Seekord vaatame Prangli läänerannikule, kus Pikakari ja Jahukari ümbruses paiknevad Rohukari, Väike Pikakari, Suurekari laiud ning mitu teist väikesaart. Kõik need jäävad Kelnase küla piiridesse ning on riigi omandis (RMK kasutada). Mitmel saarel leidub kaitstavat rannaniidu elupaigatüüpi ning suur osa saartest kuulub lisaks Prangli hoiualale ka üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku kuuluva Prangli loodusala koosseisu.
Prangli lääneranniku saarestik on pidevas muutumises. Madala veetaseme ajal ühinevad mõned saared üksteisega või Prangli rannaga, kõrgema veega eralduvad taas iseseisvateks laidudeks. Roostiku laienedes suureneb mõne saare tegelik pindala, samal ajal võivad tormid ja jää rannajoont ümber kujundada. Kaardile kantud piirid ja looduses avanev vaade ei pruugi seetõttu alati päriselt kokku langeda ja ega sealne saarte arvgi pole lukus.
Rohukari ja selle kaaslased
Pikakari neemest umbes 140 meetri kaugusel asub 2490 m² suurune Rohukari. Põhja-lõuna suunas sirutuva saare keskosa on tugevalt pilliroostunud, servades katab maad tihe kõrrelistest rohukamar.
Rohukaril on inventeeritud rannaniidu elupaigatüüp. Rannaniidud kujunevad mere ja maismaa piiril, kus taimestikku mõjutavad üleujutused, soolane merevesi ning traditsiooniliselt ka karjatamine. Sellised avatud ja madala taimestikuga alad pakuvad toitumis- ja pesitsuspaiku paljudele rannalindudele. Kui rannaniite enam ei karjatata ega hooldata, hakkavad need tasapisi roostuma ja võsastuma.
Rohukari ümber paikneb veel kaks umbes saja ruutmeetri suurust madalat kivist satelliitsaarekest. Suurvee ajal võivad need täielikult vee alla jääda.
Rohukari ja Prangli vahele jääb veel üks 187 m² suurune laid, mille katastriüksuse nimi on Tagalahe laht 1. Saarel endal ametlikku nime ei ole. Nime poolest on tegemist omamoodi kurioosumiga: maatükile on antud lahe nimi, kuigi tegelikult asub sellel väike saar.
ROHUKARI
- Pindala: 2490 m²
- Rannajoon: 291 m
- Kõrgeim punkt: 0,83 m
TAGALAHE LAHT 1
- Pindala: 187 m²
- Rannajoon: 53 m
- Kõrgeim punkt: 0,50 m
- Huvitavat: saare katastriüksus kannab veekogu nime
Väike Pikakari
Pikakari neemest vaid kümnekonna meetri kaugusel asub ligi poole hektari suurune Väike Pikakari saar. Madala veetaseme ajal võib sinna jõuda jalgsi. Siis tulevad paremini nähtavale ka saare lääneosa kivised neemikud ja lõunasse ulatuv veealune säär.
Väike Pikakari on valdavalt kivine ja kaetud rannaniiduga. Aeg-ajalt käivad saarel lambad, kelle karjatamine aitab hoida rannaniidu avatuna.
Väikesest Pikakarist lõunasse jääb veel üks kitsas, ligi 245 m² suurune nimeta laid. Madalvee ajal ühendub see Väikese Pikakariga ning näib olevat saare lõunasse sirutuva sääre jätk.
VÄIKE PIKAKARI
- Pindala: 5275 m²
- Rannajoon: ligikaudu 600 m
- Kõrgeim punkt: 1,17 m
VÄIKE PIKAKARI LAID
- Pindala: ligikaudu 245 m²
- Rannajoon: 105 m
- Huvitavat: madalveega ühendub laid Väike Pikakariga
Suurekari laiud ehk Rohukarid
Jahukari neemest põhja ja loode poole jääb tihe väikesaarte rühm, mida tähistavad katastrikaardil nimetused Suurekari laid 1 kuni 11 ning Väikekari. Need ei ole saarte ametlikud nimed, vaid katastriüksustele antud nimetused. Kogu saarestikku kutsutakse ka Rohukarideks, sest eemalt vaadates moodustavad veest välja ulatuvad rohtunud laiud omaette väikese saarte maailma.
