Viimsi Artiumis asuva Viimsi teaduskooli juht on enda ette seadnud selge sihi tuua kursustele ja laboritesse senisest rohkem noori ning näidata viimsilastele, mis kõik nende kodu lähedal tegelikult võimalik on. „Kui koolis on meil ajalootunnid, ja see on väga õige, et on – ajalugu tuleb ka õppida –, siis ma arvan, et siin on meil tulevikutunnid,“ sõnab Ginter.
Haridusest diplomaatiasse ja tagasi
Tartust pärit ja praegu Raplas elava Reigo Ginteri tee Viimsi teaduskooli juhiks on kulgenud õpetajatöö, diplomaatia ja haridusjuhtimise kaudu. Viimsiga polnud Ginter varem kuidagi seotud olnud. „Viimsi oli minu jaoks tore ja kena koht Tallinna kõrval. Nüüd näen, kui palju siin tegelikult toimub,“ ütleb ta.
Tartu ülikoolis juhtimist õppinud Ginter alustas programmi „Noored kooli“ kaudu inglise keele õpetajana Lähte ühisgümnaasiumis. Seejärel töötas ta kaheksa aastat diplomaadina, muu hulgas Brasiilias. Huvi hariduse vastu jäi aga alles ning Eestisse naastes pöördus ta selle valdkonna juurde tagasi. Ta juhtis Kehtna põhikooli ja hiljem Tartu linna üldharidusvaldkonda, kus vastutas 22 kooli eest.
Viimsi teaduskoolis alustas Ginter 10. augustil, asendades lapsehoolduspuhkusel olevat direktorit Kadri Salurit.
Huvihariduses liigub laev kiiremini
Miks ta üldharidusest huvihariduse poole pööras, selgitab Ginter rahulikult ja pikemalt. „Huvihariduses on võimalus muutusi kiiremini ellu viia. Üldhariduskoolid ägavad igasuguste riiklike regulatsioonide ja ettekirjutuste all. Viimasel kolmel aastal on olnud seal niivõrd palju reforme, et õpetajate seas on käibel lausa uus termin, milleks on muutusväsimus,“ räägib ta. „Aga huvihariduses on potentsiaal Viimsis viimase peal. Kõik tingimused, mis siin on loodud nii ruumide, tehnika kui ka tarkvara näol, on olemas.“
Kusjuures erinevus tavakooliga on tema sõnul kohati lausa öö ja päev. „Paljude koolide tehnoloogiaõpetuse klasside varustus sarnaneb jätkuvalt pigem kaheksakümnendate aastate koolimaja varustusega, aga meil näiteks loomelaboris on puutööks ja muudeks praktilisteks ülesanneteks ikka väga-väga vinged seadmed ja vahendid olemas.“
Uksest sisse astudes saab käed kohe külge panna
Kui teha Ginteri kirjelduse järgi väike jalutuskäik mööda laboreid, võib alustada sealt, kus sünnivad videod ja muusika. Multilabor on sisustatud arvutite ja suure rohelise seinaga, eraldi nurgas on mikrofoniga helisalvestusruum. „Seal saab palju ägedaid asju teha,“ ütleb Ginter elevusega. Loomelaboris ootavad aga laserlõikur, 3D-printer ja nii erinevad puidutööriistad, et kõigi nimed koolijuhile hoobilt ei meenugi. Nende hingeelu sügavate detailidega on kursis juhendaja Priit Kangur, lubab ta.
Laborid ei ole mõeldud ainult huviringide lastele. Sel õppeaastal on loomelabor külalistele avatud kolmapäeviti kell 17.30–19, Katri Randma juhendatav tekstiililabor, kus saab õmmelda uusi asju ja anda vanadele rõivastele teise elu, neljapäeviti kell 18–19.30 ning Jürgen-Kristoffer Korstniku juhendatav multilabor teisipäeviti kell 16.30–18. Külastus maksab 15 eurot ja kui laps ja lapsevanem valmistavad koos ühe asja, makstakse vaid üks tasu.
Laboritesse on oodatud ka pered. Kui kaheksanda klassi noor võtab loovtööks vana mööblieseme korda teha, võib ta loomelaborisse kaasa võtta näiteks isa. „Juhendaja on meil olemas, aga isa võib ka käed külge lüüa,“ ütleb Ginter. Hiljutisel loovtööde konverentsil näitas üks noor vokki, mille ta oli ise restaureerinud – sarnaseid projekte annab teaduskoolis väga hästi ellu viia.
