Maod on olendid, kes on inimest saatnud väga kaua. Nad on meil lugudes ja lauludes, mütoloogias ja religioonis, hirmu või armastuse objektiks, sümboliks ja ressursiks.
Eestis elab ametliku statistika järgi kaks liiki madusid: harilik nastik ja harilik rästik. Mõlemad on ka III kategooria looduskaitsealused liigid. Setumaalt tuleb aeg-ajalt vihjeid, et meil võib elada ka silenastik, aga see pole päris kindel ja hetkel seda liiki Eesti madude nimekirjas ei kajastata. Mõni nüüd kindlasti arvas, et artikli autor on vaskussi ära unustanud. Ei ole. Asi lihtsalt selles, et vaskuss on sisalikuline, mitte madu. Muide, ka kõik Eesti sisalikulised on looduskaitse all.
Välimus
Üldjuhul on inimestele teada, et rästiku seljal on siksakmuster, aga palju vähem teatakse, et esineb ka musta värvi rästikuid. Kuidas siis nastikul ja rästikul vahet teha? Nastikul on pea taga kaks kollast laiku. Jama on muidugi siis, kui satud sellise nastiku otsa, kellel loodus on vingerpussi mänginud ja kollaseid laike pole. Kui sul on hea silmanägemine või saad telefoniga looma silma lähemale suurendada, siis hea liikide eristamise tunnus on pupill. Rästikul on kassi silmad ehk tema pupill on püstine, aga nastikul ümmargune. Kui näed maol punaseid silmi, siis võid ka juba kindel olla, et tegemist on rästikuga.
Veel värvidest rääkides… Kas teadsid, et rästikul on üldjuhul võimalik värvi järgi ära öelda looma sugu? Kuigi värvivariatsioone on väga palju, siis 9-l juhul 10-st on pruun loom emane ja hall isane. Selle kauni siksakmustriga seoses võib välja tuua Suurbritannias ja Soomes läbi viidud uuringu, kus loodusesse paigutati 12 636 plastiliinist madu. Osadele maaliti seljale siksak, osadele mitte. Linnud ründasid neid kujukesi 813 korda. Märkimisväärselt rohkem püüti kinni haarata ilma siksakmustrita maokujukestest ning kui rünnati siksakmustriga maokujukest, siis leiti küünisejälgi peamiselt mao peaosalt. See näitab, et kuigi rästikud on röövlindudele saakloomaks, valitakse hea meelega midagi muud. Siksak sümboliseerib lindudele siiski ohtu ja kui üldse sellisest elukast kinni haarata, siis peast, et ta ei saaks hammustada. Ilmselt oleks ka mittemürgistel madudel kasulik edaspidi kanda siksakmustriga jopet kaasas – ellujäämise tõenäosus kasvaks.
Rästikud kasvavad kuni 80 cm pikkusteks ja on nastikust jässakama kehaga. Nagu ka teiste madude puhul, katavad rästiku keha kilbikesed, sarvainest soomused. Nende kuju, arv, värv, paigutus jmt võib liigiti väga erinev olla. Ka ühe liigi sees on need tunnused erinevad ja on avastatud, et neid omadusi saab kasutada isendi „sõrmejäljena“ ehk siis isendi identifitseerimiseks. Uuringutes saab sel viisil kontrollida, kas erinevatel aastatel on kinni püütud sama isend ja kuidas tal vahepeal läinud on.
Rästikud kasvavad kogu elu, aga keha katvad soomused ei veni ega kasva koos maoga. See on põhjus, miks rästikud peavad regulaarselt kestuma ehk naha välimisest kihist välja pugema. Kestumisega alustamise esimesteks tunnuseks on silmade hägustumine ja kehavärvi kahvatumine. Noored isendid vahetavad nahka sagedamini kui vanad. Arvatakse, et esimene kestumine võib toimuda lausa 10 päeva pärast ilmavalguse nägemist.
