Ilmus novembrikuu teine Viimsi Teataja

19.11.2026 | 14:39

Detsembrikuu esimene Viimsi Teataja ilmub 4. detsembril.

Värske Viimsi Teataja veebiversioon on leitav siit ja järgmised infolehe ilmumisajad leiab siit.

  • Uisuhooaeg saab alguse novembrikuu lõpus

Viimsi uisuväljak avatakse tänavu 28. novembril, et taaskord pakkuda uisutamisrõõmu nii suurtele kui ka väikestele viimsilastele.

Viimsi Marketi taga, vanal staadionil (Randvere tee 9b) asuv uisuväljak ootab külastajaid juba mitmendat hooaega järjest. Läinud hooajal külastas uisuväljakut enam kui 4600 uisutajat.

Sel hooajal alustatakse ka juhendatud uisutamise algõppe treeningutega, mis on mõeldud neile, kes soovivad uisutamist õppida või oma esimesi samme jääl kindlamalt teha. Loe uudist siit.

  • Püünsi koolil on nüüd oma ajakiri Teated Püünsi Laine

Püünsi koolipere saab nüüd oma tegemisi ja mõtteid jagada ka ajakirja vahendusel. Idee hakata välja andma kooli oma ajakirja sündis sel sügisel õpilasesinduse koosolekul, kui pakuti välja mõte kajastada koolielu ajakirja kaudu – sellest saigi alguse Püünsi Laine.

Toimetuse eesmärk on tuua lugejateni mitmekülgne ülevaade sellest, mis Püünsi koolis toimub. Ajakiri ilmub kord kuus ning selle lehekülgedelt võib leida ülevaateid kooliüritustest, nii õpilaste kui ka õpetajate arvamuslugusid, intervjuusid, küsitluste tulemusi ja isegi retsepte. Loe uudist siit.

  • Eda Kommitz vaatab uuel näitusel elu tsirkusetelgi lae alt

Viimsi kunstikoolis juba üle 30 aasta lapsi õpetav kunstnik Eda Kommitz tunnistab, et viimastel aastatel on elu hakanud talle tunduma tsirkusena – naljaka ja kummalisena korraga. Sellest räägib ka tema uus isikunäitus „Tsirkusprintsess“, mis on avatud Viimsi Artiumis kunstikooli galeriis.

„Tsirkusprintsess“ ei ole kunstniku sõnul näitus, kust saab läbi jalutada ja kerge südamega edasi minna. „See on tõsine näitus, mitte lilled ja linnukesed. Seal on sügavad emotsioonid taga,“ rõhutab ta. Tegelikult huvitab teda, kuidas vaatajad töid mõistavad. „Ma olen ise oma töödes nii sees, mul on oma arvamus ja siis ma olen pannud tähele, et teised näevad töödes hoopis midagi muud,“ naerab ta.

Tuleb aeg, mil ta paneb kunstikooli ukse ja Viimsi peatüki enda järel kinni ning veedab pensionipõlve maal – nii ta vahel ette kujutab. Aga ega elu ette tea – nagu tsirkuseski ei tea iial, mida mustkunstnik kaabust välja võlub. Loe intervjuud siit.

  • 1955. aasta kevadel prooviti Viimsi tuletornist vastu võtta Soome telesignaali

Viimsi Teataja toimetaja sai hiljuti viimsilaselt kirja, kus paluti uurida, kes olid need inimesed, kes Viimsi tuletornis aastal 1955 Soome telesignaali püüdsid ja kust pärines seal kasutatud televiisor.

„Viimsi rannik oli toona Nõukogude piiritsoon. Vaevalt sai sinna lihtsalt televiisor kaenlas jalutada ja Helsingi poole antenni keerama hakata. Kas tegemist võis olla piirivalvurite, tuletorni töötajate või mõne ametliku asutuse tehnikutega?“ kirjutas viimsilane oma küsimuses. Loe uudist pikemalt siit

  • Salajane telejaht Viimsi tuletorni tipus

Viimsi elanikel on põhjust uhkust tunda, sest just meie kodune Viimsi ülemine tuletorn (tuntud ka kui Lubja majakas) mängis Eesti ringhäälingu ja teleajaloo koidikul peaosa unikaalses eetriodüsseias, mis murdis raudse eesriide ammu enne satelliitide ajastut.

