Anekari saar
Kõige põhjapoolsem Tammneeme lahe saar on Anekari. Saare ametlik pindala on 5476 m2, tegelikkuses on see aga suurem, kuna saart katab pilliroog, mis mandri suunal pidevalt merd eemale lükkab. Madalveega ja roostikuga kaetud rannikut arvestades võib saare pindala ulatuda ca 6100 m2-ni. Anekari kõrgeim punkt on 1 m üle merepinna, rannajoone pikkus on ca 350 m. Saare rannajoon aga ka valdav osa saarest on kaetud pillirooga. Läänerannik on kivine, lõunarannikul esineb liivaseid lõukaid. Saar on oma taimkatte tõttu heaks pesitsuskohaks rannalindudele.
Anekari saar kuulub Viimsi vallale ja on tervenisti üldkasutatava maa. Anekari saar kuulub ka Natura 2000 alade koosseisu, mille eesmärk on säilitada väikesaarte ja laidude elupaigatüüpe. Ligi 1,5 sajandi vanuste kaartide alusel koosnes Anekari kahest saarest, mis võisid madalveega olla ühendatud, ajapikku on aga need kokku kasvanud üheks. On teada, et Anekari kasutati heina tegemiseks, aga ka karjatamiseks.
Nii nagu on muutunud saare kuju ja suurus, on muutunud ka saare nimetus. Anekari on kandnud ka nime Hanekari, aga saare nimel pole hanedega otsest seost. Nimetus pärineb hoopis ajaloolisest talu nimest. Sealsel rannikul oli 1650. aastatel Anna Marthi perekonna talu (nimi võib olla algselt Hane Mart või Anna Mart). 1693. aastal on kirjas Hane Matte Jürgeni talu, Kaarli kirikuõpetaja Zimmermanni raamatus on 18. sajandi alguses veel nimetus Hanno Marti Pell (arvatavasti Hane Mardi talu Pelle). Nimetus Hanemardi või Hanno Mardi muutus ajapikku keelepäraselt Anemardiks ja jäi kohanimena mitmesajaks aastaks kasutusele. Talunimena kadus see küll pärast suurt katku, aga Anemardi soo oli kohanimena veel sadakond aastat tagasi kasutusel ja see asus Pällu talu maadel. Rannas asus Anelaht (väiksem lõugas) praeguse Anekari saare juures, rannikul asuv neemeots oli Anekari neem. Anekari saare nimi on säilinud tänapäevani rootsiaegse talu nimest.
Kivikari saar ja laid
Liikudes Anekarist lõuna poole jõuame järgmisena ühele väikesele laiule. Anekari ja Kivikari vahel küürutab merest välja kivine laid. See on laid, mida tinglikult nimetame Kivikari laiuks, sest muud nime pole teada. Sügisese madalvee korral võib mikrosaareke olla Kivikariga ühenduses, muul ajal on aga kahe väikesaare vahel neid ühendav kari vee all. Kui madala meretaseme korral on see laid ca 50 m2 pindalaga saareke, siis suurveega võib näha vaid suuremate kivide tippe veest piilumas.
Liikudes edasi lõuna suunas, tulebki Kivikari saar. Kohanimi Kivikari on erinevalt Anekari nimest tänaseks unustuste hõlma kadunud. Saar sai n-ö ametliku staatuse taas 2023. aastal, mil riik moodustas sinna üldmaa katastriüksuse. Selle nimeks pandi Lookari. Viimsi vald sai Lookari omanikuks 2024. kevadel. Saare pindala on 204 m2, madalveega võib see olla kuni 400 m2. Saare ümbermõõt on 55 m ning kõrgeim koht on vaid 59 cm üle merepinna, mistõttu ujutab tõusuvesi saare sagedasti üle. Saare rannikuvees olev kivine rannikuala näitab saare kunagist pindala, mis oli tänasega võrreldes ligi viis korda suurem.
Lookari pole tegelikult Lookari, vaid selle ajalooline nimetus on Kivikari saar. Õnneks on Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis säilinud ülestähendused ajaloolise nimetuse kohta ning see võimaldab muuta Lookari katastriüksuse nime ja seeläbi ka saare nime taas Kivikariks. Seeläbi saab saar tagasi oma ajaloolise nime. Nagu nimigi ütleb, on nii Kivikari kui ka selle juures asuva laiu puhul tegemist peamiselt kivise moega väikesaarega. Kivikari rannikul on üksikuid rannataimi, aga valdavalt on Kivikari ja sealne laid taimkatteta.
Kivikari saarel võib aeg-ajalt näha merikotkast, kes valmistub saaki jahtima või hoiab oma jahialal silma peal. Lisaks on piirkonnas palju luikesid, parte, kosklaid ja kajakaid.
Vaade Lahesaarele 2025 maikuus. Mööda saare looklevat põhjarannikut asub mitusada kormoranipesa. Allservas saare lõunaotsal on näha vanad lautrikohad. Maa- ja Ruumiameti kaldenurgafoto.
