Abi otsimine ei tähenda läbikukkumist
„Pereteraapiasse või -nõustamisele ei pea tulema alles siis, kui olukord on muutunud väga keeruliseks,“ ütleb MEELE kliiniku perenõustaja Veiko Kurs. Tema sõnul tasub pöörduda ka siis, kui peres on pinged, korduvad tülid või tunne, et üksteisest on järjest raskem aru saada.
Nõustamisele jõutakse sageli lapse käitumis- või kooliraskuste, vanematevaheliste pingete, lahkumineku või pereelus toimunud suurte muutuste tõttu. Veiko tuletab meelde, et lapse mured ei pruugi olla seotud ainult lapse endaga, vaid ka tema ümber toimuvate suhetega. Seepärast on nõustamises oluline roll ka vanematel.
„Abi küsimine ei tähenda, et perega oleks midagi „valesti“,“ rõhutab Veiko. Erapooletu pilk võib aidata märgata harjumuspäraseid suhtlusmustreid ning leida uusi viise, kuidas üksteist mõista ja keerulistes olukordades toime tulla.
Ka paarisuhe vajab tähelepanu
MEELE kliiniku pereterapeut Kaire Pettai sõnul ei keskendu pereteraapia ainult laste kasvatamisega seotud küsimustele. Teraapia võib aidata nii suhtekriisist välja tulla kui ka tugevdada suhet enne tõsisemate probleemide tekkimist. „Terapeut loob turvalise ja erapooletu keskkonna, kus mõlemad osapooled saavad tunda end ärakuulatuna ja mõistetuna,“ selgitab Kaire.
Paar võiks teraapiasse tulla enne, kui konfliktid muutuvad krooniliseks ja on teineteisest emotsionaalselt ja füüsiliselt kaugenetud. Vahel räägitakse vaid laste sõidutamisest, arvetest ja kodutöödest, kuid mitte enam iseendast või koostegemisest. Abi võib vaja minna ka usalduse purunemise, lapse sünni, kolimise, leina või muude elumuutuste ajal. Nõustamise mõte ei ole otsida süüdlast, vaid aidata mõlemal poolel oma vajadusi väljendada ja teist päriselt kuulda.
Mida saab iga pere ise teha? Leidke kasvõi kümme minutit päevas, et rääkida ilma telefoni ja muude segajateta. Küsige, kuidas teisel päriselt läheb, ning kuulake enne, kui asute nõu andma. Vaidluses proovige süüdistamise asemel öelda, mida ise tunnete ja vajate. Märgake ka seda, mis teie peres juba hästi toimib. Ning kui üks ja sama mure jääb ikka lahenduseta, ei pea selle lahendamist üksi jätkama.
Viimsis on abi lähedal
MEELE kliinik (endise nimega Viimsi psühhiaatriakliinik) on Viimsis tegutsev vaimse tervise erakliinik. Seal toetavad noorukeid ja täiskasvanuid psühhiaatrid, psühholoogid ning pere- ja paariterapeudid. Abi pakutakse eesti ja inglise keeles kohapeal ja vajaduse korral videosilla teel. Paarinõustamist saab kasutada ka tasulise teenusena.
Viimsi valla ja MEELE kliiniku koostöös saavad rahvastikuregistri järgi Viimsi elanikud kasutada kahte tasuta teenust – perenõustamist ja noortenõustamist. Alaealiste lastega peredele on ette nähtud kuni neli perenõustamise kohtumist. Teenusele suunamiseks tuleb kirjutada valla lastekaitsespetsialistile ja lisada lühike selgitus abi vajaduse kohta. Samuti saavad 12–17-aastased noored kuni neli tasuta psühholoogilise nõustamise korda, näiteks kooli, suhete või enesehinnanguga seotud murede korral. Noore vastuvõtule saab registreeruda otse kliinikuga ühendust võttes ja eelnevat suunamist pole vaja.
Mõlemaid teenuseid viiakse läbi MEELE kliinikus, Paadi tee 3 kolmandal korrusel. Nõustamisele saab registreeruda aadressil [email protected] või telefonil 5373 6811. Perenõustamisele suunamise ja teiste valla toetatud vaimse tervise teenuste kohta leiab teavet aadressilt viimsi.ee/vaimne-tervis.
Esimene vestlus võib tunduda raske sammuna, ent see võib anda perele uue võimaluse üksteist kuulda. Abi küsimine ei ole märk nõrkusest, vaid soovist hoida suhteid, mis on meile kõige olulisemad.
