Saar Viimsi poolsaare kõrval
Ligikaudu kolme ruutkilomeetri suurune Aegna paikneb Viimsi poolsaare tipust loodes. Poolsaare ja Aegna vahele jäävad juba varasematest lugudest tuttavad Kräsuli ja Kumbli saared. Aegnat lahutab Kräsulist Suursalm, mille kaudu on sajandeid liikunud kalapaadid ja kaubalaevad ning kust on otsitud varju tormise mere eest.
Aegna hakkas merest kerkima ligikaudu 5500 aastat tagasi. Esmalt ilmus veest saare keskosas paiknev kõrgendik, mille ümber kujunes maakerke tulemusena üha suurem maismaa. Veel umbes 700 aastat tagasi olid tänase Lemmikneeme kohal eraldi laiud, mis hiljem Aegnaga kokku kasvasid. Nii on praegune metsane saar kujunenud mitme kunagise saarekese ühinemisel.
Aegna rannajoon on ligi kümme kilomeetrit pikk. Siit leiab liivarandu, kiviseid neemeotsi ja metsa varju jäävaid rannalõike. Mere poolt vaadates mõjub Aegna suure metsasaarena, mille sisemuses peitub aga üllatavalt palju eri aegade jälgi.
Tallinna saar ja Viimsi mõisa küla
Aegna seosed Tallinnaga ulatuvad keskaega. Juba 1265. aastal, kui määrati Tallinna linnasarase piire, arvati nende hulka ka Aegna. Toonastes allikates kandis saar Wulvesöö nime. Hiljem on kasutatud nimekujusid Wulf ja Ulfö, eestikeelses pruugis ka Äigna.
Esimesed kirjalikud teated püsiasustusest pärinevad aastatest 1469–1470, mil saarlased tasusid Tallinna raele koormist. Tõenäoliselt elas saarel rannarootslasi juba varem. Aegna pakkus kala, heina ja küttepuid, kuid liivane pinnas ei võimaldanud suuremat põllupidamist. Elatist hangiti merelt, peeti koduloomi ning vajaduse korral toodi heina mandrilt juurde.
1689. aastal võttis Rootsi võim Aegna Tallinna alluvusest riigi valdusse. Hiljem jäi saar Viimsi mõisa alla ning Aegna küla kuulus mõisa külade hulka. Mõis korraldas saare maakasutust ja metsandust ning mõjutas kohalike igapäevaelu. Viimsi mõisniku eestvedamisel kuivendati 19. sajandil Järvesood ja istutati metsa.
Üks kõige käegakatsutavamaid sidemeid Rohuneemega on saare kabeli lugu. Aegna kalmistu kõrvale 1882. aastal rajatud puukabel võeti 1922. aastal lahti ning viidi üle merejää Rohuneeme. Ka Aegna mets kuulus alates 1919. aastast Viimsi metskonnale. Seega ei katkenud saare side Viimsiga mõisaaja lõppedes.
Kalurikülast merekindluseks
Aegna asukoht Tallinna lahe suudmes on toonud saarele nii võimalusi kui ka keerulisi aegu. Saarest mööduvad laevateed meelitasid keskajal ligi mereröövleid. 1577. aastal rüüstasid rootsi mereröövlid Aegnat ning viisid kaasa lisaks varale ka saare elanikke.
19. sajandi lõpul paranes kalurite elujärg. Kilupüügivõrkude kasutuselevõtt ja kalakonservide tootmise kasv suurendasid nõudlust saagi järele. Lisaks kalapüügile tegeleti hülgepüügi, loomapidamise ja heinateoga. 1900. aastal oli saarel seitse talu.
Järsu pöörde tõi Esimese maailmasõja eel alanud Tallinna merekaitse tugevdamine. Aegna muudeti sarnaselt Naissaarega Peeter Suure merekindluse osaks ning 1914. aastal algasid ulatuslikud ehitustööd. Kaluriküla elu pidi taanduma sõjaliste vajaduste ees ja elanikke sunniti mandrile kolima.
Saarele kerkisid suurtükipatareid, laskemoonalaod, kasarmud ning muud teenindushooned. Rajati sadam ja kitsarööpmeline raudtee, mille pikkus kasvas Eesti Vabariigi ajal ligi 5,5 kilomeetrini. Väikesest saarest sai omaette sõjaväelinnak, kus tegutses ka kool.
