab hääletada 1. detsembril toimuval üldkoosolekul. Külavanema kandidaadid peavad enda nõusoleku edastama hiljemalt 13. novembril. Loe uudist siit.
2. detsembril kell 19–20 toimub Leppneeme küla üldkoosolek Viimsi lasteaedade Leppneeme majas (Leppniidu tee 1, Leppneeme küla). Leppneeme külavanema valimiste elektrooniline hääletamine toimub 24.–28. novembril ning paberil saab hääletada 2. detsembril toimuval üldkoosolekul. Külavanema kandidaadid peavad enda nõusoleku edastama hiljemalt 14. novembril. Loe uudist siit.
3. detsembril kell 17.30–19 toimub Viimsi aleviku üldkoosolek Viimsi vallavalitsuse fuajees (peasissepääs, Nelgi tee 1, Viimsi alevik). Viimsi alevikuvanema valimiste elektrooniline hääletamine toimub 24.–28. novembril ning paberil saab hääletada 3. detsembril toimuval üldkoosolekul. Alevikuvanema kandidaadid peavad enda nõusoleku edastama hiljemalt 15. novembril. Loe uudist siit.
4. detsembril kell 18–20 toimub Püünsi küla üldkoosolek Püünsi koolis (Kooli tee 33, Püünsi küla). Püünsi külavanema valimiste elektrooniline hääletamine toimub 24.–28. novembril ning paberil saab hääletada 4. detsembril toimuval üldkoosolekul. Külavanema kandidaadid peavad enda nõusoleku edastama hiljemalt 16. novembril. Loe uudist siit.
Randvere kooli juures tegutseb juba pea aasta Viimsi motoklubi
Viimsi motoklubi sai alguse 2026. aasta jaanuaris. Klubi eesmärgiks on pakkuda noortele motospordiga seonduvat huvitegevust. Klubi asutasid viimsilane Jaan Tõnts ja Saaremaalt pärit Henri Haramaa, kes tegutseb motokrossitreenerina üle Eesti ning korraldab motokrossilaagreid ka välismaal.
"Me võtame hea meelega kõik noored vastu. Kui endal veel varustust ega mootorratast ei ole, siis saab ka meilt rentida," sõnas Henri. Klubi tegutseb Randvere kooli juures. Loe uudist siit.
Viimsi noored käsipallurid tulid Eesti karikavõitjateks
HC Viimsi/Vitamin Well 1 võistkond tuli poiste U11 vanuseklassis Eesti karikavõitjaks käsipallis. HC Viimsi/Vitamin Well 2 võistkond, kus mängisid peamiselt aasta või kaks nooremad mängijad, saavutas 13 võistkonna seas 6. koha.
Esmakordselt Viimsi käsipalli ajaloos on tüdrukute võistkond auhinnalisel kohal, saavutades tüdrukute U14 käsipalli karikavõistlustel 2. koha. Loe uudist siit.
Viimsis avati Kirowi saal – millega on tegu?
Kirowi saal on uus elamus- ja sündmusruum Viimsi keskuses (Kaluri tee 5). Koha looja, viimsilane Liina Esop-Kukk, sõnas, et paik on kõigile, kes soovivad korraldada või kogeda meeldejäävaid sündmusi. "Ma ei tahtnud rajada seda tavalisse büroohoonesse, vaid otsisin kohta, millel oleks juba iseenesest karakter ja eriline atmosfäär. Tahtsin luua keskkonna, mis annaks sündmusele midagi juurde ega oleks lihtsalt neutraalne taust. Kui õige ruum oli lõpuks leitud, kulus selle sündmuspaigaks kujundamiseks ja väljaehitamiseks veel umbes pool aastat," sõnas Liina.
15. novembril alates kella 13 on Kirowi saali uksed avatud! Ootan kõiki ruumiga tutvuma. Tule astu läbi! Soovi korral räägin lähemalt, milliseid võimalusi Kirowi saal sündmuste korraldamiseks pakub. Avatud on ka pop-up-kohvik, kus saad istuda, kohvi nautida ja Kirowi saali erilist atmosfääri omas tempos tunnetada. Loe uudist siit.
Viimsi saared XIX: Rivimaa saarte maailm
Prangli saarest ja Prangli ümber olevatest eriilmelistest saarekestest on varem mitu lugu ilmunud. Prangli saare rannikumeri peidab aga veel väikeseid saarekesi. Viimane lugu Prangli ümbruse saartest viib meid Jahukari ja Prangli saare edelapoolse ranniku vahelisele alale. Loe uudist siit.
Kollad – ürgsetest metsadest kriminalistikani
Looduses jalutades ei pane paljud tähelegi metsaalusel kasvavaid väikesi rohelisi pudeliharju meenutavaid taimi. Osa inimesi võib neid välimuse järgi isegi sammaldeks pidada. Tegelikult kuuluvad need aga ühte väga vanasse taimerühma, mille kauged sugulased kasvasid Maal juba sadu miljoneid aastaid tagasi.
Kollad kuuluvad soontaimede hulka ning paljunevad eostega, nagu sõnajalad ja osjadki. Traditsiooniliselt on koldasid, osje ja sõnajalgu käsitletud ühtse sõnajalgtaimede rühmana. Tänapäevased teadusuuringud on aga näidanud, et koldade arengutee lahknes teiste soontaimede omast juba ligikaudu 420 miljonit aastat tagasi. Osjad ja sõnajalad kuuluvad seevastu samasse evolutsioonilisse harusse ning on suguluse poolest õistaimedele lähemal kui koldadele. Loe uudist siit.
