Kuigi jalgpall on ajalooliselt olnud pigem meeste spordiala, on Viimsis tüdrukutel olnud võimalus sellega tegeleda juba 12–13 aastat. Samm-sammult on kasvanud nii mängijate arv kui ka oskused – aga mis peamine, vaim on muutunud järjest tugevamaks ja sitkemaks.
Kui klubi enda noored jõudsid vanusesse, kus nad olid tüdrukute liigaks juba liiga suured, ent naiste tasemel veel liiga kogenematud, tehti julge otsus: liita nii noored kasvandikud kui ka naiste rahvaliiga mängijad – enamjaolt klubi juures tegutsevad emad. Just nii algas neli aastat tagasi ühine teekond pronksi poole. Koos tegutsedes, eesmärki silme ees hoides.
Esimesel hooajal mängiti naiste esiliigas ning sealt jõuti kohe edasi meistriliigasse. Kaks esimest aastat lõpetati kuuendal kohal, ent nagu öeldakse – kolm on kohtu seadus. Meistriliiga kolmandal hooajal tuligi kauaoodatud pronksmedal. See on saavutus, mille üle võib kogu klubi ja kogukond uhkust tunda.
Veelgi rõõmustavam on, et publiku sekka lisandus iga mänguga üha rohkem naeratavaid nägusid ning keegi ei pelga enam tunnistada, et naiste jalgpall haarab kaasa ja pakub põnevust. Klubi on tänulik vanematele, kes on usaldanud oma tütred mängima juba varasest east. Rõõm on näha, et peale kasvab uus põlvkond tublisid tüdrukuid, kellele klubi pakub parimaid arenguvõimalusi ja selgeid sihte, mille poole püüelda.
Suur tänutoetajatele – Paul Siht ja MS Eesti, Toomas Kallaste ja Joma, kes sportlasi riidesse paneb, Rivo Kütt ja Entro – ning muidugi Viimsi vallale. Teie usk ja toetus on olnud hindamatu. Viimsi on meie kodu ja meie süda.
Pingutus kandis vilja
Viimsi JK naiskonna peatreener Anastassia Morkovkina ütleb, et hooaeg on olnud loogiline arenguteekond. „Esmalt tuli luua usaldus nii mängijatel omavahel kui ka mängijate ja treenerite vahel. Paralleelselt hakkasime ehitama ka füüsilist vundamenti, sest juba hooaja alguses oli meil ühine arusaam, et füüsiline baas loob eeldused eduks,“ võtab peateener asja kokku. „Täna tagasi vaadates võime öelda, et see õnnestus. Hooaja algusega jäime rahule, nii ettevalmistusperioodi kui ka esimeste mängude tulemuste osas. Need mängud tõid meile olulised punktid ja kinnituse, et liigume õiges suunas. Nagu iga hooaeg spordis, ei möödunud ka see takistusteta. Kogesime edusamme, õnnestumisi ja arengut, kuid samuti tuli vigastusi, mentaalseid raskusi ja paraku ka mängulisi tagasilööke. Olime treenerite tiimiga teadlikud, et see kõik on loomulik osa protsessist – tagasilööke ei tohi karta, vaid tuleb osata neile reageerida. Me tulime neist läbi – samm-sammult, järjepidevalt, üksteist hoides ja väärtustades. Selle üle võime olla uhked koos kogu tiimi, klubipere ja meie kogukonnaga.“
Hooaja jooksul liikus võistkond edasi, järgmisse arengufaasi: ühtse mängupildi ja taktikalise identiteedi kujundamisse. „Meie jaoks oli oluline, et kõik mõistaksid ühtemoodi, mida me tahame teha, miks me seda teeme ja kuidas me soovime tulemusteni jõuda,“ ütles peatreener.
„Meie tiimi mentaliteet sai kokku kolmest lihtsast, kuid suure tähendusega sõnast: usk, ühtsus ja areng. Püüdsime teadlikult hoida keskkonda, kus iga mängija mõistab detailide täpsuse olulisust ning julgeb märgata ja kasutada oma võimalusi. Aitäh tiim, staff ning kogu klubipere!“
Naiskonna kapten Liisa Liimets rõõmustab samuti medali üle: „Mul on väga hea meel, et see aasta kolmanda koha kätte saime. Oleme selle nimel kõvasti tööd teinud ja samamoodi jätkanud nii peale raskeid kaotusi kui ka suuri võite. See ei näita ainult selle aasta panust, vaid mitme aasta pingutust, üksteise tundma õppimist ja koos aja veetmist. Nüüd kandis see töö ka vilja, mille üle me kogu tiimiga saame rõõmu tunda.”
Viimsi jalgpall liigub tõusuteel
Kui naised tõid klubile ajaloolise pronksi, siis meeskond on omakorda hoiab stabiilset joont lõpetades kolmandat aastat järjest esiliigas hõbemedaliga ning juba kolmandat korda mängitakse üleminekumänge, et murda end Eesti jalgpalli kõrgeimale tasemele – Premium liigasse. Et täita iga jalgpalluri unistus - mängida tippliigas ja sealt edasi maailma vallutama minna- tuleb võtta vajalikud võidud üleminekumängudel.
22. novembril peetakse kodustaadionil taas üleminekumängude esimene kohtumine. Vastaseks pole keegi muu kui Saaremaa viikingid – FC Kuressaare. Kutsume kõiki fänne ja toetajaid tribüünidele, et aidata ka meeskonnal oma koht ajalukku kirjutada.
Kodupublikus on jõud. Tule ja anna Viimsile hoogu!
