Ühingu juhatuse sõnul oli 22 aastat tagasi Viimsi invaühingu loomisega soov koondada inimesi, pakkuda üksteisele tuge, jagada kogemusi ning luua võimalusi ühiseks tegutsemiseks.
Aastatega on väikestest kohtumistest kasvanud kogukond, mis toetab oma liikmeid ja otsib võimalusi, kuidas perede igapäevaelu lihtsamaks ja ennekõike rõõmsamaks muuta. „Viimsi invaühing ei ole lihtsalt ühing, vaid kogukond, kus iga inimene on oluline ja iga pere lugu loeb,“ ütles Jana Skripnikov, Viimsi invaühingu üks asutajaliikmetest ning ühingu juhatuse liige aastatel 2004–2025.
Miks sai Viimsi invaühingust Viimsi erivajadusega laste ja noorte ühing (VELNÜ)?
Ühingu asutamise ajal oli „inva“ igapäevane termin. Aeg on edasi läinud ja koos sellega ka keel, kuidas me puudest räägime. Kõik on pidevas muutumises ja nii oli ka meil aeg oma nimi ajakohasemaks muuta.
„Erivajadus“ on täna ühtselt arusaadav termin, mida kasutavad nii koolid, lasteaiad kui ka spetsialistid. Juriidilise nimena on Viimsi Invaühing MTÜ endiselt alles.
2025. aasta kevadel andis ühingu asutanud ja 21 aastat juhtinud juhatus teatepulga üle uuele juhatusele. Koos uue nimega tundus õige värskendada ka logo ning valmis sai uus koduleht.
Pikki aastaid vedasid ühingut emad, kes tegid seda oma vabast ajast ja suure missioonitundega. 2004. aastal loodud kogukond on suures osas samaks jäänud ning ühingu põhimõte on endiselt sama: keegi ei pea oma teekonda üksinda käima. Alles on ka traditsioonilised perelaagrid Saaremaal ning suvised hoiulaagrid Randvere koolis.
Jätkame aktiivset kaasarääkimist oma valdkonnas: osaleme komisjonide töös, suhtleme tihedalt valla sotsiaalosakonnaga, esitame pöördumisi ja ettepanekuid. Meie ühingu juhatuse liikmed osalevad ka individuaalselt erinevates organisatsioonides ja projektides – ikka selleks, et meie erivajadusega laste perede hääl oleks rohkem kuulda ning jõuaks ka nendesse ruumidesse, kus otsuseid tehakse.
Keda ootate ühinguga liituma?
Kõiki Viimsi peresid, kus kasvab erivajadusega laps või noor. Diagnoos ei ole oluline ega ka see, kas puue on ametlikult määratud. Kui tunned, et sinu lapse areng kulgeb teistmoodi ja sul oleks hea suhelda inimestega, kes mõistavad ilma pikema selgituseta, siis oled oodatud. Liikmemaks on 15 eurot aastas.
Hea meelega ootame ka toetajaid, inimesi ja ettevõtteid, kes soovivad panustada oma aja, teadmiste või annetusega.
Mida ühing liikmetele pakub?
Korraldame regulaarseid kohtumisi ja arutelusid, jagame kogemusi ja saame uusi teadmisi. Aga ka niisama toredaid koosolemisi nagu isadepäeva bowling ning emadepäeva tähistamine.
Suvel saavad pered kokku traditsioonilises perelaagris Saaremaal ning korraldame lastele-noortele hoiulaagreid Randvere koolis. Loomulikult on oluline ka igapäevane teavitustöö ning oma perede huvide eest seismine nii vallas kui ka riiklikes organisatsioonides.
Mida liikmed ise ühingu kohta välja on toonud?
Kõige sagedamini räägivad pered, et on probleemiga üksi jäetud. Paljudel ei ole ümber toetavat võrgustikku ja ühing pakub seda. Üks ema kirjeldas seda nii: „Öeldakse, et lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla. Kuna meil endil seda küla pole, on ühing meie jaoks just õige koht.“
Lastele ja noortele on oluline järjepidevus. Paljudel erivajadusega lastel on koolis või lasteaias vähe sõpru, ühingus aga kohtuvad nad aastast aastasse samade inimestega. Laagrisse või üritusele minnes teatakse juba, kellega koos ollakse, ja see annab neile turvatunde. Vanemad toovad välja, et laste vajadus kuuluvuse ja suhtlemise järele ei kao ka täiskasvanuks saades.
Suviseid pere- ja hoiulaagreid oodatakse terve aasta. Lastele pakuvad need sõpru, väljasõite ja elamusi, vanematele aga hädavajalikku puhkust. Tööl käivale vanemale on suureks toeks teadmine, et hoiulaagri nädalal on laps hoitud ja tema aeg põnevalt sisustatud, sest suvevaheaeg erilise lapse kõrval on tihti kurnav ja pikk.