Rästikutel on suurepärane haistmine ja hästi tajutakse ka maapinna võnkeid. Haistmisel on suureks abimeheks pikk kaheharuline keel ja Jacobsoni elund. Keelega tuuakse õhuosakesi suuõõnde ja seeläbi saadud informatsioon aitab leida nii saakloomi kui ka partnerit.
Kodu on talle kallis
Rästik on paigatruu loom. Talvitumiskohad on aastaid samad ja asuvad allpool külmumispiiri. Neisse urgudesse võib loomi koguneda suur hulk. Lisaks ei heideta välja samasse kohta talvituma tulnud vaskusse või ka konnasid, kes muul ajal oleksid lihtsalt toiduobjektideks. Sel ajal saavad kõik üksteisega läbi ja katsuvad lihtsalt ellu jääda.
Kui juba jõutakse suvisesse elupaika, siis seal enam palju ringi ei liiguta, eriti emasloomade puhul. Eestlased ja soomlased on nastikuid, aga ka rästikuid pidanud maja ümber kassi eest (hiirte püük).
Kevad
Vanad eestlased teadsid, et paastumaarjapäeval (25. märtsil) hakkavad maod talvitumispaikades ärkama ja ilmuvad nähtavale. Nad olid kevadekuulutajaks. Kevad on rästikute elus oluline aeg uue elutsükli alustamisel. Kuivõrd tegemist on kõigusoojaste organismidega, siis tuleb enda n-ö „käimajooksmiseks“ esmalt mõnda aega päikese käes lesida. Isased väljuvad talvekorterist varem kui emased. Looduses kõigub rästikute kehatemperatuur vahemikus 9–31 °C, optimaalne on ca 25 °C.
Vahemärkusena tasub välja tuua, et kuigi rästikutele on soojus oluline, on sellega liialdamine siiski halb. Näiteks selgus Rootsis ühes populatsioonis läbi viidud uuringust, et 2018. aasta kuiv ja kuum suvi vähendas rästikute arvukust ligikaudu 50%. Ühest küljest kaasnes negatiivne mõju sellega, et vedeliku kadu organismist oli suur, aga veelgi enam mõjutas see rästikuid läbi toiduahelate. Nimelt, kui rästiku saakloomadel pole midagi süüa ja vesi kehast aurustub ka kiiresti, siis hukkuvad nad enne, kui madu nad üldse ära saaks süüa. Ehk siis rästikud jäid nälga ja hukkusid. Täiendavalt tasub veel mainida, et kehatemperatuur 37 °C viib rästiku ülekuumenemiseni.
Kevad on rästikute elus paaritumiste aeg. Pulmamängud algavad Eestis tavaliselt mais. Esmalt võtavad isased omavahel mõõtu, et kes on kõige „vingem mees“ ja võidab õiguse emasega asju ajada. Kui loomariigis võivad need võitlused viia vere ja surmani, siis rästikutel see nii ei käi. Neil on hierarhia määramiseks omamoodi tants, kus üks isane üritab teise isase pead alla suruda.
Sigimisikka jõuavad emased rästikud 3–5-aastaselt, kui nad on ca 50 cm pikad. Emasloomad ei pruugi sigida igal aastal, pigem üle aasta, aga seegi võib sõltuda sellest, kui palju on toitu olnud.
Kuigi paaritunud isane jääb emaslooma juurde mõneks ajaks valvama, et teised isased sama tegema ei tuleks, on teada, et kuivõrd emased võivad paarituda paljude isastega, siis tegelikult võivad ühes pesakonnas näha ilmavalgust erinevate isasloomade järglased.
