Tehissaar on inimese poolt loodud või inimtegevuse tagajärjel tekkinud saar. Kelnase sadamas on kaks sellist saart – üks neist on Mudamatsikari saar ja teine on Idamuuli nime kandev osaliselt tehissaar. Kuna nende kujunemine on seotud sadama arenguga, tuleb minna paarsada aastat ajas tagasi.
Kelnase lahte tekkis sadam ligi 200 aastat tagasi
Kelnase sadama olemasolu on fikseeritud 19. sajandi I poolel, mil see esimest korda kaardile kanti. Seda kajastati kaardil План островов Большой и Малый-Врангельс Гольм ning selle täpne koostamisaeg pole teada. Arvatavasti pärineb kaart 1830. aastatest, kuna sellele on märgitud Prangli saare talude arvuks 26. Sellele kaardile on esmakordselt märgitud ka ankur, mis viitab sadamale või sildumiskohale. Pole teada, kas sadam oli seal ka varem või eelistati erinevaid randumiskohti. Tinglikult võib seda perioodi pidada sadamategevuse alguseks. Varasematel kaartidel on samas piirkonnas märgitud piirivalvekordon, kuid eraldi sadama olemasolu ei ole kinnitatud.
1853. aastal koostatud kaardil Karte der Insel Wrangelsholm on Kelnase sadama asukohas juba meremärk (signal), mis viitab korraldatud sadamategevusele. Sadam on märgitud nimega Kellna ning alates 1850. aastatest esineb see kaartidel püsiva sadama tähisena.
Kelnase sadam vormis sealset rannajoont
Kelnase sadam kujunes ajapikku oma hea asukoha tõttu saare peamiseks mereväravaks ning sadamasse koondus üha enam hooneid. 1860. aastateks oli piirkonda rajatud lisaks meremärgile ja sadamale ka päästejaam ning jätkuvalt tegutses sadamas piirivalvekordon nr 63. 19. sajandil ehitati sadamasse ka Prangli mõisa aidahoone koos keldriga. Alal paiknesid püüniste kuurid ja kalatöötlemisalad. Millalgi 20. sajandi alguses laiendati sadamat ning rajati pikemad puidust kaid.
Kelnase sadamast põhja pool paiknes Kelnase neem ning sadama lahes asus Kelnase kari nime kandev saar, mis on tänaseni olemas ja kuulub Idamuuli katastriüksuse koosseisu.
Vajadus sadamat laiendada
1930. aastatel puudus saarel kaasaegne süvendatud sadam ja kaikohtade süsteem. Kasutusel olid vanad puidust kaisillad ja randumiskohad, mis olid kohandatud tollastele purje- ja mootorpaatidele. Vajadus oli aga pikemate kaide ja tormikindlama sadama järele. 1920. aastatel asutati Prangli kalameeste selts, mis pani aluse ühistulisele tegevusele ning tõstatas ka sadama arendamise küsimuse. Sadama rekonstrueerimise vajadust rõhutas Prangli vallavalitsus korduvalt ka ministeeriumile.
Kelnase sadama laiendamine
Järgmine suurem areng Kelnase sadamas pärast 1860.–1870. aastaid toimus 1930. aastatel, kui hakati kavandama sadama laiendamist ja tormikindlamaks muutmist. Eeltööna kaardistati 1932. aastal sadama-ala, et rajada Suur-Prangli saarele Prangli valla kalasadam. Sellelt plaanilt on näha, milliseks oli sadama piirkond arenenud pea saja aasta jooksul.
Sadama kaardile on kantud kunagi tegutsenud Plumkvisti pood, kunagise mõisaaida varemed (millele ehitati hiljem Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh ning mille all on tänaseni säilinud mõisa võlvkeldrid). Praeguse Mudamatsikari ja vana puitkai vahel asus Pappa kivi. Lähipiirkonnas paiknesid ka Mamma kivi ja Poiste kivi, millest viimane sai nime uppumisõnnetuse järgi. Pappa kivi jäi sadama laiendusele ette ja seda tänapäeval enam ei ole.
