Kui vaadata Viimsit politseiniku pilguga, siis mis teeb siin elamise turvaliseks ja mis teile samal ajal kõige rohkem muret valmistab?
Viimsi puhul toetab turvalisust juba meie asukoht poolsaarena. Samuti on meil avalikus ruumis palju valvekaameraid ning vallavalitsus lähtub igapäevatöös turvalise ruumiloome põhimõtetest.
Viimsi on ka taastava õiguse kogukond. See tähendab, et õigusrikkumiste ja konfliktide puhul püütakse võimaluse korral tuua osapooled turvalises keskkonnas kokku, et kõik saaksid väljendada oma vaatenurka, mõtteid ja tundeid ning rääkida toimunu mõjust ja oma vajadustest.
Kõige rohkem valmistavad mulle endiselt muret joobes juhid ning raskemad lähisuhtevägivalla juhtumid. Need võivad kaasa tuua raskeid psühholoogilisi traumasid, püsivaid kehavigastusi ja halvimal juhul ka surma. Positiivne on samas see, et vaimse tervise teenused on Viimsis muutunud kättesaadavamaks.
Mis eristab Viimsit politsei vaates teistest piirkondadest?
Viimsis on teiste piirkondadega võrreldes rohkem eluruumides toime pandud vägivallakuritegusid, samas kui mõnes teises piirkonnas toimub rohkem vägivalda avalikus ruumis. Samuti on Viimsis palju lastega peresid, mistõttu puutume rohkem kokku lähisuhtevägivalla juhtumitega, kus peres kasvavad lapsed.
Oluline on ka teine pool. Viimsi inimesed on lähisuhtevägivallast teadlikumad, oskavad abi otsida ja annavad juhtunust teada.
Viimsi paistab silma ka kergliikurite ja jalgratastega seotud liiklusõnnetustega. Sõiduautodega toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on samal ajal vähenenud. Üks erinevus võrreldes mitme teise piirkonnaga on ka see, et Viimsis ei ole enam 90 km/h kiiruspiiranguga teelõike ega suuri maanteid.
Millised õigusrikkumised või probleemid Viimsis praegu kõige rohkem tähelepanu vajavad?
Läbi aastate on palju tähelepanu vajanud lähisuhtevägivald. Jätkuvalt on probleemiks joobes juhtimine, kelmused ja jalgrattavargused.
Üks murekoht, millele ei ole aastaid head lahendust leitud, on Viimsi vana kooli hoonesse sissetungimine ja seal vandaalitsemine. Viimase kolme aasta jooksul on politsei saanud vana kooli juurde üle saja väljakutse. Need on väljakutsed, mida ideaalis ei peaks üldse olema.
Iga selline väljakutse tähendab, et politsei ei saa sel ajal tegeleda millegi muuga. Selle aja jooksul võiks näiteks teha liiklusjärelevalvet, kontrollida tõukerattureid või pühendada mõne keerukama juhtumi lahendamisele rohkem aega.
Viimsit mõjutavad ka Pirital toimuvad mootorratastega seotud liiklusõnnetused, sest paljude mootorratturite liikumissuund on Viimsi.
Kas viimastel aastatel on mõni probleem muutunud märgatavalt sagedasemaks või vastupidi vähenenud?
Jalgrattavarguste arv on viimastel aastatel vähenenud. Veel mõni aeg tagasi võis üheksa kuu jooksul olla Viimsis näiteks 16 registreeritud jalgrattavargust.
Vähem oleme viimastel aastatel kokku puutunud ka alaealiste narkootikumide tarvitamisega. Varem võis Viimsis olla korraga sotsiaalprogrammis viis-kuus noort, selliseid numbreid ei ole me ammu näinud.
Samas on alaealiste puhul üheks suuremaks probleemiks kujunenud elektritõukerataste kasutamine. Sõidetakse nii liikluses lubatud kui ka sinna mittesobivate tõukeratastega, juhtunud on palju liiklusõnnetusi ning noored liiguvad vahel suuremate gruppidena. Jalakäijatest sõidetakse kiiresti ja väga lähedalt mööda ning märkuse tegemine võib viia konfliktini.
Jätkuvalt teevad muret ka kihutavad mootorratturid. Loodan, et mobiilsete kiiruskaamerate kasutamine viisil, mis võimaldab kiirust mõõta mõlemas sõidusuunas, aitab paremini mõjutada ka mootorrattureid.
Milliste küsimustega Viimsi inimesed kõige sagedamini teie poole pöörduvad?
Palju pöördutakse kihutavate sõidukite ja mootorrataste tekitatud müra pärast. Samuti on tavapärased naabritevahelised vaidlused, öörahu rikkumised ja relvaloamenetlusega seotud küsimused.
