Rivimaa nimetust kasutatakse Prangli edelaosa kohta, samas on seal piirkonnas veel eraldi neemi ja lõukaid (Prangli-päraselt lõukad), mis kannavad põnevaid nimetusi. Rivimaa saarte maailm koosneb justkui väikestest vasallriikidest, mida saab tinglikult grupeerida sealsete lahtede ja lõugaste kaupa. Kõik Rivimaa piirkonna saared kuuluvad Lääneküla koosseisu ja nende omanikuks on riik.
Leigari kari saar
Jahukarist lõunasuunal asub Leigari kari – kahte neemeotsa eraldab Suurepaadilaht. Leigari kari rannikust ligi paarikümne meetri kaugusel asub Leigari kari saar, mis on ligi poole tuhande ruutmeetri suurune. Ametlikult pole selle saare osas katastriüksust moodustatud ja tegu oleks justkui merega, samas on see tükike maad kantud saarte nimistusse. Saart katab rannaniit ja roostik. Saar on osa Jahukari ja Leigari kari vahele jäävast põhja-lõunasuunalisest veealusest karist. Sellele karile jääb veel mitu kohta, kus kivid veest välja piidlevad. Leigari kari saar on tervikuna Prangli hoiuala koosseisus.
LEIGARI KARI SAAR
- Pindala u 504 m²
- Rannajoon u 72 m
Mantsikalougase saared
Leigari karist edelas asub Mantsikalougase laht ja selle lahe äärses roostikus asub mitu väikest saarekest. Neist suurim on Mantsikalougase nime kandev saareke. Tegemist on pilliroostikus asuva pikliku kujuga ja ligi 670 m² suuruse saarega, mida katab tihe roostik. Saarel on ka üksikuid suuri kive ning madala veega saab üle kahe kõrvalasuva saare jalutada Leigari karist lõunas asuvasse randa. Tema kõrval asuvadki veel kaks roostikuga kaetud kaaslast – Mantsikalougase laid ja Mantsikalougase saar 2. Laiu puhul on tegu 150 m² suuruse väikese roostunud laiuga. Mantsikalougase teine saar on 660 m² suurune rannaroostik, mis madalveega on Prangli saarega justkui kokku kasvanud. Suvisel perioodil, kui roostik suureks kasvab, on saari praktiliselt võimatu eraldada. Kõik kolm Mantsikalougase saart kuuluvad Prangli hoiualasse.
MANTSIKALOUGASE SAAR
- Pindala ligi 670 m²
- Rannajoon 178 m
MANTSIKALOUGASE LAID
- Pindala 150 m²
- Rannajoon 46 m
MANTSIKALOUGASE SAAR 2
- Pindala 660 m²
- Rannajoon 119 m
Mantsikaneeme saared
Mantsikalougase ääres asub Mantsikaneem, mis teiselt poolt piirneb Kesklougase-nimelise lahega. Mantsikaneemest läände jääb üks käänuline saareke – Mantsikaneeme saar. Sellest saarest lähevad kui veealuste kombitsate või juurtena välja erinevas suunas veealused karid. Saar on kitsas ja lookleb põhja-lõuna suunas. Vähesel määral leidub saarel rannaniitu, valdavalt on see kaetud kividega. Saare kõrgus on ligi pool meetrit üle merepinna.
Liikudes Mantsikaneeme saarest mööda madalat vett ja sealset veealust kari mööda põhjasuunas, võib jõuda ligi 400 m² suurusele madalale laiule. Saart katavad samuti roostik ja kõrkjad ning seal leidub rohkelt kive. Tegu on Mantsikaneeme laiuga, mida sageli suurveed üle ujutavad.
Mõlemad Mantsikaneeme saared kuuluvad samuti Prangli hoiuala koosseisu.
