Tänavu gümnaasiumi lõpetanud Viimsi noortest pälvis kuldmedali 18 ja hõbemedali 23.
Viimsi vald tunnustab gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetajaid 600 euro ning hõbemedaliga lõpetajaid 400 euroga.
Vastuvõtul pidas lõpetajate nimel kõne Viimsi gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Kaia Helena Harjo.
Kaia Helena Harjo kõne
Tere, austatud kuulajad!
Oleme kogunenud siia, et tähistada midagi erilist. Tänane sündmus on pühendatud tunnustamisele. Kuigi füüsilised medalid on alles teie poole teel, on nende sümboolne väärtus juba praegu nähtav ja tuntav.Igal medalil – täpselt nagu igal siin saalis istuval noorel – on oma lugu. Need ei ilmunud iseenesest. Nad pidid läbima pika, keerulise ja kohati tulise protsessi, et saavutada oma praegune kuju ja väärtus.
Jutustan loo sellest, kuidas need medalid tegelikult sündisid ja kuidas ka meie sündisime nendega
paralleelselt.
1. samm:
Medali teekond algab ideest, paberile joonistatud kavandist ja puhta toormetalli valimisest. Metall on oma algkujul tugev, kuid vormitu. Sellel on potentsiaali, kuid puuduvad veel siht ja tähendus. Kolm aastat tagasi astusite teie, armsad lõpetajad, gümnaasiumi uksest sisse. Olime meiegi nagu väärtuslik toormetall: täis potentsiaali, indu, unistusi ja veidi ka hirmu. Meil oli mõttes ideaalne elukavand, unistus sellest, kuhu jõuda tahame. Õpetajad vaatasid meid esimesel septembril ja nägid tõenäoliselt just seda: väärtuslikku materjali, millest asjatundliku töötluse ja pühendumisega vormida midagi silmapaistvat ning tähenduslikku. Algas ettevalmistus suureks tööks.
2. samm:
Selleks et metall võtaks soovitud kuju, tuleb see panna ahju. Seda kuumutatakse mitmesaja kraadini, kuni see sulab. See protsess on intensiivne, tuline ja nõuab tohutult energiat. Gümnaasiumielus oli selleks sulatusahjuks kahtlemata intensiivne õppetöö. Tuletage meelde neid perioode, mil kontrolltööd, uurimistööd ja olümpiaadid kuhjusid kõik samale nädalale. Oli aegu, mil vaimne ja emotsionaalne temperatuur tõusis haripunkti! Me küpsesime ja sulasime nende pikkade õhtutundide jooksul, energiajook käes ning viimased valemid või tekstiread ekraanil helendamas. Kõrvus kõlasid vanemate manitsused ja õpetajate suunised, mida jagati meile heal eesmärgil.
Kuid vaadake ennast nüüd – see kuumus ei murdnud teid. See karastas! Te arendasite pingetaluvust, mis jääb teiega kogu eluks.
3. samm:
Kui metall on sulanud, valatakse see spetsiaalsesse vormi. Seal hakkab vedel mass võtma oma esimesi reaalseid raame ja piirjooni. See on hetk, mil idee kohtub reaalsusega. Koolis tähendas vormi valamine süsteemi ja struktuuri leidmist. Need olid hetked, mil õpetajate järjekindel ja oskuslik suunamine hakkas vilja kandma. Õppisime, kuidas raamida oma mõtteid, argumenteerida ja veenda ning luua kaosest korda. Koolielu reeglid, omavahelised kokkulepped ja gümnaasiumi traditsioonid andsid meile tugeva raamistiku. Selles etapis ei olnud me enam lihtsalt unistavad noored, vaid meist hakkasid kujunema kindla silmavaatega, mõtlevad ja loovad isiksused.
4. samm:
Nüüd on medalil küll sobiv kuju, kuid see on alles sile kettake. Et sellest saaks Eesti Vabariigi medal, on vaja tohutut survet – stantsi, mis lööb metalli sisse kolm lõvi ja kirja. See nõuab täpsust ja suurt jõudu, et iga detail jääks püsivalt nähtavaks. See samm sümboliseerib kõiki karastavaid katsumusi, mille käigus meid gümnaasiumis proovile pandi. Need olid riigieksamid, uurimistööde kaitsmised ja praktilised projektid. Nendel hetkedel pidime end kokku võtma ja näitama, mis meie sisse on kirjutatud ning mida oleme oma panusega loonud. Täiuslikkuse poole pürgimisel ei tasu eksimustest heituda, sest need on eriti väärtuslikud ja meeldejäävad õppetunnid.
Vermimine tähendab vormimist ja jälje jätmist. Teie jätsite jälje kooli ajalukku oma naeru, kohaloleku, ideede ja saavutustega. Surve tegi teid tugevamaks ning kujundas teie ainulaadset iseloomu.
