Üldplaneeringu koostamisel on silmas peetud, et valla optimaalne elanike arv järgmise paarikümne aasta perspektiivis on hinnanguliselt 30 000 inimest. See eesmärk seab ruumilised piirid ka uutele elamuarendustele, mida hakatakse kavandama üldplaneeringu kehtestamise järgselt.
Elamute kavandamisel jälgitakse, et sellega kaasnev mõju looduskeskkonnale oleks võimalikult väike, ehitatavad elamud sulanduksid olemasolevasse elukeskkonda ning keskusalale lisanduvad korterid tooks endaga kaasa kasutuseta või vähe kasutatud tööstusalade ümbersünni mitmekesise kasutusega kvartaliteks, kus hästi kujundatud ja roheline avalik ruum kutsub rentima kontoripinda ja veetma vaba aega koduvallast lahkumata.
Elamuehitust nähakse ette peamiselt kolme maakasutuse juhtotstarbe raames: väikeelamualadel (EV), korterelamualadel (EK) ning arengualadel (A).
Lisatud kaardilt on näha, et elamualadest kõige ulatuslikumad on väikeelamualad, kuhu saab rajada eelkõige tihendamise meetodil ühepereelamuid. Kui kehtiv üldplaneering lubab väikeelamute maale ehitada ka paaris- ja ridaelamuid, siis koostatav üldplaneering võimaldab seda vaid erandlikel juhtudel – näiteks kui sellised hoonete ehitamine on lubatud kehtestatud detailplaneeringus või kui detailplaneeringu koostamisel leitakse, et sellise lahendusega kaasnevad arvestatavad avalikud hüved, näiteks antakse suur osa planeeritavast maa-alast puhke- ja haljasmaana avalikku kasutusse.
Väikeelamuala ehitustingimused varieeruvad olenevalt sellest, kas ala asub tiheasustusalal või mitte. Tiheasustusalal on üldplaneeringus külade kaupa määratud kruntide optimaalsed suurused, millest tuleb uute elamukruntide moodustamisel lähtuda selliselt, et see vastab üldistatult väljakujunenud ehituskeskkonnale. Elamukrundi suurus sõltub konkreetse piirkonna krundistruktuurist, mille vajadus tuleneb eesmärgist saavutada kvaliteetne elukeskkond arvestades elamute ja haljasalade vaheldumise ning terviklike haljasalade kujundamise ja rohevõrgustiku sidususe põhimõtetega
Kruntide suurused on määratud tuginedes iga küla kohta koostatud analüüsist ning jäävad vahemikku 1 500 m2 Muugal ja Äigrumäel ning 2 200 m2 näiteks Kelvingis ja Laiakülas.
Lisaks on tabelis toodud ka hoonestavate elamukruntide vähimad lubatud suurused vahemikus 1 000-1 500 m2 juhuks, kui näiteks olemasoleva hoonestamata krundi suurus on üldplaneeringu kohasest optimaalsest krundisuurusest väiksem. Eelkõige on kaalutlemise aluseks asukoht, tänavaäärne elukeskkond, sh juurdepääs, krundi loogiline kuju, aga ka ümbritseva struktuuriga sobitumine.
Haja-asustusalal on elamukruntide jagamisel krundi vähimaks lubatud suuruseks 1,5 ha.
Eraldi on üldplaneeringus välja toodud elamuehituse tingimused Naissaarel ning Prangli saarel ja Lännemäe miljööväärtuslikul alal Leppneeme külas. Samuti on Naissaarel ja Prangli saarel väikesel määral kasutusel segakasutusega ala (S) maakasutuse juhtotstarve, kuhu muuhulgas võib ehitada ka elukondlikke hooneid lähtudes saarel kehtivatest elamuehituse tingimustest.
Haabneeme alevikus ja Miiduranna külas asuvatele arengualadele on lubatud korterite ehitamine tingimusel, et korteritega samas hoones asuvad ka äri- ja teenindusruumid ning korterite osakaal arenguala lõikes ei ületa 40% hoonestuse mahust. Sarnaselt korterelamualale on hoonete kõrgus üldjuhul piiratud 4 korrusega. Üksikuid kõrgemaid aktsenthooneid lubatakse põhjendatud juhtudel ruumilisele analüüsile või arhitektuurivõistlusele tugineva terviklahenduse olemasolul.
Uusi eraldiseisvaid korterelamuid valda ei kavandata. Olemasolevad korterelamualad asuvad enamasti Haabneeme ja Viimsi alevikes.
Tabel: Viimsi poolsaare tiheasustusalal elamuehituse katastriüksuste moodustamisel lähtutakse järgmistest suurustest:
| Elamukrundi suurus alates | minimaalne 1500 m² (optimaalne 2200 m²) |
minimaalne 1200 m² (optimaalne 1800 m²) |
minimaalne 1000 m² (optimaalne 1500 m²) |
|---|---|---|---|
| Küla/aleviku nimetus |
Tammneeme Rohuneeme Pärnamäe Leppneeme Kelvingi Laiaküla Lubja |
Haabneeme Viimsi Metsakasti Miiduranna Pringi Püünsi Randvere |
Äigrumäe Muuga |
