Oled tänaseks Viimsis töötanud pea neli aastat. Kuidas Sulle Viimsis meeldib?
Mul on pikaajaline avaliku sektori töökogemus, kuid erinevalt varasemast on mul Viimsis väga konkreetne töölõik. Tegelen üldplaneeringu koostamisega ja selle töörühma vallapoolse koordineerimisega. See on mulle väga südamelähedane valdkond ning töö on huvitav.
Kuna pühendan ametlikult Viimsile umbes poole või veidi enam oma tööajast, on minu jaoks hästi tasakaalus ka avaliku ja erasektori töö. Üldiselt on Viimsis töötamine olnud meeldiv kogemus – nii töö sisu, kolleegide kui ka juhtide tõttu. Väga meeldib ka Viimsi rahvas.
Töötasid pikalt Tallinna peaarhitektina. Millisena naaberomavalitsusest tulles Viimsi tundus? Kas aastate jooksul on midagi muutunud?
Esimene asi, mida Viimsis märkasin, oli see, et igas mõttes ollakse inimestele lähemal. Tallinn on väga suur omavalitsus võrreldes Viimsiga, mis on samas elanike arvult Eestis üheksas – ehk täiesti arvestatav.
Kui rääkida nii vallajuhtidest kui ka ametnikest, siis nende kontakt elanikega on siin oluliselt vahetum kui Tallinnas. See teeb töötamise Viimsis mõnes mõttes isegi inimlikumaks. Oled lähemal inimeste emotsioonidele ja igapäevaelule.
See on korraga nii hea kui ka keerulisem. Ühest küljest võib vahetu kontakt muuta erapooletu otsuse tegemise vahel raskemaks. Teisest küljest aitab see paremini mõista, mis inimestele päriselt korda läheb, ja leida vastavalt sellele lahendusi.
Milline on see mõju planeerimise valdkonnale, et inimestele ollakse niivõrd lähedal? Kas see mõjutab kuidagi planeerimisvaldkonna tööd või üldplaneeringu koostamist?
Kahtlemata mõjutab. Läbi aegade on üldplaneeringuid koostatud väga erinevatel alustel ja ajenditel. Ajal, mil üldplaneering muutus omavalitsustele kohustuslikuks, tehti see sageli formaalse kohustuse täitmiseks ning kaasamine oli tagasihoidlik.
Tänaseks on olukord muutunud. On poliitiliselt juhitud protsesse, kus poliitikutel on selge nägemus, mida planeeringuga saavutada soovitakse. On spetsialistide juhitud protsesse, kus ametnikud veavad sisu ja poliitikud sekkuvad vähem. See tähendab, et volikogu muidugi täidab oma rolli ehk võtab üldplaneeringu vastu ja kehtestab, aga sisuline pool on suuresti ametnike nägemus. Aga on ka tasakaalus lähenemisi, kus oluline roll on kogukonna kaasamisel.
Viimsis oleme lähtunud viimasest. Üldplaneeringu sisend on tulnud suuresti elanikelt ning poliitikutel ja ametnikel on olnud tahe küsida, kuulata ja saadud sisendit arvesse võtta.
Hea ongi jätkata küsimusega, kuidas on seni üldplaneeringu protsess sujunud. Tänaseks on see kestnud ju veidi üle nelja aasta.
Julgen öelda, et kõiki asjaolusid arvestades on üldplaneeringu koostamine toimunud ajakavas, küllaltki tihedas ja intensiivses, kuid siiski plaanipärases tempos. Oleme suutnud ajakavast sellest kinni pidada ning teinud rohkem kaasamistegevusi, kui seadus nõuab.
Ainus viivitus on olnud seotud kohalike omavalitsuste valimistega. Arvestades volikogu rolli üldplaneeringu menetlemisel, on see igati mõistetav.
Igasugust protsessi saadavad õnnestumised ja õppimiskohad, mida oleks võinud teisiti teha. Kas oskad juba täna üldplaneeringu osas teatud järeldusi teha?
Oleme jõudnud faasi, kus üldplaneeringu põhilahendus on koostatud ja esitatud volikogule. Avaliku väljapaneku käigus tehakse kindlasti veel muudatusi, kuid terviklahendus on olemas, mistõttu saab juba järeldusi teha.
