Ettevõtluse valdkond jaguneb laiemalt nii ühiskondlike ehitiste aladeks (koolid, lasteaiad, huviharidus ning spordiga ja kultuuriga seotud ehitiste alad), sadamaaladeks, aga ka kolmeks otseselt ärilise tegevusega seotud alaks – ettevõtlusala, ettevõtlus- ja roheala ning arenguala. Neist viimased kaks on kombineeritud juhtotstarbed.
Ettevõtlusega seotud tegevused jaotuvad üle valla. Valdav osa sellest koondub valla keskusesse, kus paikneb transpordisõlm ja asuvad enamik haridusasutusi. See ala on kõige sobilikum keskuse funktsioonide tugevdamiseks ja arendamiseks. Keskuse kõrval eristuvad erinevad piirkonnad – Püünsi, Randvere, aga ka väiksemad kogukonnakeskused piirkondlike lasteaedade ja tegevusaladega. Sellisena moodustub vallas terviklik võrgustik, mis võimaldab luua kodulähedasi teenuseid.
Ettevõtlusala on üldplaneeringus eelkõige ette nähtud äritegevuse arendamiseks. See on maa-ala, kus põhirõhk on ettevõtluse edendamisel – teenusmajandusel, kaubandusel, turismil, ladudel ja kõige sellega seonduval. Kui varasemalt eristati üldplaneeringus tootmismaid, büroohoonete maid ja teisi ettevõtlusega seotus kasutusviise, siis uus lähenemine on paindlikum ja võimaldab ettevõtluse liigist sõltumata vastavalt alal tegevust läbi viia. Ehitustingimustena on ettevõtlusalal lubatud täisehitusprotsent kuni 50% ning hoonete lubatud kõrgus üldjuhul 12,5 meetrit (tavaliselt 3–4 korrust). Valla keskuses on erandina lubatud kuni 16 meetri kõrgused hooned (valdavalt olemasolevas keskkonnas) ja Muuga sadama ettevõtlusalal kuni 24 meetri kõrgused hooned. Ettevõtlusalal on lubatud kõrvalotstarbena ehitada ühiskondlikke hooneid ja lisaks tavapärastele haljastuslahendustele rajada uusi rohealasid.
Ettevõtlusala võib kõrvalotstarbena ise olla lubatud ka teistel aladel, näiteks väikeelamualal, eeldusel, et see toetab põhiotstarvet ega põhjusta märkimisväärset müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni ega liikluskoormuse suurenemist.
Ettevõtlus- ja roheala on seevastu hübriidtsoon, mis ühendab ettevõtlusfunktsioonid olulise roheluse ja puhkealadega. Sellisel alal peab vähemalt 50% hoonestatud katastriüksuse pindalast olema säilitatud ja/või kujundatud kõrghaljastusega pargialana, mis on avalikkusele avatud. Need alad asuvad valla keskuses, kunagise kolhoosikeskuse ümbruses, aga ka lähialal, kus on kõrghaljastuse osakaal suurem. Selle eesmärk on toetada rohevõrgustiku toimimist, säilitada Haabneeme puhul selle aedlinlik ilme, vältida kuumasaarte teket ning pakkuda elanikele ja külastajatele kvaliteetset ja tervendavat roheruumi. Ettevõtlus- ja rohealal peab vähemalt 50% hoonestatavast katastriüksuse pindalast olema säilitatud või kujundatud kõrghaljastusega avaliku pargialana. Ettevõtlus- ja rohealadel on täisehitusprotsent piiratud 30%-ga ning hoonete maksimaalne kõrgus on 12,5 meetrit (3–4 korrust) mandriosas ning Prangli saarel 8,5 m.
Arengualad on planeeringus määratud kui multifunktsionaalsed piirkonnad, kus on lubatud erinevaid kasutusviise (kaubandus, ettevõtlus, bürood jms) kombineerida eluruumidega. Elamuarenduse lubamine arengualadel on strateegiline valik, mis annab arengutõuke endiste tööstusalade korrastamiseks. Kuna valla üheks arengueesmärgiks on kodulähedaste töökohtade ja teenuste loomine, siis võib arengualal ehitada vaid hooneid, kus korterid on koos teiste kasutusviisidega. See võimaldab alginvesteeringuna need alad korrastada ja avada üldsusele, rajada kvaliteetset avalikku ruumi, arendada teenusmajandust ning seeläbi tõsta piirkonna elukvaliteeti ja atraktiivsust. Arengualal on täisehitusprotsent 50% ja kõrgused varieeruvad sõltuvalt asukohast kuni 16 meetrini (valdavalt väljakujunenud hoonestusega alal).
Sadamaala on mõeldud veesõidukite sildumiseks, hooldamiseks ning meretranspordi ja -puhkuse infrastruktuuri arendamiseks, ühendades maa- ja meretranspordi võimalused. Sadamaaladel on täisehitusprotsent tavaliselt 40% ning hoonete kõrgus kuni 12 meetrit, välja arvatud navigatsiooni jaoks vajalikud kõrgemad rajatised. Erisus on ka Muuga sadamas.
Ühiskondlike hoonete ala eesmärk on tagada kogukonnaelule vajalike teenuste kättesaadavus, pakkudes ruumi haridusasutustele, tervishoiuteenustele, kultuuriasutustele ja muudele avalikele funktsioonidele. Ühiskondlike ehitiste alal võib täisehitusprotsent olla kuni 50% ning hoonete maksimaalne kõrgus üldjuhul 12,5 meetrit ja Prangli saarel 8,5 meetrit. Funktsionaalsest vajadusest tulenevatel erijuhtudel (näiteks koolid, haiglad) võib see olla suurem, näiteks keskusalal kuni 16 meetrit.
Üldplaneeringu koostamisel oleme silmas pidanud, et selle elluviimisel tekiks tugev vallakeskus ning toimivad piirkondlikud ettevõtlusalad, kus täna kasutusest välja langenud või alakasutatud endised tööstusalad asendatakse kaasaegse ja inimsõbraliku avaliku ruumiga ning ettevõtluse arengut soosiva ja toetava loogilise teedevõrgu ja heade ühendustega aladega, kuhu rajatavad töökohad ning teenused on vallaelanikele hästi kättesaadavad ja juurdepääsetavad.
