Kriis, ulatuslik evakuatsioon, vajadus varjuda või reaalne sõjaline oht tähendavad, et lisaks õppetöö korraldamisele tuleb osata tagada inimeste turvalisus, säilitada rahu ja jätkata võimalikult kiiresti haridustegevusega.
Just kriisideks valmisolek, varjumine, ulatuslik evakuatsioon ja psühholoogiline esmaabi olid fookuses Viimsi valla haridustöötajate arenduspäeval, mille korraldas Haabneeme kool koostöös
Päästeametiga. Päev tõi kokku enam kui 325 haridusvaldkonna töötajat ning pakkus võimalust arutada teemasid, mida võib olla keeruline või ebamugav käsitleda, kuid milleks valmisolek on tänapäeval järjest olulisem.
Kriisivalmidus
Arenduspäeva üks keskseid mõtteid oli, et kriisivalmidus ei tähenda hirmu, vaid teadmisi ja kindlustunnet. Kriisiolukorras ei ole aega hakata otsima vastuseid küsimustele, kes mida teeb, kuhu tuleb minna, millal varjuda või kuidas korraldada suure hulga inimeste liikumist. Need küsimused tuleb läbi mõelda enne kriisi saabumist.
Päästetöö büroo peaspetsialisti Elo Paluoja sõnul on koolil kriisivalmiduse kujundamisel väga oluline roll. „Kool on koht, kust laps saab laiapõhjalised teadmised selle kohta, kuidas maailmas hakkama saada, olenemata sellest, milliseid valikuid ta oma eluteel teeb või millistesse olukordadesse satub,“ sõnas Paluoja.
Elo lisas: „Tõenäoliselt mäletab igaüks oma kooliajast pikki õhtutunde õpikute taga ja mõtet: milleks mul seda küll vaja peaks minema? Miks õppida korrutustabelit, kui kalkulaator on olemas? Milleks need tüütud protsentarvutused? Täiskasvanuna oleme aga ilmselt rohkem kui korra tänulikud olnud, et saame aru, mida näiteks kodulaenu intress meie rahakotiga teeb.“
Täpselt samamoodi võiksime mõelda ka kriisivalmidusest. Miks ma pean teadma, milline on sobiv varjumiskoht, kui meid ju keegi ei pommita? Miks peaksin koju varuma toitu ja vett või hoidma käepärast patareidega raadiot, kui pood on kiviga visata ja infot tuleb niigi uksest ja aknast?
Päästeameti eestvedamisel keskenduti arenduspäeval praktilistele teadmistele varjumisest, evakuatsioonist ja haridusasutuse rollist olukorras, kus tavapärane elukorraldus on häiritud. Töötubades arutati ka võimalikke sõjalise ohu olukordi ning küsimusi, kuidas tagada laste ja töötajate turvalisus, suhelda peredega, tegutseda sidekatkestuse korral ning säilitada keerulises olukorras rahu.
Psühholoogiline esmaabi
Olulisel kohal oli ka psühholoogiline esmaabi. Kriisis vajab inimene sageli kedagi, kes kuulab, rahustab ja aitab taastada turvatunnet. Eriti tähtis on see laste ja noorte puhul, kelle jaoks võivad kriisiolukorrad olla emotsionaalselt väga mõjusad. Õpetaja roll on siin eriline, sest tema rahulik ja selge tegutsemine aitab ka lastel ebakindlas olukorras paremini toime tulla.
Arenduspäev andis võimaluse vaadata kriisidele mitte ainult pääste- ja turvalisuse, vaid ka hariduse vaatenurgast. Milline on õpetaja roll? Milline on koolijuhi ja tugispetsialistide vastutus? Kuidas toetada lapsi ja peresid ning hoida kool toimivana olukorras, kus ühiskonna tavapärane toimimine on häiritud?
Üle 325 haridustöötaja osalemine näitas, et vajadus selliste arutelude ja praktiliste teadmiste järele on olemas. Kriisivalmidus ei ole ainult juhtkonna, päästeasutuste või riigi ülesanne. See on kogu ühiskonna ühine vastutus. Plaanid ja juhendid on olulised, kuid kriisiolukorras viivad neid ellu inimesed. Seetõttu tuleb küsimusi läbi arutada ja võimalikke olukordi harjutada juba rahulikus olukorras.
Viimsi valla haridustöötajate arenduspäev oli seega rohkem kui üks koolituspäev. See aitas luua ühise arusaama, et turvaline kool ei ole ainult hea õpikeskkonnaga kool, vaid ka organisatsioon, mis teab, kuidas tegutseda siis, kui tavapärane elu on häiritud.
Kriisiks valmistumine ei tähenda hirmu suurendamist, vaid kindluse loomist. Kui teame, mida teha, suudame kriisiolukorras paremini kaitsta oma inimesi, toetada lapsi ning hoida alles kõige olulisema – võimaluse õppida, areneda ja vaadata ka keerulistes oludes tuleviku poole.