Suurekari laiud paiknevad madalas rannikuvees. Madalvee ajal ühinevad mitmed neist suuremateks rannaniidu- ja rannaroostikumassiivideks, kõrgema veega muutuvad taas eraldiseisvateks saarteks. Nii sõltub saarestiku tegelik kuju suuresti merevee tasemest.
Vaikne ja madal laht, roostikud, rannaniidud ning väikesed inimtühjad saared moodustavad väärtusliku linnuala. Siin võib kohata rand- ja jõgitiire, erinevaid kahlajaid, kajakaid (näiteks naeru- ja hõbekajakaid), luiki ja parte. Tagalahes on endale pesitsus- ja toitumisala leidnud tuttpütid. Lähipiirkonnas on registreeritud ka kaitsealuse roo-loorkulli ja punaselg-õgija elupaiku. Eriti pesitsusajal võib kogu ala muutuda häälitsustest ja lindude liikumisest täidetud linnuparadiisiks.
Suurekari laid 1
Väikese Pikakari lõunapoolse sääre veealuse jätkuna asub 126 m² suurune Suurekari laid 1. See on kivise pinnamoega ning kaetud niidutaimedega. Laiu lõunarannikul paikneb rändrahn, mille ümbermõõt ulatub 16 meetrini. Nii väikese saare kohta on tegemist tähelepanuväärse kivihiiglasega.
SUUREKARI LAID 1
- Pindala: 126 m²
- Rannajoon: 36 m
- Kõrgeim punkt: 0,53 m
- Huvitavat: laiu lõunarannikul asub 16-meetrise ümbermõõduga rändrahn
Kolm saart, millest saab üks
Suurekari laid 2, Suurekari laid 3 ja Väikekari saar paiknevad üksteisest vaid umbes kümne meetri kaugusel. Saarte vahele jäävad madalad roostunud ja kõrkjatega kaetud lahesopid. Kui veetase alaneb, muutuvad need madalikud kuivaks rannaks ning kolm saart liituvad üheks atollilaadseks rannaniiduks.
Suurekari laid 2 on 541 m², Suurekari laid 3 ligikaudu 1050 m² ja Väikekari 1664 m² suurune. Kõigil kolmel leidub rannaniitu, kuid umbes veerand saarte pinnast on roostunud.
SUUREKARI LAID 2, SUUREKARI LAID 3 JA VÄIKEKARI
- Pindalad: 541 m², 1050 m² ja 1664 m²
- Rannajooned: 132 m, 132 m ja 221 m
- Kõrgeimad punktid: kõigil ca 0,75 m
- Huvitavat: madalveega ühinevad kolm saart üheks atollilaadseks rannaniiduks
Roostikuga ühendatud laiud
Omaette rühma moodustavad Suurekari laiud 4, 5, 7 ja 8. Madalveega ühinevad need üheks suureks rannaniidu- ja rannaroostikumassiiviks, mis täidab madalaid veealasid, ühendab varem eraldi seisnud saari ning muudab järk-järgult nii rannajoont kui ka saarte pindala.
Suurekari laiu 4 ametlik pindala on 687 m², kuid roostiku laienemise tõttu ulatub saare tegelik pindala hinnanguliselt juba 1300 m²-ni. Ka 135 m² suurune Suurekari laid 5 on roostiku arvelt veidi kasvanud.
Rühma suurim on Suurekari laid 7, mille pindala on 6162 m². Selle taimkate muutub merepoolsest madalast rannaniidust saare kõrgema osa tihedama taimestiku ja metsani. Suurekari laid 8 on 4074 m² suurune rannaniiduga saar, mille keskosas kasvavad põõsad.