5. samm:
Pärast stantsimist on medali servad sageli teravad ja karedad ning pind vajab puhastamist. Medalit tuleb põhjalikult lihvida, et eemaldada kõik konarused. See on ettevalmistus kõige erilisemaks etapiks: kui medali pind on täiesti sile, kaetakse see väärismetalliga – puhta kulla või hõbedaga.
Kallid lõpetajad, gümnaasiumiaastad ongi olnud üks suur lihvimistöö. Viimistlesime oma teadmisi viimasteks eksamiteks, kuid veelgi enam lihvisime oma isiksust. Õppisime kaaslastega arvestama, koostööd tegema ja kriitiliselt mõtlema. Saime teada oma võimete piirid ning õppisime neid veelgi kaugemale nihutama. Need teravad nurgad, mis meil teismelistena olid, on gümnaasiumi jooksul muutunud väärikaks viisakuseks ja isikupäraseks eneseväljenduseks. Olete õppinud, kuidas särada nii, et valgustaksite ka teisi enda ümber. Sellele tugevale sisule lisandus midagi hindamatut – kuldne või hõbedane kate teie peal on laiapõhjaline haridus, väärtuslikud teadmised ja tugevad põhimõtted. Seda kihti ei saa teilt keegi kunagi ära võtta, see ei kulu maha. Oskate särada seestpoolt ning hariduse sära on see, mis teid täna teistest eristab ja elus ka edaspidi kannab.
Armsad medalistid! Need medalid, mida te peagi käes hoiate, on füüsiline tõestus teie pühendumisest ja pingutustest, vähese unega öödest ja ohverdatud ajast, teie võitudest ja eneseületustest. Olete pika, kuuma ja nõudliku protsessi vapralt läbinud ning väljunud sellest säravana.
Tänane tänuüritus on kummardus teile, aga ka neile inimestele, kes aitasid teil seda medalit vormida: teie peredele, kes pakkusid tuge, ja õpetajatele, kes olid teile teejuhiks. Kui te oma medalit aastate pärast vaatate, siis meenutage, et see sära sündis pühendumisest. Olete tõestanud, et suudate saavutada tipptaseme! Viimsi vald on teie üle väga uhke. Astuge tulevikku julgelt, hoidke oma käed ja südamed maailmale avatuna ning looge oma elust unistuste meistriteos.
Palju õnne ja tuult tiibadesse!
KULDMEDAL
Coco Michele Ambrosius – Gustav Adolfi gümnaasium
Karola Kallaste – Gustav Adolfi gümnaasium
Mia Meribel Puman – Gustav Adolfi gümnaasium
Kristiin Heleen Huttunen – Gustav Adolfi gümnaasium
Rasmus Randmä – Gustav Adolfi gümnaasium
Oliver Pällo – Gustav Adolfi gümnaasium
Laura Marii Palo – Gustav Adolfi gümnaasium
Oscar De Pizzol – Kallavere keskkool
Nikita Akinshin – Sakala eragümnaasium
Pauliina Kütson Tallinna 21. kool
Diana Garlukovitš – Tallinna kesklinna vene gümnaasium
Gloria Luisa Eberle – Tallinna prantsuse lütseum
Anna-Maria Shenkina – Tallinna Tõnismäe riigigümnaasium
Kirke Liise Lukas – Vanalinna hariduskolleegium
Kaia Helena Harjo – Viimsi gümnaasium
Lilian Vasar – Viimsi gümnaasium
Liis Marleen Karro – Viimsi gümnaasium
Mia Laureen Kilp – Viimsi gümnaasium
HÕBEMEDAL
Nora Kurisoo – Gustav Adolfi gümnaasium
Stefan Leibur – Gustav Adolfi gümnaasium
Trevor Kenneth Tuvike – Gustav Adolfi gümnaasium
Aleksandra Gerassimov – Jakob Westholmi gümnaasium
Amelie Maria Bats – Kaarli kool
Erik Kaljo – Sakala eragümnaasium
Gleb Golubyev – Sakala eragümnaasium
Lerika Reino – Sakala eragümnaasium
Aleksandra Lüdig – Tallinna kunstigümnaasium
Katerina Shchenova – Tallinna Linnamäe vene lütseum
Helena Kotka – Tallinna reaalkool
Eden Aleksandra Käo – Tallinna reaalkool
Mirjam Metsaots – Vanalinna hariduskolleegium
Eliise Karja – Viimsi gümnaasium
Alina Jefimova – Viimsi gümnaasium
Mirtel Avila – Viimsi gümnaasium
Maribel Rannala – Viimsi gümnaasium
Magnus Annus – Viimsi gümnaasium
Maris Haavik – Viimsi gümnaasium
Gisela Brigita Kangur – Viimsi gümnaasium
Liisa Mii Teeäär – Viimsi gümnaasium
Lisandra Tükk – Viimsi gümnaasium
Laura Kaal – Viimsi gümnaasium
