Kas aasta 2050 on kaugel või lähedal? Milline see olema saab? Milline on lootusrikas tulevik? Just nende ja mitmete teiste küsimustega Viimsi noored eile õhtul tegelesid. Tulevikutöötoa eesmärk oli aidata noortel kujutleda lootusrikkaid tulevikke, arutada töö, ühiskonna ja elu üle pikemas vaates ning näha, kuidas tänased otsused mõjutavad homset.
Viimsi vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö spetsialist Kadi Bruus selgitas, et tegu oli praktilise ja loova töötoaga, kus noortel oli võimalus koos luua visioone, arutleda ja mõtteid jagada. „Rõõm oli näha, et teema noori kõnetas ja tuleviku üle avatult üheskoos arutleti. Osavõtjaid oli sel korral arvukalt, koguni ligi 40,“ sõnas Bruus.
Tulevikutöötoa korraldasid Eesti Tuleviku-uuringute Instituut (ETUI) koos Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudiga. Töötoa viisid läbi Johanna Vallistu, Lõmaš Kama ja praktikant Grete Liis Nelson. Töötuba on osa “Tulevikepäeva” projektist, kus kogutakse Eesti noorte tulevikuvisioone, et viia need mõttes laiemasse arutellu.
ETUI juht Johanna Vallistu lausus, et enamjaolt kujutleme tulevikku negatiivses mõttes ja tihti tekitab see tunde, et me ei saagi enam midagi muuta. “Eriti murettekitav on noorte pessimistlik vaade tulevikele. Meie töötubade fookus on seetõttu lootusrikastel tulevikel – uurime koos noortega, mis annab tulevikeks lootust ja mida me saame täna ära teha, et liikuda soovitud tulevike suunas,” avas Vallistu töötoa tausta. “Noored on väga loomingulised tulevikumõtlejad ja saame neilt uut vaadet sellele, millistele tulevikele peaksime täna hoogu andma,” sõnas ta ning lisas, et ka poliitikud ja otsustajad võiksid tulevikule mõeldes noori rohkem kuulata.
Viimsi valla noortevolikogu esimees Emilia Eller, kes samuti töötoast osa võttis, tõi välja, et töötuba lõi avatud ja loomingulise keskkonna, kus unistada ja tulevikule mõelda. „Me elame olevikus, ent meie mõtteviis on just see, mis homset tulevikku kujundab,“ võttis ta töötoa fookuse kokku.
Noored jõudsid arutelude käigus tõdemuseni, et aasta 2050 väga kaugel enam ei olegi, kuid ikkagi olles piisavalt kaugel, et selle ajaga saab maailmas palju muutuda. Viimsi noored näevad, et tulevikku kirjeldab ja kujundab eelkõige ikkagi tehnoloogia ja tehisintellekti areng, mis mõjutab tulevikus meie igapäevaelu suuremal määral kui täna. Samas näevad noored, et seda olulisem on nii-öelda minapilt – kes sa oled, mida teed ja kuidas ennast inimesena arendad. Samuti leidsid noored, et koolielu on ilmselt sootuks erinev tänasest.
Kord kuus kohtuvad aktiivsed õpilasesinduste, noortevolikogu ja -keskuse noored, valdkonna töötajad ja ametnikud ümarlaual nimega Viimsi Noorte Jutud. Ümarlaua eesmärk on arutada koostöövõimalusi, ühiseid tegevusi ja käsitleda noorte seas aktuaalseid teemasid, mis vajavad asjaosaliste sõnul enam tähelepanu või lahendamist. Sel korral keskenduti tuleviku üle arutlemisele.
