Prangli liini teenindava Wrangö silejää läbimise võimekus on praegu kuni 10 sentimeetrit, kuid talvistes sadamaoludes võib jää paksus ulatuda üle 20 sentimeetri. See seab ohtu laevaühenduse toimepidevuse ajal, mil saareelanike sõltuvus meretranspordist on kõige suurem. Kohtumisel keskenduti Wrangö sõukruvi ja roolimehhanismi vastupidavusele jääoludes. Viimsi vald selgitas kohtumisel, et alusel kasutatav sõukruvi ei ole tootja hinnangul mõeldud püsivaks jääsõiduks, mis aitab selgitada ka laeva senist tagasihoidlikku jäävõimekust.
Viimsi vallavanem Siiri Visnapuu sõnul ei ole laevaühendus Prangli elanike jaoks mugavus, vaid hädavajalik teenus. „Talv ei saa tähendada Prangli inimeste jaoks iga kord ebakindlust. Otsime koostöös riigiasutustega tehnilisi lahendusi, mis muudaksid Wrangö töökindlamaks ja aitaksid tagada saarele toimepideva ühenduse ka keerulistes jääoludes,” ütles Visnapuu.
„Väikesaarte elanike jaoks on usaldusväärne ühendus mandriga igapäevaelu loomulik osa – seda nii tööle, kooli kui ka teenuste juurde liikumiseks. Meie jaoks on oluline, et riigi eri osapooled teeksid koostööd ning saarte ühendused toimiksid ka keerulisemates ilma- ja jääoludes,“ ütles kohtumisel osalenud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asekantsler Sigrid Soomlais.
Kohtumisel rõhutati, et Wrangö on riigi poolt Prangli liinile määratud alus ning liinile ei ole ette nähtud püsivat asenduslaeva. Seda olulisem on leida lahendused, mis vähendavad sõltuvust erakorralistest asendusvedudest ja toetavad avaliku liiniveo aastaringset toimepidevust. Ühiselt lepiti kokku, et Wrangö jäävõimekuse parandamise võimalused tuleb välja selgitada. Järgmise sammuna kogutaksegi roolimehhanismi tehnilised materjalid, hinnatakse võimalike tugevdamistööde mahtu ja maksumust ning otsustatakse edasised tegevused.
Valla merenduse spetsialisti Raul Ilissoni sõnul on eesmärk tagada, et riigilaev suudaks liinil töötada ka keerulisemates jääoludes. „Kui Wrangöl on võimekus liikuda liinil iga päev, aitab see hoida laevatee avatuna ka talvistes jäätingimustes. Meie fookus on lahendustel, mis parandavad laeva vastupidavust ja tugevdavad mandri ning saare vahelist ühendust kogu aluse kasutusaja jooksul,” ütles Ilisson.
Kohtumisel tõstatati ka laiem vajadus sügavama sadama järele püsiasustusega väikesaartel. Vähemalt neljameetrise sügavusega sadam võimaldaks vajaduse korral kasutada ka suurema jäävõimekusega aluseid, mis parandaks ühenduse toimepidevust nii talvistes oludes kui ka kriisiolukordades.
Wrangö on parvlaev, mis on Eestis ehitatud spetsiaalselt Kelnase-Leppneeme (Prangli) liini tarbeks. Laev kuulub Eesti Vabariigile. Laev teenindab laevaühendust Prangliga alates 1. novembrist 2013.