MANTSIKANEEME SAAR
- Pindala ligi 530 m²
- Rannajoon ligi 204 m
MANTSIKANEEME LAID
- Pindala ligi 409 m²
- Rannajoon ligi 80 m
Kesklougase saared
Mantsikaneemest läänesuunal on Kesklouka-nimeline laht. Selles lahes asuvad rannikust ligi kümne meetri kaugusel madalas vees kaks väikest saart – Kesklougase saar ja Kõvera laid. Kesklougase saar on ametlikult 460 m² suurune pillirooriik, mis tegelikkuses on pea kaks korda oma pindala kasvatanud tänu pilliroo võidukäigule.
Saare kõrgeim koht on 0,73 m üle merepinna.
Kesklougasest mõnikümmend meetrit lääne pool paikneb Kõvera laid. Saari ühendab pilliroomassiiv kui sild, mis tulevikus senist kasvutrendi jätkates saared üheks liidab. Kõvera laid on ligi 300 m² suurune kivide ja heinaga kaetud saareke. Ka sellel saarel sirutub põhjasuunda kari, mis on kord veest väljas ja kord vee all. Saare kõrgeim punkt on 0,64 m üle merepinna.
Kumbki saar kuulub Prangli hoiuala koosseisu.
KESKLOUGASE SAAR
- Pindala 460 m²
- Rannajoon 91 m
KÕVERA LAID
- Pindala ligi 300 m²
- Rannajoon ligi 89 m
Ärgi neeme saared
Kesklõukalt lääne poole jääb Rivimaa serv – Ärgi neem. See nimetus on ajalooliselt seotud härjaga. Neem on kandnud eri allikates nimetust Härja neem ja seal on ammustel aegadel asunud Härja sadam. Teel Ärgi neeme tippu on rannikuvees kolm saarekest – ühe nimetus on Väike-Lougas, teine kannab Rivi lougase nime ning nendest põhja poole asub üks nimeta laid. Kõiki saari katab rannaniit ja osadel on ka veidi roostikku. Rivi lougasel asuv laid, millel ametlikku nime pole, on rohkem kivise pinnamoega saar. Suurveega ujutatakse see üle. Saared kuuluvad Prangli hoiuala koosseisu.
VÄIKE-LOUGASE LAID
- Pindala 294 m²
- Rannajoon 79 m
RIVI LOUGASE SAAR
- Pindala 760 m²
- Rannajoon 140 m
RIVI LOUGASE LAID
- Pindala 252 m²
- Rannajoon ligi 92 m
Vennastekehvel
Ärgi neeme otsa jõudes asub rannikust ligi 40 meetri kaugusel saar, mille nimeks on Vennastekehvel. Tegemist on Lääneküla ranniku suurima saarega, mille pindala on 780 m², madalvee korral võib see olla üle 1 000 m².
Vennastekehvel on rannaniidu ja kivise rannikuga kaetud saareke. Saarest põhjasuunas asuvad kümned kivikarid, mis teevad sealsed veed ohtlikuks. Vennastekehvli ja Rivi lõuka piirkonnas avanevad kaunid vaated, justkui oleksid sattunud teise maailma. Madalad merelahed on täis saarekesi ja karisid, mis moodustavad imelise looduspildi. Kogu see ala kuulub Prangli hoiualasse.
Rivi kari 1 saar
Rivimaa otsast lõunasse jääb Laevakari, millest juba varasemalt on kirjutatud. Rivimaast läände jääb üks saar – see on Rivi kari 1 nime kandev saareke. Tegemist on ligi 450 m² suuruse kivise saarekesega, mis hakkab vaikselt mandriga kokku kasvama. Tormid on uhtunud sealset kiviklibu ranniku suunas ja nii on saar hakanud kokku kasvama rannas oleva neemeotsaga. Saare kõrgeim punkt on 0,78 m üle merepinna.
RIVI KARI 1
- Pindala 440 m²
- Rannajoon 92 m
Selline on Prangli edelaranniku ehk Rivimaa saarte maailm, kus koos varem tutvustatud Laevakariga moodustavad 13 väikest saart, nendevahelised madalad merelahed ja kivikarid omanäolise rannamaastiku.
