Viimsi raamatukogus toimus tänavu juba 15. suvelugemine. Suve alguses asus raamatuid lugema 154 last ning vähemalt viis raamatut luges suve jooksul läbi 114 last. Kokku loeti läbi 1164 raamatut 426 autorilt.
Kõige populaarsemate raamatute hulka kuulusid Eno Raua „Sipsik“, Ilmar Tomuski „Kui me oleksime väikesed?“ ning LasseMaia detektiivilood.
Aga suvelugemine ei tähendanud ainult raamatute lugemist. Lapsed joonistasid oma lemmikkohti raamatutest ning raamatukokku jõudis üle 500 joonistuse, millest valik on septembrikuu lõpuni raamatukogus näitusel.
Tarkusetera raamatust
Samuti palusime lastel kirja panna ühe mõtte või tarkusetera, mille nad suvel loetud raamatutest kaasa said. Need mõtted näitavad hästi, kui erinevaid asju võib üks raamat lugejale anda. Keegi jõudis järeldusele, et alati ei tasu uskuda kõike, mida kuuled, ning teine õppis, et väga okei on öelda „ei“. Laste kirjapandud mõtete hulgas oli ka sügavamaid tarkusi, nagu „hea sõber aitab alati“, „koos saab rohkem tehtud“ ja „teistega tuleb arvestada“. Üks mõte võiks aga vist igaühe taskus olla: „Ära unusta ka puhkusel puhata!“
Kõige rohkem meeldib mulle siiski mõte: „Mida rohkem õpid, seda rohkem avastad.“ See ongi lugemise juures üks vahvamaid asju – raamat teeb maailma suuremaks. Raamat võib viia sind kohta, kus sa pole kunagi käinud, tutvustada inimest, keda sa pole kunagi kohanud, ja panna sind mõtlema küsimustele, mille peale sa ise poleks tulnud.
Mõnikord annab ta teadmisi, mida päriselus võib-olla mitte kunagi vaja ei lähe. Näiteks seda, et porgandist saab auto teha ja sidruniga elektrit toota (I. Tomusk, „Paul hakkab inseneriks“). Või et kui leiad kosmosest lendava kassi, tasub temaga kohe tuttavaks saada (C. Bevc, „Langevate tähtede suvi“). Aga raamatud võivad õpetada ka midagi väga lihtsat ja väga olulist – näiteks seda, mida tähendab hoolimine, kui tähtis on teisi märgata ning et igaühel on õigus oma piire kehtestada.
Suvelugemise lõpetas 27. augustil toimunud lõpupidu, kuhu olid kutsutud kõik vähemalt viis raamatut läbi lugenud lapsed. Improteatri koolitaja Rahel Otsa kutsus lapsi oma kujutlusvõimet mängu panema ning osalejate vahel loositi välja toredad auhinnad, mille olid välja pannud Rannarahva muuseum, Apollo, Atlantis H2O Aquapark, lastemuuseum Miiamilla, Eesti meremuuseum ja Pirita seikluspark. Nagu ühele korralikule suve-
lugemise lõpupeole kohane, söödi ühiselt ka torti.
Suvelugemise kõige olulisem tulemus ei ole seega võib-olla mitte see, mitu raamatut keegi läbi luges. Olulisem on see, mida igaüks nende raamatute kaudu enda jaoks avastas.
1164 raamatut on väga suur hulk lugemist. Aga isegi pärast seda jääb maailma veel tohutult palju lugusid ja teadmisi, milleni lapsed pole veel jõudnud. Ja see on tegelikult hea uudis, sest see tähendab, et avastamist on veel küllaga.
Suvelugemine küll lõppes, aga lugemisega võiks edasi minna, sest järgmine raamat võib anda vastuse küsimusele, mida sa veel küsida ei osanud.
