2024. aastal alanud ambitsioonikas projekt luua Viimsi valla näitel Eesti esimene kohalikul toormel põhinev ligniiniga asfaltsegu jõudis 24. septembril olulise verstapostini. Viimsisse rajati Eesti esimene süsinikneutraalse asfaltseguga teelõik , pikkusega 370 meetrit. Asfaltsegude valmistamiseks kasutati bituumeni osalise asendusena ligniini, mis on toodetud Fibenoli Eestis asuvas tehases. Tee-ehitust teostab TREF-Nord AS.
Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) teadlased katsetasid kokku üle 50 erineva retseptiga, et leida sobivaim ja vastupidavaim lahendus Eesti kliimasse ning Viimsis asuva teelõigu liiklustingimustele.
Viimsi vallavanem Illar Lemetti sõnul on tegemist märgilise sammuga nii Viimsi kui ka loodetavasti kogu Eesti teedeehituses.
„Viimase kümne aastaga on mujal maailmas olnud kasvav huvi ligniini kasutamise vastu asfaldisegudes osalise bituumeni asendajana. Viimsi on aastaid testinud erinevaid looduslähedasi ja keskkonnasäästlikke lahendusi oma avaliku ruumi kujundamises ning loodan, et selle projekti käigus saadud kogemused ja innovatsioon annavad positiivse tõuke teedeehituse arengule ka mujal Eestis,“ ütles vallavanem Lemetti.
TalTechi teadlase Karli Kontsoni sõnul on Tallinna tehnikaülikool võtnud eesmärgiks olla eestvedaja keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljaarendamisel.
„Teedeehituse üks suurim heitmete tekitaja on asfaltsegu seal sisalduva fossiilset päritolu naftabituumeni tõttu. Meie teedeehituse valdkonna teadlased on uurinud juba aastaid võimalusi asendada bituumenit biopõhiste materjalidega. Kõige kaugemale on jõutud ligniiniga, mida saadakse kohaliku puidu keemilise väärindamisega. Kuigi juba varasemalt on Eestis asfalteeritud teelõike ja parklaid, kus on kasutatud ligniiniga asfaltsegusid, siis selle projekti jaoks arendatud asfaltsegudes on ligniini kogused suuremad ning tänu sellele on saavutatud ka asfaltsegude süsinikneutraalsus,“ selgitas Karli Kontson.
Lisaks on teadlase sõnul oluline märkida, et esimest korda kasutatakse ligniini sisaldavat asfalti nii kõrge liiklussagedusega tänaval. „Kui ligniiniga asfaltsegud Viimsi näitel ennast praktikas tõestavad, siis oleme olulise sammu lähemal selliste asfaltsegude laialdasemale kasutamisele Eestis,“ lisas ta.
Asfaltsegu CO₂-jalajäljest moodustab tootmine ligikaudu 50%, täitematerjalid 25% ja bituumen 25%. Ligniini kasutamine pakub olulist keskkonnakasu, sest tegemist on biogeense materjaliga, mis seob oma elutsükli jooksul süsinikku. Selle kasutamine bituumeni asemel aitab vähendada fossiilse päritoluga materjalide osakaalu.
Viimsis rajatud katselõigu asfaldisegus on ligniini sisaldus 26–28%, mille määramisel lähtuti põhjalikest laborikatsetest (poorsus, vastupidavus külmumis-sulamistsüklitele, vastupidavus vananemisele jms).
Viimsi abivallavanem Alar Mik selgitas, et valla peatänav on hea võimalus keskkonnasõbralikuma ehitusmaterjali testimiseks. „Valla peatänaval eraldati sõidusuunad keskele rajatud rohealaga ning see võimaldab võrrelda katselõiku tavalise asfaltiga rajatud lõiguga. Referentslõigul ja katselõigul paigaldati kõik alused, taristu ja äärekivid nullist, et tee alused või muud tingimused ei mõjutaks ligniinisisaldusega asfaltsegu testimist reaalsetes liiklusoludes,“ kirjeldas Mik.
Ees ootab viis aastat seiret
Viimsi valla ja Riigikantselei koostöös läbi viidud projektis uurisid TalTechi teadlased, kuidas kohandada ligniiniga asfaltsegu Eesti kliimatingimustele. Bituumen, mida seni asfaldisegudes kasutatakse, on toornafta rafineerimisel tekkiv jääkprodukt, mida Eestis ei toodeta. Selle tarve ulatub Eestis kuni 120 000 tonnini aastas ning kättesaadavus Euroopas on muutunud keerulisemaks. Ligniin seevastu on puidutöötlemisel tekkiv kõrvalprodukt, mida toodetakse ka Eestis.
Kuna Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere teele rajatud lõik on katseline, järgneb viis aastat seiret, mille käigus hinnatakse segude toimivust reaalses keskkonnas. Viimsi vallal on plaanis teha teelõigul katte seisundi seiret lasermõõtmistega. Projekti tulemuste põhjal valmib TalTechis juhendmaterjal ligniiniga asfaldisegude tootmiseks.
Süsinikuneutraalne asfalt toetab Eesti liikumist kliimaneutraalsuse ja puhtama elukeskkonna suunas.
Lisainfo:
Riigikantselei innovatsioonifond toetab uuenduslike lahenduste leidmist, arendamist ja katsetamist avalikus sektoris ning otsib lahendusi Eesti arengustrateegia „Eesti 2035“-s väljatoodud kitsaskohtadele. Projekte rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021–2027 meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest.
Sõidutee ligniinisisaldusega kulumiskihi (SMA) paigaldus ning kergliiklusteele ligniinisisaldusega asfaldikihi paigaldus toimub 1.–2. oktoobrini.