Droonijalgpall õpetab märkamatult
Droonijalgpallis on iga droon plastmassist kerakujulise kaitsepuuri sees, nii et võrguga piiratud väljakul lendavad justkui pallid. Punkte saab teenida üks määratud ründajadroon, lennates läbi vastase väravarõnga. Ülejäänud droonid kaitsevad oma väravat ja toetavad oma meeskonna ründajat. „See on minu meelest suurepärane näide, kuidas õpilased õpivad, aga nad ei teadvusta seda endale kui õppimist,“ ütleb Ginter. „Läbi katsetamise, eksimise ja mängimise omandavad nad lõpuks oskused, mida on selle juhtimiseks vaja.“
Droonijalgpalli treeningud toimuvad esmaspäeviti kell 17–18 ja Viimsi lastele on osalemine tasuta. Kevadeks on plaanis esimene Viimsi koolidevaheline droonijalgpalliliiga. „See võib tunduda selline tilulilu asi, aga selles tehakse ka maailmameistrivõistlusi ja see on üsna keeruline, aga põnev,“ rõhutab Ginter.
Teismelisi ootavad häkaton ja arvutiehitus
Robootikaringid on teaduskoolis pilgeni täis, kuid ülejäänud kursustele saab registreeruda ka õppeaasta jooksul. Täpsema info koos registreerimisjuhistega leiab Viimsi teaduskooli kodulehelt.
Ginter tutvustab hea meelega ka lühemaid ja lihtsamini haaratavaid võimalusi. 13.–14. novembril toimub teaduskoolis AI-häkaton 9.–12. klassi noortele, jaanuarist algab neljakuune matemaatikakursus 9. klassi lõpueksamiks valmistumiseks, tulekul on ka arvuti kokkupanemise töötuba „Ehita oma arvuti“ ning filmiõhtud koos aruteludega. „Ideaalis võiks sealt tulla õpilasi hiljem ka pikematele programmidele – kui väiksema ampsuga isu läheb suuremaks, siis leitakse loodetavasti ka need pikemad kursused paremini üles,“ loodab Ginter.
Huvikoolis on Ginteri sõnul kõige tähtsam huvi ise. „Meie kooli on oodatud need, kellel on juba sügav huvi mõne valdkonna vastu, aga ka need, kes alles otsivad oma huvi,“ ütleb ta.
Stress käib asja juurde
Hindeid teaduskoolis ei panda, kuid päris ilma pingeta ei saa Ginteri meelest ka huvihariduses. „Ma ikka loodan, et nad saavad natukene stressi ka, sest positiivne stress on edasiviiv asi,“ naerab ta. Just väike pinge teeb tema sõnul eduelamuse magusamaks. Alguses ei tule midagi välja, aga juhendaja toel saab robotile lõpuks sensori külge panna ja roboti häälestada nii, et see viib palli august läbi.
Koolidele pakub teaduskool teadustunde ning iga Viimsi munitsipaalkooli klass saab kooliaasta jooksul ühe tasuta tunni teaduskooli ruumides. „Kui keemias on teemaks alused ja happed, siis on võimalik siin koos katsete ja näidetega tund läbi viia meie juhendajaga,“ toob Ginter näite. Mõnes koolis tuntakse seda võimalust juba hästi, mõnes ollakse tema sõnul päris üllatunud, kui kuuldakse, mis kõik olemas on.
Suvel ootavad laagrid koos Innokaga
Koostööd otsib Ginter ka kaugemalt. Teaduskool on juba mõnda asja teinud koos Haapsalu tehnoloogiakooliga Innokas, mis on kolmteist aastat tegutsenud sarnane huvikool, ning tuleval suvel soovitakse korraldada ühiseid lastelaagreid. „Pool programmist on sealpool Eestit ja pool siinpool ning juhendajad on mõlemast koolist, et ka need noored, kes siin toimetavad, saaksid tutvuda teiste piirkondade noortega, kellel on sarnased huvid,“ selgitab ta.
Legendaarset õpetajat, keda teaks iga viimsilane, Ginter kohe nimetada ei oska. Küll aga loodab ta, et just siit kasvavad välja need leiutajad ja tegijad, kelle nime teab neljakümne aasta pärast igaüks.
Teaduskooli huviringid maksavad Viimsi sissekirjutusega lastele 40 eurot kuus ja vabade kohtade olemasolul saab liituda ka poole aasta pealt. Avaldusi saab esitada ARNO kaudu. Uusi huvilisi oodatakse näiteks filmiloome kursusele ja zooloogiaringi. Ning kui droonijalgpallis läheb alguses päris kaua aega, enne kui pall väravasse jõuab, pole hullu – direktor ise on seal samuti alles harjutamas.
