Aasta algusest saadik on igas Viimsi Teataja numbris Viimsi saari ja laide tutvustanud abivallavanem Alar Mik. Need lood toovad esile vähetuntud fakte, ajaloosündmusi ja müüte, kuid ennekõike aitavad Viimsi saari paremini tundma õppida. Kas me üldse teame kõiki siinsel rannajoonel asuvaid saari?
Kolmandiku Viimsi valla pindalast moodustavad saared. Lisaks suurematele saartele, nagu Naissaar ja Prangli, leidub siin hulgaliselt väiksemaid saari, laide ja karisid. Need artiklid pakuvad tänuväärset ja harvaesinevat võimalust end Viimsi saartega põhjalikumalt kurssi viia.
Karm talv Pranglil
Kõige rohkem püsielanikke on aastaringselt 60 Prangli saarel. Talvel tuli Prangli rahval seista silmitsi keeruliste jääoludega, sest tuul lükkas Kelnase sadama ette rüsijäävalli, mis toetus merepõhjale ja püsis seetõttu nädalaid kindlalt paigal. Jäävall lõikas risti läbi sadama sissesõidutee, takistades laeval sadamasse sisenemist ning inimeste ja kaupade vedu.
Olukorra muutis veelgi keerulisemaks põhilaeva Wrangö rike. Madal veetase võimaldas omakorda kasutada ainult väikese süvisega asenduslaevu.
Prangli ja Naissaare transpordiühendused lahendati valla, vedaja ja kogukonna koostöös. Kohalikud tegid jää-
luuret, et leida laevale sobiv sildumiskoht, ning laev hakkas peatuma ranniku lähedal jää servas. Kütus ja toidukaubad lossiti otse jääle, kust need veeti kelkudega kaldale nagu ennemuiste.
Tagantjärele võib öelda, et kriisiga tuldi hästi toime. Tegemist oli huvitava perioodiga, sest üle pika aja oli taas rohkelt jääd ja külma. Hirmu aga keegi ei tundnud, sest kogukonna, valla ja vedaja vahel vahetati pidevalt infot, probleemidele leiti lahendused ning oldi mõistvad ja abivalmid.
Autasud vabatahtlikele ja vallale
Tubli töö ei jäänud märkamata. Siseministeeriumi tunnustusena pälvis aasta vabatahtliku merepäästeühingu aunimetuse MTÜ Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing.
Tunnustuses toodi esile, et Prangli vabatahtlike panus ulatub märksa kaugemale operatiivsest päästetegevusest maal ja merel. Nad täidavad keskset rolli saareelanike turvatunde kujundamisel, tugevdavad saare varustuskindlust ning aitavad tagada inimeste liikumise olukordades, kus tavapärane ühendus mandriga on häiritud või katkenud.
Viimsi vallale omistati aasta vabatahtlike päästjate ja merepäästjate toetaja aunimetus. Viimsi vald on järjekindlalt panustanud sellesse, et Prangli ja Naissaare vabatahtlikud päästjad saaksid tegutseda turvaliselt ja tõhusalt.
Ühingule ja vallale käis Prangli saarel 2. juunil tunnustusi üle andmas siseminister Igor Taro, kes tutvus saarel muu hulgas ühingu päästevõimekusega ning kohtus kohalike päästjate ja merepäästjatega.
Valla roll päästeühingute toetamisel muutus 2022. aastal, kui vald kehtestas päästeühingute toetamise määruse. Prangli merepäästeühing arendati valla, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti koostöös ligi kolme aastaga Eesti üheks tugevamaks. Vald jätkab nii Naissaare kui ka Prangli päästeühingu toetamist.
Naissaare külastuskeskus
Aprilli viimasel päeval peeti Naissaarel Viimsi saarte tulevikupäev, kus osalesid saarte elanikud, vabatahtlikud päästjad Naissaarelt, merepäästjad Pranglilt, vallavalitsuse, RMK, AS-i Saarte Liinid, keskkonnaameti, muinsuskaitseameti ning Harju- ja Raplamaa sihtkohaturundusorganisatsiooni esindajad. Arutleti saarte arenguvõimaluste, kestliku turismi arendamise ja koostöö tugevdamise üle.
Rannarahva muuseum rajab koostöös vallaga Naissaare sadama vahetusse lähedusse saarekülastajate esmast tugipunkti – Naissaare külastuskeskust.
Külastuskeskusest leiab saunaga majutusvõimalused, ekraaniga seminarisaali ja kohviku, kus pakutakse sooje jooke ning maitsvat toitu. Taastatud on terrass, rekonstrueeritud elektrisüsteem ja kööki hangitud nüüdisaegne tehnika. Kohviku valmimine oli üks olulisemaid eesmärke, sest seni puudus saarel avalik toitlustuskoht.
Koostöös Eesti sõjamuuseumiga koostas ja paigaldas Rannarahva muuseum Raul Miku eestvedamisel Naissaarele vahetult enne saarte aasta algust 12 uut sisukat infotahvlit. Need jutustavad saare erinevate militaarobjektide ajaloost ja aitavad külastajatel saart paremini mõista.
Saarte suvi tuleb sündmusterohke
Selleks et mandri ja saare vahel valitseksid tihedamad sidemed, kutsus Prangli kool mandri lapsi külla. Kolmel maikuu reedel said Viimsi mandriosa koolide 4. klasside õpilased osaleda Prangli kooli õppetundides.
Suvi toob saartele palju traditsioonilisi ja ka uusi üritusi. Kodukohvikute päev toimub saartel mandriosast erineval ajal, et kõigil oleks võimalik osa võtta.
Pranglil tähistatakse juulis kalurite päeva ning augustis võetakse mõõtu spordipäeval ja taasiseseisvumisjooksul. Naissaare kultuuriprogrammi sisustab juulis Nargenfestival ning augustis pannakse õnged likku räimefestivalil. Suvekülaliste hooaja lõpetab muinastulede öö, kuid ka septembris on saartele mitme sündmuse puhul külalisi oodata.
Saartele pühendatud programmi pakuvad mandril ka Rannarahva muuseum, Viimsi raamatukogu ja Viimsi huvikeskus.
Saarte aasta sündmuste kalendri ja külastusvõimalusi puudutava info leiad saarte aasta kodulehelt.