Lugu sai alguse 1955. aasta aprillis ja mais. Tallinna televisioonistuudio (hilisem Eesti Televisioon) polnud veel ametlikult sündinudki ning Kreutzwaldi tänava raadiomaja hoovil alles alustati esimese telemasti kokkumonteerimist. Oma saatjat ja pilti Eestis veel polnud, kuid tehnikanäljast põlevatel tulevastel teleinseneridel olid käed-jalad tööd täis.

Vaidlused käisid selle üle, kas ultralühilained suudavad üleüldse Soome lahe kumeruse ületada või kaovad need tühjusesse. Vastuse leidmiseks vajasid mehed kõrgust ja puhast vaadet põhja suunas. Viimsi tuletorn oli selleks täiuslik koht. Loe pikemalt siit.

  • Kunstid Tervises Keskus tõstab esile loovuse rolli vaimse tervise toetamisel

Sellest sügisest kannab Viimsi Teraapiakeskus nime Kunstid Tervises Keskus. Keskendume ka edaspidi individuaalse loovteraapia ja supervisiooni teenuse pakkumisele ning muuhulgas ehitame platvormi, mis koondab infot ja viib läbi koostööprojekte, et kunstide potentsiaal jõuaks tõhusamalt inimeste tervise ja heaolu jätkusuutlikuma toetamiseni.

Vaimse tervise teenus. Viimsi valla suunamisel pakume hetkel 4–26-aastastele Viimsi valda registreeritud lastele ja noortele vaimse tervise meetme raames individuaalset muusika- või kunstiteraapiat. Tingimused ja kontaktid leiad aadressilt viimsi.ee/vaimne-tervis.

Loovad väikegrupid lastele ja noortele vanuses 7–15. Uusi liikmeid ootavad hetkel nii eri vanuses poiste bändigrupid kui ka erinevad visuaalkunstigrupid. Projekti toetab Viimsi vald. Loe projekti kohta lisa kodulehelt www.kunstidtervises.ee.

Toeta end spetsialistina ja tule supervisiooni! Meie keskuses käivad töönõustamisel peamiselt inimestega, eriti laste ja noortega, töötavad spetsialistid. Meie keskuses saab seda teha ka eriti loovalt!

Tugi lapsevanemale. Pöördu meie poole, kui vajad nõu või tuge. Tihti on esimeseks oluliseks sammuks muutuste teel vaja toetada ja jõustada ennast lapsevanemana.

Loe uudist pikemalt siit

  • RMK Viimsi külastuskeskus toob metsa inimesele lähemale

Metsa mitmekülgset väärtust aitab avastada RMK Viimsi külastuskeskus, mis kutsub loodust tundma õppima, kogema ja hoidma.

Külastuskeskuse igapäevatöö oluline osa on loodusharidus. Keskuses ja Tallinna ümbruse puhkeala loodusradadel toimuvad loodusõppeprogrammid lasteaia- ja koolirühmadele ning ka täiskasvanutele.

Loodushariduse eesmärk ei ole ainult loomade ja puuliikide tundmaõppimine. Sama oluline on mõista, kuidas loodus toimib ja milline on inimese mõju keskkonnale. Miks on olulised vanad ja surnud puud? Kuidas mõjutavad meie käitumine ja tarbimisvalikud loodust?

Mida paremini tunneme loodust, seda rohkem oskame seda väärtustada. Looduse hoidmine on meie kõigi ühine vastutus.

Koolivaheaegadel toimuvad lastele päevalaagrid nii keskuses kui ka metsaradadel. Laagrites õpitakse loodust tundma ja hoidma, matkatakse ning tehakse lõkketoite. Loe uudist siit

  • Viimsi saared XX: kunagine Viimsi saar Aegna

Viimsi poolsaare rannikul asub veel üks suur saar, mis tänapäeval enam Viimsi vallale ei kuulu, kuid on sajandeid olnud seotud siinse elu ja kultuurilooga.

See on Aegna, mis liideti 1975. aastal Tallinnaga ja kuulub praegu Kesklinna linnaossa. Rohuneemega ühendab saart lühike meretee ning Viimsiga ühine ajalugu. Seetõttu teeme Viimsi saarte sarjas peatuse ka Aegnal.

