Muuga külas Lasti tee piirkonnas kehtivad juba üle 20 aasta vanad detailplaneeringud, mis lubavad rajada naftasaaduste mahutipargi mahutavusega 150 000 m³, raskete kütteõlide ja toornafta käitlemist kuni 3 miljonit tonni aastas ning kuni 40 meetri kõrguseid ehitisi. Lisaks on lubatud rajada raudtee laadimisestakaadid ja teenindav infrastruktuur. Tänaseks ei ole seda suurt keskkonnariskiga objekti detailplaneeringut ellu viidud, kuid ehitusõigus kehtib siiani.
Seoses uue üldplaneeringu koostamisega asus vallavalitsus alal kehtivaid detailplaneeringuid üle vaatama ja üks neist oli kõnealune planeering. Sadam nõustus alale uue detailplaneeringu koostamisega ning esitas selleks taotluse.
Põhjuseid, miks praegust olukorda muuta, on mitmeid. Praegune kehtiv planeeringulahendus kujutaks endast olulist keskkonnaohtu ja tooks kaasa märkimisväärsed häiringud piirkonna elanikele. Naftasaaduste käitlemine tooks kaasa suure tulekahjuohu ja kemikaalide käitlemisega seotud täiendavad riskid, intensiivse raudteeliikluse ja raskeveokite liikumise, õhusaaste ja lõhnahäiringu ning mürasaaste ööpäevaringselt. Lisaks tekitaksid 40 meetri kõrgused rajatised märkimisväärset visuaalset häiringut. Kõik see ei ole kooskõlas ei kaasaegsete ruumiplaneerimise nõuete ega valla ruumilise arengu suundadega, mille alusel soovib vald Viimsi avalikku ruumi arendada.
Uue detailplaneeringuga asendatakse ohtlik ja häiriv tegevus keskkonnasõbralikuma tootmis- ja laomajandusega, mis toetab piirkonna majandusarengut ilma elanike elukvaliteeti ohustamata.
Uus lahendus on oluliselt väiksema mõjuga ja laiendab roheala
Uue detailplaneeringuga kavandatavad hooned on märkimisväärselt väiksema keskkonnamõjuga kui kehtiva detailplaneeringuga lubatud ehitised. Valdavalt planeeritakse laopindasid. Hoonete kõrgus on piiratud 25 meetriga.
Oluline on rõhutada, et uued hooned kavandatakse väiksemale maa-alale kui on kehtiva detailplaneeringuga lubatud ja Käära ojast Muuga sadama poole. Ehitamine toimub looduskoosluste seisukohalt vähem väärtuslikel aladel, kaugemal elamupiirkondadest ja väljaspool Käära oja 25 m ehituskeeluvööndit.
Uued hooned peavad vastama kõrgetele keskkonnanõuetele, sealhulgas kasutama päikesepaneele ja soojuspumpasid, rakendama sademevee taaskasutust ning kasutama looduslähedasi ehitusmaterjale. Hoonetele on soovituslik planeerida rohekatused ja -seinad ning kruntidele tolmeldajasõbralik haljastus.
Kavandatakse peamiselt meritsi transporditavate kaupade ladustamist, mis vähendab oluliselt raudtee- ja maanteeliiklust võrreldes kehtiva detailplaneeringuga. Hoonetes ei nähta ette ohtlike käitiste ladustamist.
Uued hooned paigutatakse strateegiliselt nii, et need toimiksid müratõkkena sadama ja elamualade vahel, vähendades seeläbi sadamast lähtuvat müra. Planeeritud on nutikas, innovatiivne tootmine ja äritegevus traditsioonilise rasketööstuse asemel.
Uue detailplaneeringuga jääb rohealaks suur osa praegusest tootmismaast. Tondimetsa tee 10 katastriüksus (4,9 hektarit), Lasti tee 13 ja 13a katastriüksused (kokku 2,8 hektarit) ning suur osa Kasekännu tee 62 katastriüksusest (12,5 hektarit) planeeritakse ilma ehitusõiguseta looduslikuks alaks.
See lahendus tagab väärtuslike looduskoosluste säilimise ja rohevõrgustiku toimimise, luues samal ajal parema puhvertsooni elamualade ja tootmisala vahele.
Põhjalikud loodusuuringud näitasid väärtuslikke kooslusi
Enne planeeringu algatamist viidi 2025. aastal läbi põhjalikud uuringud, et kaardistada ala loodusväärtused. Linnustiku inventuur, kahepaiksete uuring, kõrgema kaitsevajadusega samblate ja samblike uuring, saarma inventuur Käära oja piirkonnas ning looduskaitseline eksperthinnang andsid selge pildi ala väärtustest.
Uuringud näitasid, et Tondimetsa tee 10 piirkonnas elavad II ja III kaitsekategooria looma- ja linnuliigid, seal leidub käpalisi (orhideesid) ning teisi haruldasi taimi. Käära oja ökosüsteem on oluline toitumispaik imetajatele ja lindudele, seal asuv tiik on kahepaiksete sigimisala ja nahkhiirte toitumispaik. Alal kasvab rohkelt kõrghaljastust, sealhulgas väärtuslikke tammi. Lisaks leidub seal rändrahne, mis omavad geoloogilist väärtust.
Detailplaneering aitab kaasa rohevõrgustiku paremale toimimisele ning võrreldes kehtiva detailplaneeringuga parandab sealse piirkonna elukvaliteeti. Oluline on see, et detailplaneeringuga tehtavate muutustega on võimalik säilitada Käära oja ümbrust ja sealseid liigirikkuse seisukohalt olulisi alasid.
