Seetõttu paneme üldplaneeringu avalikule väljapanekule kolmeks kuuks, mis meie ootuste kohaselt saab olema igati hästi kulutatud aeg, silmas pidades, et üldplaneering hakkab suunama valla ruumilist arengut paari järgneva kümnendi vältel. Planeeringu elluviimiseks oleme kavandanud 15 kuni 20 aastat, sihtides valla ruumilise arengu eesmärkide järkjärgulise saavutamise aastasse 2045.
Kaks aastakümmet on valla arengus pikk aeg, mille jooksul muutub nii mõndagi. Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu kehtestamisel, mis on kavandatud 2027. aasta teise poolde, tunnistatakse kehtetuks kaheksa üld- või osaüldplaneeringut ja üldplaneeringu teemaplaneeringut, millest hõlmavaim – Viimsi valla mandriosa üldplaneering – kehtestati enam kui 25 aastat tagasi. See oli aeg, mil majanduslik toimetulekut peeti esmatähtsaks, valla elujõu säilitaja ja ruumilise arengu mootorina nähti eelkõige elanikkonna võimalikult kiiret kasvu ning hea elukeskkond, jätkusuutlik liikuvus ning rohevõrgustiku vastupanuvõime pealinna regiooni valg- ja äärelinnastuva asustuse survele jäid fookusest üsna kaugele.
Märkimist väärib, et praktika kehtiva üldplaneeringu elluviimisel oli heitlik. Planeeringulahenduse aluseks oli tollane arusaam, et kiire kasvu tingimustes on pea võimatu arengut ruumilise planeerimise võtetega pikaajaliselt juhtida. Seetõttu määrati märkimisväärne osa valla põldudest ja metsadest reservaladeks, mille uuel otstarbel kasutuselevõtu otsustamine ning selleks seatavate ehitustingimuste määramine lükati järgnevate menetluste õlule. Valmistades ette uue üldplaneeringu koostamist tõdesime, et 20 aastat hiljem oli suur osa reservaladest jätkuvalt kasutusele võtmata, ent samal ajal oli koostatud arvestataval hulgal üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid, millega hõivati asustuse alla ulatuslikke maa-alasid säilitatavatena kavandatud rohealade arvelt.
Minu kogemuse põhjal on kõige olulisem erisus varasemate planeerimispraktikatega võrreldes see, et algatamisest alates on uue üldplaneeringu koostamiseks otsitud laiapõhjalist kogukondlikku üksmeelt. Selleks korraldati 2022. aasta kevadel eraldi rahvaküsitlus, milles osales enam kui 800 viimsilast. See number ei pruugi näida kuigi suurena, aga arvestades tavapärast huvi üldisema tasandi planeerimisprotsesside kohta, eriti menetluse ettevalmistavas faasis, ilmestab see siinsete inimeste suurt valmisolekut panustada paremasse elukeskkonda. Küsitluse tulemuste ning sellega paralleelselt toimunud valla üldise rahulolu-uuringu ja arengustrateegia 2035 avalikes töötubades saadud tagasiside alusel koostati üldplaneeringu lähteseisukohad 2023. aasta lõpuks.
Toon siinkohal välja kolm lähteseisukohtades sõnastatud valla arengusuunda, mille saavutamiseks muudetakse koostatavas üldplaneeringus kõige enam täna kehtivat planeeringulahendust.
Tasakaalustatud ja kestliku ruumilise arengu eelduseks on panustamine kvantiteedi asemel kvaliteeti, mis muuhulgas hõlmab valla elanike arvu kasvu kontrollimist, rakendades tänapäevaseid ruumilise planeerimise võtteid – kahekümne aasta pärast on vald koduks kuni 30 000 elanikule.
Üldplaneeringus antakse selge sõnum, et vald ei toeta intensiivset elamuehitust, millega kaasneks valla elanike arvu kiire kasv. Kõige ulatulikuma muudatusena on üldplaneeringus loobutud elamu reservalade määramisest, et hoiduda ehitatud keskkonna laienemisest looduskeskkonna arvelt. Olemasolevate reservalade kasutuselevõtust on loobutud ja need säilitatakse suures ulatuses rohe-, metsa- või väärtusliku avamaastiku alana.
Väikeelamu krundile on määratud piirkonniti optimaalsed suurused, millega tuleb uute kruntide moodustamisel arvestada. Täiendavalt on määratud krundi miinimumsuurus, mida võib rakendada erijuhul, näiteks kui seda toetab lähiümbruses väljakujunenud krundistruktuur. Väikeelamualale võib ehitada ühepereelamuid, kuid paaris- ja ridaelamute ehitamine on lubatud vaid erandina kui sellega kaasneb proportsionaalne avalik hüve.
Uusi korterelamualasid ei kavandata. Kuna olemasolevad korterelamualad on sisuliselt välja ehitatud lisandub üldplaneeringu elluviimisel valda vaid mõni üksik korterelamu.
Rõõmsameelne ja terve inimene on toimekas ja liikuv ning tal on alati midagi teoksil kui on vaba aega – kodulähedased töökohad ja teenused, kultuuri-, haridus- ja vabaajaasutused ning tihe ja sidus kergliiklusvõrgustik ning kiire ja sujuv ühistransport võimaldavad vähendada sundliikumisi ja pendelrände ajal asjatult ummikuis veedetud aega.