1918. aasta veebruaris õhkisid lahkuvad enamlased kaitserajatisi ja süütasid hooneid. Eesti Vabariigi ajal kindlustusi taastati, kuid 1941. aastal purustasid taganevad Nõukogude väed taas patareisid ja hooneid. Tänapäeval jutustavad sellest ajast metsas paiknevad betoonrajatised, varjendid ja kunagised raudteetammid.
Metsad, liivarannad ja kivikülv
Aegna on valdavalt metsane. Kuivematel liivastel aladel kasvavad männikud, niiskemates paikades kuused ja sanglepad. Rannas kohtab merikapsast ja rand-seahernest, saare taimestiku hulka kuuluvad ka roosa merikann ja tumepunane neiuvaip.
1991. aastal moodustati Aegna maastikukaitseala. Saare väärtuseks on metsa- ja rannikukoosluste vaheldusrikkus ning nende elustik. Seal on kohatud metskitsi, rebaseid ja saarmaid, metsas tegutsevad rähnid ning rannal tiirud ja teised veelinnud. Aegna linnustiku üks tähelepanuväärsemaid esindajaid on merikotkas.
Saare tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi on Lemmiku kivikülv. Suhteliselt väikesel maa-alal paikneb 23 kaitsealust rändrahnu, mille tõi siia mandrijää. Neist suurim, Tulekivi ehk Sihi Suurkivi, on ligikaudu neli meetrit kõrge ja üle 35-meetrise ümbermõõduga.
Kivikülvis leidub ka lohuga kultusekivi. Selle lohku on peetud võimalikuks vanema rauaaja inimtegevuse jäljeks. Kui see tõlgendus paika peab, ulatub inimese lugu Aegnal palju kaugemale kui saart puudutavad kirjalikud teated.
Meri kujundab Aegnat tänapäevalgi. 2005. aasta jaanuaritorm viis merre ligi sada meetrit Kalavälja teed ja murdis hinnanguliselt 400 puud. Nii võib rahuliku suvepäeva rannavaade varjata üsna jõulist maastiku muutumise lugu.
Kivilabürint ja metsaklooster
Eerikneeme kandis asub üks Aegna omapärasemaid vaatamisväärsusi – üheteistkümne käiguringiga kivilabürint. Selle täpne rajamisaeg pole teada, kuid labürinti on seostatud saare varasema rannarootsi asustusega. Kadunuks peetud kiviringistik leiti 2009. aastal uuesti ning taastati säilinud osa põhjal.
Labürindis liigutakse mööda kividega ääristatud rada keskpunkti ja tagasi. Selliseid rajatisi leidub mujalgi Läänemere ümbruses (sh Aksi saarel) ning neile on omistatud erinevaid tähendusi kalapüügiõnne tagamisest mõtisklemiseni.
Hoopis teistsugust vaikust pakub Karnapi teel tegutsev budistlik metsaklooster. Eesti Theeravaada Sangha kloostri juures asub Aegna meelearenduskeskus, kus korraldatakse meditatsioonikursusi, mõtluslaagreid ja retriite. Saarel elavad mungad ning siin tutvustatakse Buddha õpetust.
Rohuneemest üle mere
Aegnale saab minna Rohuneeme sadamast tellitava meretranspordiga. Lühike ülesõit seob saart Viimsi poolsaarega ka praegu ning võimaldab võtta ette päevase matka või jääda saarele pikemaks. Ja saarel on mida vaadata.
Sadama lähedal paikneb Admiralimaja, kus pakutakse majutust ning saab korraldada koosviibimisi. Saarega tutvumiseks tasub varuda aega: liivarannad, kivikülv, vana kalmistu, labürint ja merekindluse rajatised paiknevad saare eri osades. Kõige paremini avaneb Aegna jalgsi liikudes, kui metsateelt saab aeg-ajalt mere äärde pöörata.
Selline on Aegna – tänapäeval Tallinna saar, mille ajalugu on sajandite jooksul põimunud Viimsi mõisa, Rohuneeme rannarahva ja siinse merega.
AEGNA
- Pindala: ligikaudu 3,01 km²
- Rannajoon: ligi 10 km
- Kuuluvus: Tallinna Kesklinna linnaosa
- Tallinnaga liideti: 1975. aastal
- Huvitavat: Lemmiku kivikülv, kivilabürint, vana kalmistu, merekindluse pärand, tähistatud matkarajad ja budistlik metsaklooster