Sillikrunni varasema nimetusena oli kasutusel ka Silligrunn. Sõna grunn pärineb rootsikeelsest sõnast grund, mis tähendab madalikku või kari. Eesliide sill tähendab suurt räime ning see nimetus oli kuni 20. sajandi alguseni laialt kasutusel nii kala kui ka sellega seotud püüniste, näiteks sillivõrkude kohta. Soome keeles tähendab sill heeringat. Tinglikult võib seega öelda, et Sillikrunni puhul on tegemist räimekariga.
Läheduses asus muide Lõhekari ning teada on ka, et piirkond oli omal ajal hea võrgupüügikoht. Võimalik, et Sillikrunni ja kalapüügi vahel on tugevam seos, kui praegu teame. Sillikrunni on nimetatud veel Vahekariks, kuna see asub Vullikrunni ja Aegna vahel, ning Peenkarikrunniks või Peenkariks, mis tulenes saare piklikust ja kitsast kujust.
Sillikrunni ametlik pindala on 3169 m². Meri on viimastel aastatel lühendanud saare lõunaosas asuvat liivasäärt ning vähendanud sellega ka saare lõunaosa pindala. Mereuhtest hoolimata on saare pindala tavapärase veetaseme korral ligikaudu 3375 m² ehk veidi suurem, kui ametlikult kirjas.
Saare rannajoone pikkus on dokumentide järgi 317 meetrit, kuid liivasääre kadumise tõttu on see nüüdseks vähenenud 307 meetrini. Nagu Vullikrunn, ujutatakse ka Sillikrunn kõrgvee korral üle. Saare keskmine kõrgus on ligikaudu 0,5 meetrit ning kõrgeim punkt ulatub 1,02 meetrit üle merepinna. Kõige laiemas kohas on saar 36 meetrit lai ning viimastel andmetel 133 meetrit pikk.
Sillikrunn on kivise ja liivase pinnamoega. Taimestikku leidub vaid randa uhutud adruvallidel ja liival, püsivat taimkatet saarel ei ole. Sillikrunnist põhja poole kulgeb veealune kari, mis ulatub Vullikrunnini. Kahte saart eraldab ligikaudu 350 meetrit merevett, kuid veealuse kari kaudu on need ühendatud nagu kaksiksaared.
Sillikrunni alalised asukad on linnud ja loomad. Saarel on registreeritud väiketülli (Charadrius dubius), hänilase (Motacilla flava) ja hallhülge (Halichoerus grypus) elupaigad. Kõik kolm on looduskaitsealused liigid.
Hallhülgeid võib näha lesimas nii Sillikrunnil kui ka Vullikrunnil ning saarte ümbruses asuvatel suurtel kividel. Lisaks peatuvad saarel paljud rannalinnud, alates kajakatest kuni partideni.
Saart saab külastada väikese paadiga, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, sest Sillikrunni ja Vullikrunni ümbruse veed on täis veealuseid kive. Selles piirkonnas on sajandite jooksul juhtunud laevaõnnetusi, mistõttu on tegemist
ohtlike vetega.
Viimane suurem laevaõnnetus toimus 2013. aastal, kui kahvelkuunar Blue Sirius sõitis madalikule ning merepäästjatel tuli abi osutada. Laev oli madalikul üle nädala, sest selle kättesaamine kivide vahelt oli keeruline.
SILLIKRUNN
Pindala: 3375 m2
Rannajoon: 307 m
Saare nimed: Sillgrund, Silligrunn, Sillikrunn, Vahekari, Peenkarikrunn, Peenkari