Suve lõpp ja sügis
See on aeg poegade ilmaletoomiseks, viimasteks toiduvarude korjamiseks ja siis talvekorterisse kolimiseks (oktoober). Rästik on erinevalt nastikust eluspoegija. Kui nastik muneb oma munad näiteks sõnniku- või kompostihunnikusse, kus looduslikud lagunemisprotsessid kõrget temperatuuri hoiavad ja nii nahksetest munadest pojad välja haub, siis rästikul käivad asjad teisiti. Rästikumamma laseb loodetel areneda oma kehas, kannab järglasi oma organismis kaasas ja siis poegib. Vastsündinud, ca 16 cm pikkusi poegi ümbritseb lootekest, millest nad siis ise välja poevad.
Rästiku hammustus
Rästik on Eesti ainus madu, kellel on suus mürgihambad. Mürki kasutatakse saagi püüdmisel, rästik on loomtoiduline. Saagiks on rästikutel tavaliselt konnad, sisalikud, linnupojad, hiired ja rotid. Täiskasvanud rästikul on keskmiselt 8–12 toidukorda aastas. Väikesed rästikud söövad selgrootuid, näiteks tigusid, nälkjaid, mardikaid ja vihmausse.
Erinevat liiki mürkmadude mürk võib olla erineva toimepõhimõttega. Rästiku oma toimib vererakke ja veresooni lõhkuvana. See tähendab, et valu, verevalumid, sisemised verejooksud ja tromboos on miski, mis võib hammustusega kaasneda. Üldjuhul Eesti rästikute hammustus eluohtlik ei ole, aga kuna kunagi ei tea, kui tundlik keegi on, siis alati tasuks siiski arsti juurde pöörduda. Kui keegi on hammustada saanud, siis parem on jätta inimene lamavasse asendisse, mitte lasta tal ringi joosta, sest muidu kandub mürk kehas kiiresti laiali. Kindlasti ära seo hammustuskohta kõvasti kinni või ära hakka mürki kuidagi välja imema. Seejärel oleks vaja patsient toimetada arsti juurde kontrolli.
Tasub meeles pidada, et kuivõrd inimene on nii suur, et maole söögiks ei sobi, on rästikul tema peale mürgi raiskamine suhteliselt mõttetu. Ehk siis loom salvab vaid viimasel võimalusel, ainult enesekaitseks. Esmalt püüab ta alati põgeneda. Kui see ei õnnestu kerib end kerra ja sisiseb. Kui see ka ei aita, siis teeb hammustust imiteerivaid ähvardusliigutusti ja kui ka see ei aita, alles siis hammustab. Erandjuhtum on siin muidugi see, kui sa talle peale astud – siis hammustab igaüks. Huvitav on ka see, et mitte iga hammustus ei tähenda, et sellega ka mürki edasi antakse.
Kuna ka Viimsi vallas on paljudes kohtades rästikuid ja nüüd ka aeg, kus väikesed rästikud ringi liikumas, siis metsa seenele minnes pane ilusasti pikad püksid ja pikema säärega jalanõud jalga, vaata, kuhu sa astud ja kui märkad rästikut, siis las ta läheb oma teed – tal on oma elu ja toimetamised, sinul oma. Ära kunagi tapa rästikut!
Kas teadsid, et …
-
… haiglaslikku hirmu madude ees nimetatakse ofidiofoobiaks. Sel juhul ei julge inimene vaadata pilti maost, temast rääkida ega isegi temast mõtelda.
-
… 1978. aastal valmis Rein Marani film „Tavaline rästik“, mida saad vaadata Eesti Rahvusringhäälingu lehelt Jupiter.
-
… 2020. aastal leiti Soome edelaosas ühe märgala väljakaevetöödel kiviaja lõpust (tänasest päevast tuleks aega tagasi kerida ca 3912 aastat) pärinev puidust valmistatud lahtise suuga mao kuju, mis oli 53,5 cm pikk ja 2,4–3 cm jäme. Selline leid on väga haruldane ja säilinud vaid tänu turbakihtidele. Teadlased arvavad, et ilmselt on kujutatud kas rästikut või nastikut.
-
… teadlased on avastanud, et siili organism suudab toota ainet, mis aitab rästikumürgi mõjusid neutraliseerida.