AEGNA

  • Pindala: ligikaudu 3,01 km²
  • Rannajoon: ligi 10 km
  • Kuuluvus: Tallinna Kesklinna linnaosa
  • Tallinnaga liideti: 1975. aastal
  • Huvitavat: Lemmiku kivikülv, kivilabürint, vana kalmistu, merekindluse pärand,
    tähistatud matkarajad ja budistlik metsaklooster

Loe pikemalt siit

  • Teadetetahvlil olev kuulutus viis Carmen Oti rahvamajast kiirabisse

Prangli saare teadetetahvlilt saab ikka teada, millal tuleb laev või kes korraldab talgud. 2019. aasta lõpus rippus seal aga kuulutus, mis pööras Carmen Oti elu hoopis uude suunda: Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) loob Pranglile kiirabibrigaadi ja otsib esmase abi andjaid. „See tuli nagu välk selgest taevast,” meenutab Carmen, kes oli kaks kuud varem kaotanud rahvamaja juhataja töö ja oli toona 49-aastane.

Peagi kandideeris Carmen Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli erakorralise meditsiini tehniku õppesse. Konkurss oli kõva: 176 kandidaadi seast võeti vastu 20. Õeõppesse andis ta dokumendid sisse juba enne, kui tehniku kutsetunnistus käes oli.

Mitu korda oli Carmen ka kooli pooleli jätmise äärel, sest jõud sai otsa. Siis olid talle suureks toeks tütar Cärol Ott ja abikaasa Tae Laurand, kelle õlal sai raskel hetkel nutta.

Õppimine naise elus ei lõpe. Eelmise aasta lõpus omandas ta esmaabiõpetaja tunnistuse ja hakkas saarel esmaabikoolitusi andma, käis ära ka immuniseerimise koolitusel. Loe intervjuud siit

  • Jõuluootus algab I advendil

Pühapäeval, 29. novembril kell 15 tähistame I adventi Viimsi vabaõhumuuseumis (Rohuneeme tee 51), kus vallavanem Siiri Visnapuu koos Viimsi Püha Jaakobi kiriku koguduseõpetaja Mikk Leedjärvega süütavad advendiküünla. Jõulumeeleolu loovad kohalikud koorid, kes esitavad tuttavaid jõululaule, pakutakse piparkooke ja verivorste ning lastele on avatud päkapiku töötuba. Soovi korral saab osa võtta ka jõululoosist, kus auhinnaks on nii Viimsi vabaõhumuuseumi kui ka Viimsi valla meened. Üritust jäädvustab fotograaf.

„Advendiajal algab jõuluootus ning iga advendiküünla süü- tamisega jõuame jõuludele lähemale. Viimsis tähistame nelja adventi ürituste ja kohtumistega, kuhu kõik viimsilased lahkelt oodatud on,“ sõnas abivallavanem Ilja Ban.

  • II advendil, 6. detsembril kell 15–18 toimub „Jõuludisko“.
  • III advendil, 13. detsembril kell 20 toimub jõulu(öö)matka Rohuneeme metsa.
  • IV advendil, 20. detsembril kell 19 kohtume jõulukontserdil Viimsi Püha Jaakobi kirikus.

Advendiüritused on osalejatele tasuta. Loe uudist siit 

  • Viimsis avas uksed Eesti esimene siseväljakutega pickleball’i-keskus

Sellest, kuidas pickleball Eestisse jõudis, rääkisime perekond Arnoveriga, kes on ala entusiastid ja avasid hiljaaegu Viimsi keskuses ka Eesti esimese tipptasemel siseväljakutega keskuse.

Pickleball on reketimäng, milles on natuke tennist, sulgpalli ja ka lauatennist. Seda mängitakse oluliselt väiksemal väljakul kui tennist ning kasutada on spetsiaalne kerge reket ja aukudega plastpall. Saab mängida kahekesi, aga kõige levinum viis on mängida neljakesi ehk paarismänguna. Ala on kiiresti õpitav ja kaasahaarav ning sobib erinevas vanuses ja erineva sportliku ettevalmistusega inimestele. Loe artiklit siit

JANE SAKS

kommunikatsioonispetsialist

open graph imagesearch block image