Lahesaar
Keset Tammneeme lahte asub rohune Lahesaar. Saart on nimetatud ajalooliselt ka Luhasaareks ja Loosaareks. Saar koosneb ühest maatulundusmaa katastriüksusest nimega Uus-Loosaare, mis ajalooliselt kuulus Mihkli talu juurde. Luhasaare nimetus tuleneb sellest, et sealsel rannaniidul, mis mõnikord üle ujutati, tehti heina. Lahesaare tänane pindala on 3857 m2 ja saare rannajoone pikkus on 295 meetrit. Kõrgeim punkt saarel on 2,1 m üle merepinna, avamere suunas on pind madalam ja rannikuvees on näha kivist vööndit. Ajalooliselt on Lahesaar pindala olnud ligi kaks korda suurem – sajanditega on tormise mere lained saare põhjaosa ära nühkinud ning saare kunagisest hiilgusest annab tunnistust seesama kivine rannik.
Lahesaar on ajalooliselt olnud kalameeste saar. Sellel saarel hoiti omal ajal madalvee korral Tammneeme elanike paate ja kuivatati ka erinevaid püüniseid. Lautrikohad on tänaseni näha saare lõunaotsas ja loodetipus. Looduses on endiselt tuvastatavad lautrikohti eraldanud ja ümarpalke kinnitanud kiviread, mõne lautri põhjas asub veel ümarpuu jupp. Kokku on rannikul selgesti näha veel kaheksat ajaloolist lautrikohta.
Lahesaar kuulub samuti Natura 2000 elupaikade koosseisu, mille eesmärk on säilitada väikesaarte ja laidude looduskeskkonda. Viimaste aastatega on saare asustanud kormoranid. 2025. aastal võis seal lugeda ligi 250 pesa, mis jäävad saare põhjarannikule. Saare kohal võib sageli näha ka merikotkast, kes käib sealt endale saaki hankimas. Üldiselt on saar väga linnurikas ja saarel ning lähiümbruses on esindatud väga palju rannikulinnuliike. Linnuvaatleja jaoks on see ala tõeline paradiis.
Külasaar / Kuusikkari saar
Lahesaarest kagusuunas on meres üks kivine koht. Selles asukohas asus kuni 1960. aastateni Külasaar, mis kadus. Külasaar on tormi poolt ära uhutud saar, mille hävitas 1967. aasta augustitorm. Nooremad inimesed mäletavad 2005. aasta jaanuaritormi, mis paljudes kohtades lõhkus kallast, põhjustas üleujutusi jm kahju. Vanematel inimestel on aga meeles suur augustitorm, mis oli orkaani mõõtu. Tormi hävitava mõju ilmestamiseks olgu toodud näide, et Aegna saarel murdis tormituul kokku puid mahuga 1500 tihumeetrit, tuulemurru likvideerimiseks kulus ligi viis aastat. Enne augustitormi asus Tammneeme lahe lõunaosas 4500 m2 suurune Külasaar – natukene suurem kui Lahesaar praegu. Saar paiknes rannikust ca 300 meetri kaugusel. Meri aga otsustas, et võtab saare endale ja nüüd tähistab seda kohta kivikari – võime seda nimetada Külasaare kariks.
Enam kui sajandivanustel kaartidel oli toonase Külasaare ja praeguse maismaa vahel veel üks väike saar või laid näha, mida täna tähistab samuti tihedam kivine ala. Kord on seda vanadel kaartidel kajastatud saarena, siis jälle karina. Seetõttu pole teada, kas see oli saar või tihedam kivikogum meres.
Tammneeme kõrgkallas pakub imelisi vaateid sealsele lahele ja rannikumerd ehtivatele saartele. Lahe kallastel ja saartel käib vilgas elu – see on koduks kümnetele erinevatele lindudele. Nii võib seal piirkonnas kohata looduskaitsealustest lindudest merikotkaid, laululuiki, aga ka ristparte ja tiirusid, harvem ka erinevaid kahlajaid. Just see mitmekesine linnuelu annab Tammneeme külale selle erilise ja kordumatu võlu.
Tammneeme lahe saarte asukohad. Kaart Maa- ja Ruumiamet.
ANEKARI
- Pindala: 5476 m2
- Rannajoon ca 350 m
- Huvitavat: nimetus pärit rootsiaegse talu järgi
KIVIKARI LAID
- Pindala: 50 m2
- Rannajoon ca 26 m
KIVIKARI
- Pindala: 204 m2
- Rannajoon ca 55 m
- Huvitavat: hetkel kannab saar valenime Lookari, saar oli ajalooliselt ca viis korda suurem
LAHESAAR
- Pindala: 3857 m2
- Rannajoon ca 295 m
- Huvitavat: on olnud ajalooline võrkude kuivatamise koht, paatide hoiuala
KÜLASAAR / KUUSIKKARI
- Pindala: 0 m2
- Huvitavat: 1967. aastal hävitas torm saare
