Saar on eraldatud Rohuneemest Väikesalmega ja ühe kilomeetri kaugusel loodes asuvast Aegna saarest eraldab Kumblit Suursalm. Saart külastades tuleb teada, et see on eraomand ja liikuda saab vaid kallasrajal. Halduslikult asub saar Rohuneeme küla koosseisus, praegu on tehtud ettepanek moodustada Kräsulist, Kumblist ja Aegnast põhja jäävatest saartest eraldi Rohusaare küla. Rohusaare kui Kräsuli ajalooline nimetus on kindlasti väärikas nimi uuele külale.
Kumbli ja kõrvalsaare Kräsuli asukoht on läbi ajaloo strateegiline. Aastatel 800–1050 kulges Aegna ja Kräsuli vahelise Väikesalme kaudu oluline rahvusvaheline meretee, mida mööda liikusid kaubad Skandinaaviast läbi Venemaa Bütsantsi. Ühe legendi kohaselt on Kumbli saarele maetud sealsamas kaubateel peetud Raudvärava lahingus langenud viikingipealik Ulf Ragvaldsson ning Kumbli saar on viikingipealiku haud.
Kumbli saare ümbrus 1928. aasta kaardil.
Raudvärava lahing
Raudvärava lahing oli ligi tuhat aastat tagasi Raudväravate juures toimunud lahing Ulf Ragvaldssoni juhitud Novgorodi vägede ja nende vastaste vahel, mis lõppes Ulfi kaotusega. Lahingut on mainitud vanades Vene kroonikates järgnevalt: Uljab (Ulf) läks Novgorodist sõjakäigule Raudväravateni, aga vähesed tulid koju tagasi, paljud said seal hukka. Kuna kroonikast ei selgu, kus Raudväravad asusid ja kes olid novgorodlaste vastased, on selle kohta välja pakutud erinevaid variante, millest üks räägib, et see lahing toimus Aegna saare ja Rohuneeme vahelises väinas.
Raudvärava lahing peeti Novgorodi kroonika andmeil 1032. aastal. Lahingus hävitati peaaegu täielikult novgorodlaste lodjalaevastik ja hukkus selle juht viikingipealik Ulf (Uljab). Mitmed uurijad on Ragvaldssoni vastaseks pidanud eestlasi. Nii on seda peetud ka esimeseks teadaolevaks merelahinguks Tallinna sadama kaitseks ja see toimus Kumbli saare lähiümbruses.
Lahing võis olla seotud Kiievi-Novgorodi suurvürsti Jaroslav Targa suure vallutusretkega Eestisse, mille käigus 1030. aastal vallutati Tarbatu (Tartu) ja ehitati sinna linnus. Seetõttu võis Ulebi rünnak olla suunatud eestlaste põhjaranniku tähtsaima kantsi Lindanise vastu.
Ajaloolase Paul Johanseni hüpoteesi kohaselt peeti lahing kitsastes väinades Rohuneeme ja Kumbli-Kräsuli ning Aegna saare vahel. Johansen samastas Ulebi Laadoga ääres elanud varjaagist üliku Ulf Ragvaldssoniga, kes oli suguluses hilisema Norra kuninga Olav Tryggvasoniga. Johansen jõudis vanu kohanimesid uurides arvamusele, et lahing toimus Rohuneeme, Kräsuli ja Aegna vahelises Ulfsundi merekitsuses, mis nüüdisajal ei ole enam laevatatav.
Mis siis sellise veendumuse tekitas? 1689. aastal oli tänapäeva Rohuneeme nimeks Raunemy ehk Rauaneem. Aegna saare saksakeelseks nimeks oli 20. sajandi alguseni Wulfsö, mis assotsieerub varjaag Ulfi nimega ehk võiks seda nimetada ka Ulfi saar. Kumbl tähendab vanas rootsi keelepruugis hauakivi ning juhtumisi on 1544. aastal nimetatud Kumbli saart eestikeelse nimega Kalm (holm thom Kalm). Väga paljud asjaolud langevad kohanimede puhul kokku ja nii on lihtne Kumbli ümbrust seostada Rauaneeme lahingupaigaga.