Üheks koostatava üldplaneeringu eesmärgiks on luua ruumilised eeldused toimiva ja hästi ühendatud keskusala tekkeks. Üldplaneeringu kohaselt kujuneb vallakeskus peamiselt Haabneeme asumisse, ulatudes Haabneeme rannast klindiastanguni ja Tammede pargist Miiduranna sadamakaideni. Selleks, et tänased tööstusalad võimalikult kiiresti ümber kujundada atraktiivseks mitmeotstarbeliseks elukeskkonnaks, on nendele aladele üldplaneeringus määratud arenguala juhtotstarve.
Arengualadel on lisaks tavapärasele ettevõtlusele, nagu kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja kontoripinnad, lubatud vähemal määral ehitada ka uusi kortereid. Planeeringus määratud ehitustingimuste kohaselt peavad kõik ehitatavad hooned olema mitmeotstarbelised, kus tänavatasapinnal paiknevad äri- ja kõrgematel korrustel võivad paikneda eluruumid. Selline lahendus tagab, et kvartalid ei jää inimtühjaks ka hilistel õhtutundidel, luues elava ja turvalise elukeskkonna.
Paremate vallasiseste, aga ka piiriüleste ühenduste loomiseks on üldplaneeringus reserveeritud koridorid rööbastranspordile. Niinimetatud rong-tramm saab arvestatavaks alternatiiviks autokasutusele, mis koos keskusala välja ehitamise ja sellega kaasneva liikumismustrite muutumisega pakuks olulist leevendust eelkõige hommikusele tipptunnile.
Kui kehtivas planeeringus on eristatud äriks ning tootmiseks ette nähtud alad, siis koostatavas üldplaneeringus on neile määratud ühine ettevõtlusala juhtotstarve. Sellega taotletakse suuremat paindlikust ettevõtluse arendamisel, kuna tänapäeval on piir äritegevuse ja tootmise vahel sageli üsna hägune. Tootmisaladega külgnevate väikeelamute elanike tagasisidet arvestades on ettevõtlus- ja väikeelamualade vahele kavandatud haljaspuhvrid, et leevendada võimalike häiringuid.
Kodukohatunde ja identiteedi kujunemiseks on võrdselt olulised kõrge ruumikvaliteediga ehitatud keskkond ja ehe looduskeskkond – valla metsad, rannaalad ja väärtuslikud maastikud peavad olema kaitstud, samas kõigile juurdepääsetavad ja ühendatud sidusaks rohevõrgustikuks, kus kohalikud kaitsealad vahelduvad kultuurmaastikega, mis hoonestatud aladel omakorda asenduvad parkide ja roheliste tänavatega.
Koostatavas üldplaneeringus on looduskeskkonda käsitlevad juhtotstarbed jagatud kolmeks: roheala, metsaala ja väärtusliku avamaastiku ala.
Rohealad jäävad planeeringukohase tiheasustuse piiresse ja on inimtegevusega intensiivselt seotud. Siia kuuluvad nii pargid, haljakud, spordirajad ja mänguväljakud, aga roheala võib osaliselt jääda ka elamu- või ärikrundile, kui see on avalikust huvist tulenevalt vajalik hoonestusvaba puhvri loomiseks, näiteks rannaala visuaalseks avardamiseks. Roheala eraaedades ei ole avalikuks kasutamiseks, vaid loodusliku rohelise koridori tagamiseks.
Metsaalade käsitlus ei erine märkimisväärselt kehtivatest planeeringutest. Uue maastikutüübina on üldplaneeringusse lisatud väärtusliku avamaastiku mõiste: need on looduslikud lagendikud või niidu- ja põllumaad, millel on suur ökoloogiline tähtsus nii liigirikkuse seisukohast kui loomade ja lindude toitumisaladena. Samuti ei saa alahinnata avatud alade esteetilist ja kultuurilist rolli maastikulise mitmekesisuse ja kaunite vaadete pakkujana.
Kui algselt kavatseti üldplaneeringus määrata ka uued kohalikud kaitsealad, siis sellest planeeringu koostamise käigus loobuti. Menetlused uute alade kaitse alla võtmiseks viiakse läbi eraldi, väljaspool üldplaneeringu koostamise protsessi.
Kokkuvõtteks
Üldplaneeringu algatamisest selle vastuvõtmisküpseks saamiseni on kulunud napilt üle nelja aasta. Selle aja jooksul oleme läbi viinud avalikke küsitlusi ning korraldanud ühe üldplaneeringu lähteseisukohtade ja kaks üldplaneeringu eskiisi avalikku väljapanekut. Oleme vastanud suuliselt ja kirjalikult küsimustele ja arvamustele. Oleme kohtunud kogukonnaesindajatega ja maaomanikega ning tutvustanud igakuiselt üldplaneeringu lahenduse ja menetlusega seotud teemasid Viimsi Teatajas. Erimeelsusi lahendades oleme püüdnud olla avatud, mõistvad ja konstruktiivsed, samas ka järjepidevad ja põhimõttekindlad, jäädes truuks üldplaneeringu lähteülesandes seatud eesmärkidele. Need on olnud neli sisukat ja tihedat aastat. Üldplaneeringu koostajatena oleme oma olulisimaks tuleprooviks valmis!