Sadamarajatised kui neeme ja saare juurdeehitused
1933. aastal valmis Kelnase sadama esimene laienduse plaan, mida 1936. aastal täpsustati. 1937. aastal kinnitati eelarve ning 1938. aastal algasid sadama põhjalikumad ehitustööd, sealhulgas süvendamine ja muulide rajamine, osana riiklikust rannakalanduse moderniseerimise kavast. Laiendamise käigus rajati kaks kaitsemuuli: Kelnase neeme pikendusena rajati põhjamuul ning Kelnase kari saarele ehitati idamuul. Tööd valmisid 1939.
aastal. Järgmised ulatuslikud arendustööd toimusid sadamas ligi 70 aastat hiljem. Kelnase tehissaarte lugu on taas muutumas seoses Kelnase sadama detailplaneeringu ja kavandatava laiendamisega.
Suur-Prangli saare kalasadama uuendatud ehitusprojekti joonis aastast 1936. Joonisel on näha toona kavandatud kaitsemuulid, mis rajati kokku loodusliku rannikuga. Joonis: Rahvusarhiiv
Pooleldi tehissaar Idamuul
Tänapäeval on kunagisest Kelnase kari saarest kujunenud osaliselt tehissaar. Saare muuliosa on rajatud sadamarajatisena ning lõunaosa moodustab looduslik Kelnase kari saar. Üheskoos moodustavad saar ja muul Idamuuli nimelise pooltehissaare, mille pindala on 2237 m² ja mis kuulub Viimsi vallale üldkasutatava maana. Idamuuli koosseisu kuuluv endine Kelnase kari saar paikneb Prangli hoiualal ning kuulub ka Natura 2000 võrgustikku. Seetõttu on sadama edasisel laiendamisel ja muulide rekonstrueerimisel ning muudel sarnastel töödel oluline säilitada saare looduslik keskkond.
Kelnase kari saarest lõunas asub veel 3–4 kivikari, mis on madala veetaseme korral veest väljas, kuid ametlikult käsitatakse neid veealuste karidena. Võimalik, et aja jooksul need karid taimestuvad, koguvad setteid ning võivad väärida eraldi saare nimetust.
Tehissaar Mudamatsikari
Mudamatsikari saar on väike, 328 m2 suurune tehissaar Kelnase sadama lahes. 1932. aasta topoloogilisel kaardil seda veel ei esine – saar tekkis pärast sadama laiendamist 1930. aastate lõpus, kui sinna ladustati süvendustööde käigus pinnast ja kive. Tänapäeval kaunistab saar sadamat oma roostikuga. See on samuti üldkasutatav maa ning kuulub Viimsi vallale. Tulevikus kavandatakse Kelnase sadamat detailplaneeringu alusel laiendada, mille käigus võidakse Mudamatsikari saar süvendada ning selle asemele laieneb sadama akvatoorium. Sellisena on see väike saareke ootamas oma saatust kui täitepinnas. On võimalik, et süvendustööde käigus saadud pinnast kasutatakse Kelnase kari saare laiendamiseks, kui sinna rajatakse ühenduskai idamuulile. Sellisel juhul võib kahest saarest kujuneda üks.
Kelnase tehissaared on kui oma lugu elavad saared, mida kujundab Kelnase sadama areng. Looduslikust saarest sadama osaks, sadama kujundatud tehissaareks ja lõpuks sadama koosseisus olevaks loodussaareks. Selline on Kelnase tehissaarte lugu.
IDAMUUL | MUDAMATSIKARI |
|---|---|
|
|
1918. aasta Saksa 8. armee kaart Gross-Wrangelsholm, millelt on näha Kelnase sadama juures asuv päästejaam (Rettungsstation), piirivalvekordon (Grenzwache) ning Kelnase lahes asuv toona veel eraldiseisev Kelnase kari saar. Allikas: Rahvusarhiiv