Mitmed ajaloolased on Raudvärava lahingupaigaks pidanud hoopiski Põhja-Venemaad. Kuidas see täpselt oli, pole teada, aga samas elab legend merelahingust ja varjaagipealiku viimsest puhkepaigast tänaseni edasi.
Kivikummel
Saare nimetust Kumbli on seostatud ka sõnaga „kummel“, mis tähendab kividest kokku kuhjatud meremärki. Võimalik, et saarel võis varem olla mingi märk, mis tähistas teekonda või siis viidati omaaegsele kividest kuhjatud hauamärgile, mida hakati merel orientiirina kasutama. Igal juhul on saar kruusase pinnamoega ja seal leidub rohkelt kiviklibu ning suuremaid kivikamakaid. Saare idarannal paikneb u 60 m kaugusel rannameres Kumbli Suurkivi, mille ümbermõõt on ligi 15 m.
Heinamaa saar
Kumbli saar koosneb tänapäeval ühest maatulundusmaa katastriüksusest, pindalaga 1,71 hektarit. Ametlikult on saare rannajoone muutustega saare pindala suurenenud ja see on tänaseks 2,055 hektarit. Saar on rohtunud ja kohati põõsastega, pinnamoelt kruusane ja seal kasvab üks mänd. Kumbli kõrgeim koht on 3,73 m üle merepinna, saare rannajoone pikkus on 788 meetrit. Laiemas kohas on saar u 90 m lai ja põhja-lõuna suunas on saar 355 m pikk.
Saar on olnud kasutusel karjatamise kohana. Pärast Teist maailmasõda kasutas külarahvas Kumbli saart selle heinase katte tõttu ka lammaste karjamaana. Lambad tõsteti paati ja viidi saarele. Terve suve elasid lambad seal koos kajakate, tiirude ja kosklatega, kuniks sügisel taas paat saabus.
Looduskaitse
Kumbli saarel paikneb mitmeid looduskaitsealuseid liike, sh III kaitsekategooriasse kuuluvatest liikidest randtiir, hänilane, liivatüll, väiketüll ja jõgitiir. Nagu ka teistel rannikusaartel, on ka siin rohkesti rannikulinde nt tõmmuvaeras, merisk, hõbekajakas, lisaks on saarel märgatud ka, nt plütti, auli, tuttvarti, suur- ja värbrüdi. Saar on oluliseks rändelindude peatuspaigaks, nii on saarel kohatud ka põhjamaist hangelindu. Varasemalt on teada, et Kumbli liivaluidetel kasvas ka imekaunis roosa merikann.
Huvitava faktina on välja tuua, et 1937. aastal tegi Loodusuurijate Seltsi Tallinna osakond looduskaitse nõukogule ettepaneku kaaluda Kumbli, Kräsuli ja Aegna loodeosa looduskaitse alla võtmist, kuid sellele saadi eitav vastus.
KUMBLI
Pindala: 20 550 m2
Rannajoon: 788 m
Huvitavat: Raudvärava lahing ja võimalik viikingipealiku kalm
Kumbli nimed läbi ajaloo: 1544 Kalm; 1689 Komblesahr; 1705 Kummelskär; 1790 Kumpla; 1798 Kumple; 1879 Kumble; 1884 Kumplasaar; 1899 Kumle; 1923 Kumbli. Lisaks võib ajaloosäilikutes leida nimetust Kumblu ja Kumblimaa.
Fotod:
Õhuvaade lõunasuunalt Kumbli saarele. Maa- ja ruumiameti 2023. aasta kaldenurgafoto.
Kumbli saar ja selle lähiümbrus. Raudvärava lahingu nimetus tulnud selle järgi, et mereteed suleti kummalgi pool Kräsuli ja Kumbli saart palkidega, millel olid ülemisel pool raudpiigid sees, alumisel pool raskused, mis palgi veega tasa uputasid – nii moodustusid raudväravad. 1928. aasta topograafilile kaart, maa- ja ruumiamet.