Ma pean mõlemas mõttes nii õnnestumiseks kui ka vajakajäämiseks seda kommunikatsiooni. Oleme püüdnud hoida inimesi kursis ning pakkuda võimalusi kaasa rääkida. Näiteks korraldati rahvaküsitlus, millega saime sisendit enam kui 800 vastajalt.
Oleme teinud seaduses nõutust rohkem kaasamistegevusi ja avalikustamisi. Kõik selleks, et inimesed saaksid kaasa rääkida ja nad ongi seda teinud. Väga aktiivselt on seda tehtud ja minu hinnangul on see suur õnnestumine. Sel põhjusel on regulaarselt läbi aastate ka Viimsi Teatajas ilmunud üldplaneeringu infokiri, et anda jooksvalt menetlusest ja planeeringulahenduses käsitletavatest teemadest ülevaateid. Kindlasti on need enam kui 30 infokirja andnud võimaluse üldplaneeringuga kursis olla ja hoidnud teemat pidevalt nähtavana.
Planeeringu koostamise esmases etapis ei olnud võib-olla kõik sõnumid kohe päris selged ja sellest tulenevalt tekkis laialdaselt küsimusi. Mõneti võib-olla ka vääriti mõistmisi. Nende küsimuste lahendamine ja nii-öelda sirgeks rääkimine on võtnud omajagu aega. Seega kommunikatsiooni saab pidada õnnestumiseks, aga kindlasti oli ka mitmeid kohti, mida oleks saanud paremini teha.
Mulle tundub, et seda üldplaneeringu protsessi on saatnud ka teadlikkuse kasv. Pean silmas seda, et uue üldplaneeringu koostamine tõstis teadlikkust ka nii-öelda olemasolevatest piirangutest.
Kindlasti. Usun, et paljudele viimsilastele tuli teatud mõttes üllatusena see, et paljud piirangud, mida nad uuest üldplaneeringust leidsid, tegelikult olid üle võetud kehtivatest üldplaneeringutest. See kirjeldab hästi planeerimisprotsessi arengut Eestis, kus varasemalt ei olnud kaasamine ja seetõttu ka teadlikkus üldplaneeringus niivõrd suur, kui see on seda tänasel hetkel. See on hea ja vajalik teadmine, mis on tekkinud, et milline on üldplaneeringu olulisus igapäevaelu ja tuleviku taustal oleva suunajana.
Mul on väga hea meel, et Viimsi kogukond on olnud nii aktiivne üldplaneeringu osas kaasa rääkima. Ma võin paralleelse näitena tuua, et Tallinna linnas võeti eelmise aasta sügisel vastu Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering. Põhja-Tallinnas on elanikke rohkem kui kaks korda enam kui Viimsi vallas, aga nemad said tagasisidet üle kahe korra vähem, kui meie oleme saanud. Sellest ei saa järeldada, et Põhja-Tallinna inimesed oleksid üldplaneeringuga kuidagi rohkem rahul kui Viimsi inimesed, vaid pigem ikkagi on see märk kaasarääkimise aktiivsusest ja ka laiemalt teema teadlikkusest. Ehk Viimsi vallas jõuavad üldplaneeringu teemad tunduvalt rohkemate inimesteni, kui seda jõuab näiteks naaberomavalitsuses.
Kogukonna huvi uue üldplaneeringu vastu on olnud suur. Mis on peamised küsimused ja mured, millega selles osas Sinu poole pöördutakse?
See sama eelnevalt viidatud elanike seas läbi viidud küsitlus näitas ära need suuremad suundumused või küsimused, mille osas viimsilased enim oma kodukoha osas muret tunnevad. Nendeks teemadeks on eelkõige elanikkonna liiga kiire kasv ja sellest tulenev elamuehituse surve. Teine pool on loodus. Viimsilaste jaoks on oluline siinsete väärtuste säilimine ja nende kaitsmine. Samuti on küsimuseks see, et Viimsis ei ole palju kodulähedasi teenuseid ja töökohti. Pikalt on üleval olnud ka küsimus, et mis siis täpselt on Viimsi keskusala ja millisena me seda näeme. See on muidugi see suur vaade.