Vestlusõhtutelt saavad vanemad teadmisi ja julgust. Seal saab küsida spetsialistidelt, kuulata teisi vanemaid ning sageli tekib mõte, mida oma pere igapäevaelus teisiti teha. Pered meenutavad soojusega ka jõulupidusid, isadepäeva bowling’ut ja emadepäeva teatriskäike.
Üks pikaajaline liige võttis selle kokku nii: „Meie pere jaoks on ühing eelkõige kuuluvus, turvatunne, sõprus ja vastastikune tugi.“
Millised on lähiaja plaanid ja suuremad eesmärgid?
Meie peredele on kõige oodatum sündmus lähiajal Viimsi erihoolekandekeskuse valmimine. See on mõeldud eelkõige erivajadusega noortele, kes võivad pärast põhikooli pikkade teenusjärjekordade tõttu tegevuseta jääda, ja täiskasvanutele, kes praegu käivad teenustel teistes omavalitsustes. Seni on paljud meie pered pidanud igapäevaselt sõitma Tallinnasse või kaugemale, edaspidi on tugi kodule lähemal.
Keskusesse on kavandatud igapäevaelu toetamine, toetatud töötamine ning päeva- ja nädalahoid. Soovime vallaga koostööd jätkata, et keskus arvestaks võimalikult erinevate erivajadustega ja et sealt saaksid tuge ka nooremad lapsed ja nende pered. Loodame, et majas saab korraldada ühiseid sündmusi ja et seal pakutakse ka intervallhoidu, mis annab suure hoolduskoormusega vanematele võimaluse puhata. Meie unistus on, et sellest majast saab Viimsi valla erivajadusega perede soe ja avatud kohtumispaik.
Teine suur eesmärk on teha rohkem koostööd valla, kohalike organisatsioonide, huvikeskuste ja ettevõtetega.
Üks tore näide oli sel aastal Viimsi jooksu eristart erivajadusega lastele, kus meie lapsed said samuti sündmusest osa võtta. Mida rohkem erivajadusega lapsi ja noori on näha kogukonna tavaelus, huviringides, spordis ja üritustel, seda loomulikum see kõigile on.
Kas heategevusball on plaanis taaselustada?
On rõõm, et aastaid korraldatud heategevuslikku balli kogukonnas oodatakse. Praegu saame öelda nii palju, et mõtteid ja plaane selles suunas on. Seega jääge ootama infot 2027. aasta detsembri kohta!
VELNÜ on vallavalitsuse oluline koostööpartner
Anet Kruusmann, sotsiaaltöö spetsialist: Viimsi invaühingu loomisest alates on Viimsi vallavalitsuse ja ühingu vahel olnud tihe koostöö. Ühing on olnud vallavalitsusele oluline koostööpartner ja suureks toeks erivajadustega laste peredele, aidates märgata nende vajadusi ning leida võimalusi nende toetamiseks.
Vallavalitsus on arvestanud ühingu vajadustega ning toetanud igal aastal erinevate ürituste korraldamist erivajadustega lastele ja nende peredele. Samuti on vallavalitsus ellu kutsunud ja korraldanud juba kahel korral erivajadustega laste ja perede päeva. Meie soov on, et sellest kujuneks tore ja oodatud traditsioon, mis pakub peredele rõõmu, ühiseid elamusi ja võimalust omavahel suhelda. Soovime jätkata head koostööd VELNÜ-ga ning kutsume kõiki erivajadustega laste peresid ühinguga liituma. Üheskoos saame paremini märgata perede vajadusi, jagada kogemusi ja luua toetavamat kogukonda, kus iga pere tunneb, et ta ei ole üksi.
Juhatuse liikmete isiklik kogemus
VELNÜ juhatus: Laura, Maret, Aina, Triin ja Maanus.
Ainal on 20-aastane suure hooldusvajadusega autistist noormees Henry-Sander.
Mareti 10-aastasel tütrel Amiil diagnoositi sünnijärgselt insult, mille tagajärjel on tal sügav puue. Amii on lamav laps, kes vajab ööpäevaringset järelevalvet ning abi kõigis igapäevatoimingutes, mistõttu on hoolduskoormus väga suur.
Triinul on 14-aastane seljaajukahjustusega tütar Reili, kes kasutab ratastooli ja hingamisaparaati ning vajab seetõttu ööpäevaringset järelevalvet ja palju hoolt, aga on muidu tragi.
Maanuse peres kasvab 21-aastane liitpuudega Rasmus Richard.
Laural kasvab kodus 9-aastane Rett sündroomiga tütar Franka, kes on suure hooldusvajadusega kõnetu laps.
- Ühingut saab toetada annetusega: MTÜ Viimsi Invaühing, EE842200221026358968, selgitus „Annetus“.
