„Tegemist on kogukonna nägu kandva üldplaneeringuga, mille kujundamisel on olulist rolli mänginud kohalikud elanikud,“ tõi Mik välja. Planeeringu lähteülesande aitasid kujundada viimsilased ise läbi küsitluste ja uuringute, arengusuundi täiendati visioonipäevadel ning kogukond sai kaasa rääkida kahe eskiisi avaliku menetlemise käigus. „Kuigi nägemusi oli erinevaid ja mõningatel teemadel jäid eriarvamused püsima, on planeeringu koostamisel püütud leida võimalikult tasakaalustatud lahendusi erinevate huvide ja osapoolte vahel,“ selgitas abivallavanem.
Kogukonna väärtused on uue üldplaneeringu keskmeks
Üldplaneeringu koostamist alustati elanikkonna küsitlusega, mille tulemused olid selged: Viimsi tuumikväärtused on metsad ja meri, mis moodustasid kokku 82% esile toodud väärtustest. 70% vastanutest pidas oluliseks rekreatsioonivõimaluste laiendamist ning puhkealana eelistati eeskätt metsa, randa ja supluskohti.
"Looduse hoidmise soovi kinnitas ka rahvastiku kasvu minimaalse stsenaariumi eelistus ning tugev toetus rohekoridoride toimimisele. Uus üldplaneering lähtubki neist ootustest: metsade ja rohevõrgustiku kaitse, puhke- ja liikumisvõimaluste laiendamine ning merele ligipääsu tagamine on ettevõtluse arendamise kõrval Viimsi arengu üks keskseid põhimõtteid," ütles vallavanem Illar Lemetti.
Kolm põhisuunda planeeringu aluseks
Planeeringu lähteseisukohad andsid uue üldplaneeringu koostamisele kolm põhisuunda. Esimene neist on poolsaarel inimtegevusele ja arendussurvele tasakaalu leidmine, seades fookusesse looduskeskkonna kaitse ja vastupanuvõime säilimise . Teiseks on valglinnastumise mõjude leevendamine ja elanikkonna kasvutempo piiramine ning kolmandaks töökohtade ja teenuste arendamine tugeva vallakeskuse tekitamisega.
Uus üldplaneering võtab kokku kümmekond sama taseme planeeringut ja koondab tingimused üheks, vähendades seeläbi liigset bürokraatiat. Planeeringuga püütakse vähendada üleregulatsiooni ja anda vajalikku paindlikkust, et ei oleks hiljem vajalik teha üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid.
Rohealad ei ole enam elamureservmaad
Üldplaneeringus on haljasmaid kirjeldavaid juhtotstarbeid kolm: roheala tiheasustuses hea elukeskkonna tagamiseks; metsaala valdavalt hajaasustuses metsa säilitamiseks; ning väärtuslik avamaastiku ala maastikuilme säilitamiseks ja põllumajanduslikuks tegevuseks. Valdavas osas on rohelised alad üle võetud varasemast üld- ja teemaplaneeringust.
Oluline muudatus on see, et uues üldplaneeringus ei reserveerita enam haljasmaid ulatuslikuks elamuehituseks. Mitmel pool on olemasolevatel rohealadel loobutud varasematest üldplaneeringutest tuttava elamu-, tootmis- või äriarenduse reservmaa tähistusest. Areng suunatakse eeskätt juba kasutuses olevatele või kasutusest välja langenud, kuid uuesti kasutusse võetavatele aladele.
Üleriigiline planeering näeb ette asustuse suunamise ja kontsentreerimise põhimõtted, mille fookuses on kohalike tõmbekeskuste arendamine ja võrgustamine ning pealinnakesksele arengumudelile alternatiivide pakkumine. Selles vallas on ministeeriumi ametnikud Viimsi valla üldplaneeringut tunnustatud kui omast ajast ees olevat lahendust. Lähenemine, mis eelistab olemasolevate alade taaskasutuselevõttu uute alade hõivamise asemel, on kooskõlas riigi enda tulevikuvisiooni ja jätkusuutliku arengu põhimõtetega.
Ligipääs merele ja ettevõtlusalad
Avatud rannaalad on oluline osa Viimsi valla kultuuriloost ja identiteedist. Üldplaneering näeb ette, et kallasrajale peab saama mugavalt ja igal ajal. Üldpõhimõte on tagada kallasrajale juurdepääs vähemalt iga 500 meetri tagant. Nii tekib toimiv ühendus teedevõrgu, kallasraja ja metsade vahel, mis toetab igapäevast liikumist ja vaba aja veetmist looduses.
Oluline on märkida, et uusi korterelamualasid üldplaneeringus ei määrata. Kortereid lubatakse kavandada vaid arengualadel, kus see on vajalik ettevõtlus- ja teenuskeskkonna toimimise soodustamiseks, aga ka sellisel juhul ei nähta ette eraldiseisvate korterelamute ehitamist. See tähendab, et arengualadele rajatavad hooned peavad olema mitme kasutusfunktsiooniga, milles näiteks esimesed korrused on äri- ja teenindusfunktsiooniga. Arengualadel ei tohi korterite osakaal ületada 40% hoonestusest.
Üldplaneering näeb ette ettevõtluse ja töökohtade arengut läbi tugeva keskusala tekitamise Haabneeme alevikku ja Miiduranna küla tööstusaladele. Ettevõtlusega seotud tegevused jaotuvad üle valla, kuid valdav osa koondub valla keskusesse. Keskuse kõrval eristuvad erinevad piirkonnad – Püünsi, Randvere ning väiksemad kogukonnakeskused, moodustades tervikliku võrgustiku kodulähedaste teenuste pakkumiseks.
Planeeringus on ettevõtluse valdkond jaotatud kolmeks põhiliseks alaks: ettevõtlusala ärilise tegevuse arendamiseks, ettevõtlus- ja roheala kui hübriidtsoon ning arengualad multifunktsionaalsete piirkondadena. Viimased võimaldavad kombineerida erinevaid kasutusviise eluruumidega, andes arengutõuke endiste tööstusalade korrastamiseks. Eesmärk on asendada täna kasutusest välja langenud või alakasutatud endised tööstusalad kaasaegse ja inimsõbraliku avaliku ruumiga ning ettevõtluse arengut soosiva taristuga, kuhu rajatavad töökohad ja teenused on valla elanikele hästi kättesaadavad.
Üldplaneeringul on olnud põhjalik menetlusprotsess
Üldplaneeringu koostamine algas 2022. aasta veebruaris. Protsessi käigus viidi läbi kaks eskiisi avalikku väljapanekut (2024. oktoobril ja 2025. aprillil). Lisaks keskendus üldplaneeringu teemadele valla visioonipäev 2024. aprillis ning peeti ka mitmeid avalikke arutelusid. Planeeringu põhilahendus esitati kooskõlastamiseks vastavatele ametkondadele 2025. aasta suve alguses ja on siiani saanud heakskiidud kõikidelt osapooltelt.
Planeeringu koostamiseks teostati mitmeid uuringuid, sealhulgas liikluse ja liikuvuse uuring, sotsiaal-majanduslik alusuuring, väärtusliku ajaloolise miljööga alade kaardistamine ning rannaalade analüüs. Kõiki neid teadmisi arvesse võttes on loodud üldplaneering, mida vallavolikogu asub arutama 30. septembri istungil.