Kui meil on olemas selline laiapõhjaline kogukondlik nägemus valla arengust, siis see ilmtingimata ei lange kokku sellega, mida maaomanikud oma isiklikul krundil tahaksid näha. See tekitab palju küsimusi ja pöördumisi. See on täiesti arusaadav, see nii peabki olema, sellepärast et see, mis on minu, on mul alati kõige lähemal. Arusaam isiklikust ja avalikust hüvest, see erinebki. Meie asi ongi tuua need kaks asja üksteisele võimalikult lähedale, et ühest küljest püüda ikkagi sinnapoole, et inimesed saaksid oma omandit kasutada neile meelepärasel viisil, aga seejuures mitte siis vastuollu minnes selle suurema vaatega.
Kindlasti on küsimusi tekitanud rohealad ja mitmed piirangud, kuid nagu juba enne öeldud, siis paljuski suurenes teadlikkus ehk oleme pidanud selgitama seda olukorda, mis juba täna kehtib.
Kui peaksid uut üldplaneeringut kirjeldama kolme sõnaga, siis mis sõnad need oleksid. Miks?
Väga hea küsimus. Esimesena ütleks, et kogukonnapõhine. See on üks oluline märksõna. Kuigi ilmselt need, kellega me ei ole üksmeelt üldplaneeringu osas saavutanud, väidavad, et suurele osale kogukonnast see ikkagi ei sobi. Minu hinnangul on kogu protsess ja planeeringulahendus ise aga väga kogukonnapõhine ja kogukonna väärtusi ning vajadusi arvestav. Ma ei oska kohe ühtegi teist sellist planeerimisprotsessi näiteks tuua, kus kogukonna kaasarääkimine on olnud niivõrd suur.
Teise sõnana ütleks innovaatiline või isegi pigem vastuvoolu üldplaneering. Pean silmas seda, et kui tavaliselt tehakse üldplaneeringuid printsiibil, et kirjeldan olemasoleva olukorra ära ja lisan juurde alad tulevasteks arendusteks. Kui üldiselt soovitakse planeeringutega elanikkonna kasvu, siis Viimsi puhul töötame meie põhimõttega, et üldplaneering aitaks kasvusurvet pidurdada. Minu teada ei ole Eestis sellisel põhimõttel planeeringut varem tehtud, kuid Viimsi kontekstis on see vajalik, sest elanikele teeb suur ehitussurve muret.
Kolmandaks ütleks, et see üldplaneering on tasakaalus. Oleme saavutanud hea tasakaalu selle suhtes, kuidas me käsitleme inimasustust, ettevõtlust ja looduskeskkonda. Samuti on üldplaneering üpris asumikeskne ehk arvestame piirkondade omanäolisusega.
Mõtleme ajas pikalt edasi. Kui uus üldplaneering kehtestatakse ja seda on ellu viidud 20 aastat, siis milline Viimsi on?
Suurim muutus avaldub ilmselt võrdlemisi ruttu. Tallinna poolt tulles kohe sisenemisel see tänane tühermaa võiks olla ruumilises mõttes oluliselt tihedam, toetada ettevõtlust ja mitmekesistada teenuste profiili.
Kindlasti avaldub 20 aastaga ka üks üldplaneeringu eesmärkidest, mis puudutab seda, et Viimsi oleks omaette fookuspunkt. Täna oleme paljude jaoks ikkagi nii-öelda pealinna magala, kuid tegelikult on potentsiaali palju enamaks. Saame pakkuda väga head elukeskkonda, meil on looduskeskkond, mis loob olulist väärtust, ja tegelikult ka potentsiaali, et siin osutataks rohkem teenuseid. See muudaks Viimsi eraldiseisvaks tõmbekeskuseks. Siin on oluline märksõna ka keskusala edasiarendamisel.
Oluline teema on ka liikuvus. 20 aastaga on eeldatavasti oluliselt paranenud liikumisvõimalused ja suuresti just jalgsi ning rattaga. Usun, et Viimsi on ka Tallinnaga rööbastranspordi kaudu tulevikus paremini ühendatud.
Viimsisse võiks jõuda ka mõni kõrgkool, sest tudengid on see vanusegrupp, kes toob piirkonda elujõulisust kindlasti juurde.
Viimsi on 20 aasta pärast jätkuvalt väärtustatud elukeskkonnaga paik, paremate liikuvusvõimaluste ja rohkemate kohapealsete teenustega. Teeme uut üldplaneeringut ju ikka selleks, et ka 20 või enamgi aastate pärast oleks Viimsi parim vald Eestis.