Meiega võtavad ühendust ka lapsevanemad ja koolitöötajad, kui mõne lapse käitumine tekitab muret. Näiteks võib vanemal tekkida kahtlus, et laps on tarvitanud narkootilist ainet või liigub seltskonnas, kus tarvitatakse alkoholi.
Mida piirkonnapolitseiniku töö tegelikult tähendab?
Igal piirkonnapolitseinikul on oma kindel tööpiirkond. Viimsis tegeleb alaealistega üks piirkonnapolitseinik, kes on ühtlasi kontaktiks piirkonna koolidele.
Piirkonnatöö on kogukonnakeskne. Meie ülesanne on ennetada ohte, märgata piirkonna turvalisust mõjutavaid probleemkohti ja leida neile koostöös lahendusi. Samas moodustab suure osa tööst juba toimunud juhtumite järelkontroll: vestlused osapooltega, kodukülastused, relvade hoiutingimuste kontroll ning liiklus- ja alaealiste reidid.
Piirkonnapolitsei ei reageeri operatiivselt väljakutsetele. Kui midagi toimub parasjagu, tuleb helistada 112. Kui juhtumeid on palju, jääb ennetustöö paratamatult rohkem tagaplaanile.
Viimsi elanike arv on suur ja piirkond on aastatega kasvanud. Kas politsei ressurss on sellele kasvule järele tulnud?
Vaatamata Viimsi elanike arvu kasvule on siin jätkuvalt turvaline ning seni on kahest piirkonnapolitseinikust piisanud. Aeg-ajalt tekib küll tunne, et lisajõudu oleks vaja, kuid juhtumite arvu on keeruline ette prognoosida.
Suurema koormuse korral aitavad teiste piirkondade politseinikud ja Viimsi abipolitseinikud. Ilma nende panuseta oleks olukord keerulisem.
Viimsit mõjutab ka olukord naaberpiirkondades. Näiteks oli Pirital mõnda aega ainult üks piirkonnapolitseinik, kuid septembrist on seal taas kaks. Usun, et kui Pirital ja Maardus on vähem õigusrikkumisi, mõjutab see positiivselt ka Viimsi elanike ja siinsete külaliste turvalisust.
Noortega seotud juhtumid saavad sageli palju avalikku tähelepanu. Millised noorte riskikäitumise probleemid teile Viimsis kõige rohkem silma paistavad?
Viimsi noorte puhul paistavad silma liiklusrikkumised, eelkõige elektritõukeratastega sõitmine ja juhtimisõiguseta sõitmine. Noored liiguvad vahel suuremate gruppidena ning eriti suur risk tekib siis, kui kasutatakse liiklusesse mittelubatud tõukerattaid.
Endiselt tarvitatakse alkoholi ja veibitakse. Samuti on probleem õigusrikkumiste, füüsilise vägivalla ja kiusamise videote filmimine ning levitamine sotsiaalmeedias.
Milliseid ohumärke võiksid lapsevanemad märgata enne, kui probleem jõuab politseini?
Kõige olulisem on märgata muutusi lapse käitumises. Näiteks seda, kui laps hakkab rohkem asju varjama, ei taha enam rääkida, eemaldub pere ühistest tegevustest või tema ellu tekivad uued sõbrad, kellest vanemad midagi ei tea.
Tähelepanu tasub pöörata ka uneprobleemidele ning ebatavalisele suitsulõhnale riietel või koolikotis. Ükski märk eraldi ei tähenda, et midagi on kindlasti valesti, kuid muutusi tasub märgata ja lapsega rääkida.
Kui oluline on politseitöös see, et inimesed annaksid oma kahtlustest või probleemidest teada juba enne, kui midagi tõsist juhtub?
See on ülioluline. Politseid ega lastekaitset ei tasu karta. Meie töö on inimene ära kuulata, küsida täpsustavaid küsimusi ja vajadusel koguda lisainfot. Kui lõpuks selgub, et kahtlustel alust ei olnud, ei ole sellest midagi. Pigem on hea, et keegi märkas ja hoolis.
Kui oluline info jääb aga edasi andmata, võib probleem areneda palju tõsisemaks. Samas tuleb mõista, et iga teate puhul ei ole võimalik kohe kiiret lahendust pakkuda. Kui näiteks mõnel tänaval sõidetakse pidevalt liiga kiiresti või laps keeldub koolis käimast, ei saa politsei sellist olukorda üksi ära lahendada.
Sellistes küsimustes on võtmetähtsusega koostöö ja võrgustikutöö.