15. korda toimuva Arvamusfestivali uus eestvedaja on Harri Ausmaa
Kuigi Paides toimuv Arvamusfestival leiab aset alles järgmise aasta augustis, on ettevalmistused juba hoo sisse saanud. Alates käesoleva aasta augustist on Arvamusfestivali eestvedajaks Viimsist pärit Harri Ausmaa. "Kõige otsesemalt jõuab festival Viimsisse viimsilaste endi kaudu. Viimsi inimeste seas on mitmeid oma ala eksperte ning tippjuhte. Kuigi festivalile on oodatud kõik Eesti inimesed, siis paneelides võtavad sõna oma valdkonna eksperdid. Seega ma usun, et Viimsist on aruteludel väga palju inimesi," sõnas Harri.
Oktoobrikuu keskel kuulutati koolide ja noorte kogukondadele välja tasuta demokraatiatrennid. Rohkem infot leiab Arvamusfestivali kodulehelt. Loe uudist siit.
Erivajadusega laste ja noorte ühingu liikmed on üksteisele toeks
2004. aastal sündis Viimsi invaühing eelkõige vajadusest olla üksteisele toeks. Ühingu juhatuse sõnul oli 22 aastat tagasi Viimsi invaühingu loomisega soov koondada inimesi, pakkuda üksteisele tuge, jagada kogemusi ning luua võimalusi ühiseks tegutsemiseks.
Viimsi Erivajadusega Laste ja Noorte Ühing korraldab regulaarseid kohtumisi ja arutelusid, jagavad kogemusi ja saavad uusi teadmisi. Toimuvad ka niisama toredaid koosolemisi nagu isadepäeva bowling ning emadepäeva tähistamine. Ühinguga on oodatud liituma nii uued liikmed, kui ka toetajaid - inimesed ja ettevõtted, kes soovivad panustada oma aja, teadmiste või annetusega. Loe uudist siit.
Abi küsimiseks ei pea ootama
Peresuhetes tuleb ette pingeid ja arusaamatusi, mille lahendamiseks võib vaja minna kõrvalist tuge. Viimsi vald pakub koostöös MEELE kliinikuga alaealiste lastega peredele tasuta nõustamist, et aidata üksteist paremini mõista ja omavahelisi suhteid hoida.
Nõustamisele jõutakse sageli lapse käitumis- või kooliraskuste, vanematevaheliste pingete, lahkumineku või pereelus toimunud suurte muutuste tõttu. Paar võiks teraapiasse tulla enne, kui konfliktid muutuvad krooniliseks ja on teineteisest emotsionaalselt ja füüsiliselt kaugenetud. Vahel räägitakse vaid laste sõidutamisest, arvetest ja kodutöödest, kuid mitte enam iseendast või koostegemisest. Abi võib vaja minna ka usalduse purunemise, lapse sünni, kolimise, leina või muude elumuutuste ajal. Nõustamise mõte ei ole otsida süüdlast, vaid aidata mõlemal poolel oma vajadusi väljendada ja teist päriselt kuulda.
Esimene vestlus võib tunduda raske sammuna, ent see võib anda perele uue võimaluse üksteist kuulda. Abi küsimine ei ole märk nõrkusest, vaid soovist hoida suhteid, mis on meile kõige olulisemad. Loe uudist siit.
Viimsis alustasid tööd kogukonna noorsootöötajad
Oktoobrikuus alustasid Viimsis tööd kogukonna noorsootöötajad Cerda Männiste ja Lisette Metsniit. Töö avalikus ruumis (sh töö internetis) hõlmab noorega kontakti loomist ja hoidmist ning noore olukorra tundmaõppimist seal, kus noor on (nt tänavatel, parkides, ostukeskustes, sotsiaalmeediakanalites, üritustel jne).
Tööd tehes rakendatakse mobiilse noorsootöö metoodikat, mis koosneb viiest omavahel läbipõimunud meetodist – töö avalikus ruumis, individuaaltöö, grupitöö, kogukonnatöö ja võrgustikutöö. Loe uudist siit.
Ajalugu õpitakse koolis, tulevikku Viimsi teaduskoolis
Kui Viimsi teaduskooli direktor Reigo Ginter esimest korda droonijalgpalli proovis, läks tükk aega, enne kui sumisev pall tema tahtele allus. „Ma olen üsna koba,“ möönab ta ja ütleb, et just selles peitubki kogu teaduskooli võlu, sest siin tohib katsetada, eksida, uuesti proovida ja leiutada, kuni asi ühel hetkel lihtsalt välja tuleb.
Tartust pärit ja praegu Raplas elava Reigo Ginteri tee Viimsi teaduskooli juhiks on kulgenud õpetajatöö, diplomaatia ja haridusjuhtimise kaudu. Viimsiga polnud Ginter varem kuidagi seotud olnud. „Viimsi oli minu jaoks tore ja kena koht Tallinna kõrval. Nüüd näen, kui palju siin tegelikult toimub,“ ütleb ta.
Reigo tutvustab hea meelega ka lühemaid ja lihtsamini haaratavaid võimalusi. 13.–14. novembril toimub teaduskoolis AI-häkaton 9.–12. klassi noortele, jaanuarist algab neljakuune matemaatikakursus 9. klassi lõpueksamiks valmistumiseks, tulekul on ka arvuti kokkupanemise töötuba „Ehita oma arvuti“ ning filmiõhtud koos aruteludega.
Viimsi teaduskoolis alustas Ginter 10. augustil, asendades lapsehoolduspuhkusel olevat direktorit Kadri Salurit. Loe uudist siit.