SUUREKARI LAIUD 4, 5, 7 JA 8
- Pindalad: 135–6162 m²
- Tegelik pindala: Suurekari laid 4 – ligikaudu 1300 m²; Suurekari laid 5 –roostiku tõttu ametlikust pindalast veidi suurem
- Rannajooned: 52–470 m
- Kõrgeimad punktid: 0,50–1,00 m
- Huvitavat: madalveega moodustavad neli laidu ühe tervikliku rannaniidu- ja rannaroostikumassiivi; laidude 4 ja 5 pindala on rannaroostiku laienemise tõttu suurenenud
Nullikari ranniku laid
Teistest Suurekari laidudest veidi eraldi, Nullikari rannikuvees, paikneb Suurekari laid 6. Selle ametlik pindala on 486 m², kuid laienenud rannaroostiku tõttu on tegelik maismaa- ja roostikuala märksa suurem. Laiu läheduses asub veel üks umbes 400 m² suurune nimetu roostikuga saar. Laid kuulub Prangli hoiuala koosseisu.
SUUREKARI LAID 6
- Pindala: 486 m²
- Tegelik pindala: rannaroostiku tõttu ametlikust pindalast oluliselt suurem
- Rannajoon: ligikaudu 100 m
- Tegelik rannajoon: hinnanguliselt ligikaudu 200 m
- Kõrgeim punkt: 0,60 m
Suurekari laiud 9 kuni 11
Jahukari looderanniku vetes moodustavad eraldi väikese saarerühma Suurekari laiud 9, 10 ja 11. Neist väikseim on 223 m² suurune laid 9. Suurekari laiu 10 pindala on 1019 m² ning Suurekari laiu 11 pindala 868 m².
Kõigil kolmel laiul leidub rannaniitu. Suurekari laiu 10 muudab eriliseks läände sirutuv siksakiline neem, mis madalvee ajal merest välja ilmub ja oma lookleva kuju nähtavale toob. Kõrgema veetaseme korral jääb suur osa sellest taas vee alla.
SUUREKARI LAIUD 9, 10 JA 11
- Pindalad: 223–1019 m²
- Rannajooned: 65–169 m
- Kõrgeimad punktid: 0,60–0,90 m
- Huvitavat: laid 10 sirutab läände ussikujulise neeme
Mourikkari ja Kivi-Mourikkari
Prangli lääneranniku kõige kaugem väikesaar on Mourikkari, mis jääb Jahukarist ligikaudu 650 meetri kaugusele. Tegemist on 353 m² suuruse kivise saarega, kus heintaimed puuduvad. Erinevalt Rohukaride rohelistest laidudest mõjub Mourikkari meres pigem palja kivise tähisena.
Mourikkarist umbes 150 meetrit lõuna pool asub Kivi-Mourikkari. Selle puhul sõltub isegi saare olemasolu vaataja ees veetasemest: kord ulatub kari veest välja väikese laiuna, kord peitub täielikult merepinna alla.
MOURIKKARI
- Pindala: 353 m²
- Rannajoon: 58 m
- Kõrgeim punkt: 0,40 m
- Huvitavat: saarest lõunas asuv Kivi-Mourikkari võib olla sõltuvalt veetasemest kas laid või veealune kari
Joostitaadikehvel
Jahukari läänerannas asub 621 m² suurune Joostitaadikehvel. Nimi võib olla seotud Prangli Joosti taluga. Sõna „kehvel“ on Prangli rannakeeles kasutatud nii salakavala madaliku, merepõhjast kerkiva kõrgendiku kui ka veest välja ulatuva kari või laiu kohta.
Joostitaadikehvel on kivise pinnamoega väikesaar, mis kuulub nii Prangli hoiuala kui ka Prangli loodusala koosseisu. Nimi seob selle tillukese saare Prangli merelise looduse kõrval ka kohaliku keele- ja talulooga.
Jahukari ümbruse saarestik näitab, et saar ei pea olema suur, kõrge ega metsane, et olla omaette maailm. Mõni neist on vaid kivine kõrgendik meres, teine roostunud rannaniit ja kolmas ilmub nähtavale üksnes madala veetaseme ajal. Koos moodustavad need Prangli läänerannikul pidevalt muutuva loodusmaastiku, kus meri otsustab ikka ja jälle, mitu saart parasjagu olemas on.
JOOSTITAADIKEHVEL
- Pindala: 621 m²
- Rannajoon: 101 m
- Kõrgeim punkt: 0,84 m
- Huvitavat: nimi võib pärineda Joosti talust
