Prangli Kelnase sadamas võttis külalise vastu MTÜ Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing liige Ivar Pajusalu, kellega koos asuti tutvuma saare päästevõimekuse ja -oludega. Eraldi toodi välja 2025. aastal paigaldatud ujuvkai – investeering, mille tulemusena lisandus sadamasse sildumiskohti, mis omakorda suurendab saare külastatavust ja toetab merekultuuri arengut.
Päästehoone – kohaliku koostöö vili
Päev jätkus Prangli päästehoones, mille Viimsi vald on andnud vabatahtlike päästjate kasutusse. Nii vald kui ka kogukond panustavad saare arendamisse, arvestades selle eraldatust ja haavatavust kriisiolukorras. Turvatunne algab teadmisest, et abi on lähedal. Prangli puhul tähendab see kohalikke elanikke, kes on saanud päästekoolituse. Kogu päästetehnika, sh merepäästetehnika on hangitud sisuliselt viimase paari aasta jooksul, mis tähendab, et nii tehnilise võimekuse kui ka liikmete arvu kasv on olnud lausa tormilised.
Ivar Pajusalu selgitas, et päästehoone on jaotatud kaheks: merepääste ja (maa)pääste osaks. Just viimasega, kustutustööde varustuse alaga, asuti Ivari juhendamisel tutvuma. Romet tõmbas selga vabatahtliku päästja varustuse ning tutvus kahe olulise sõidukiga: paakauto Volvo ja päästeauto Ivecoga. Roniti isegi katusele, kus tõsteti tööasendisse veekahur. Ivar selgitas, et võimas veekahur suudab mõne minutiga päästeauto veepaagi tühjendada – see on asendamatu tööriist kulu- ja metsapõlengute kustutamisel. Seejärel sai Romet sõita tõelise päästeautoga, kui suunduti vaatama planeeritavat helikopteri maandumisplatsi Prangli kiriku lähistel. Kopteriplatsid saarel on hädavajalikud, võimaldades kiirabitransporti, toidukaupade saarele toimetamist ning transpordiühenduse pidamist olukorras, kus parvlaev Wrangö ei saa jääolude või tehnilise rikke tõttu liikuda.
Ühingu merepäästevõimekus
Päeva järgmine etapp viis mehed tagasi Kelnase sadamasse, kus tutvuti RIB merepäästekaatriga Boomeranger, mis on ligi 11 meetrit pikk ja sobilik igasugusteks ilmaoludeks. Kaatri tavaline käigukiirus merel on umbes 30 sõlme ning see on varustatud radari ja AIS süsteemiga. Ivar selgitas õpipoisile, et AIS on laevade automaatne identifitseerimissüsteem – nii on laevad üksteisele merel nähtavad. Samuti saab AISi kaudu laevade kohta olulist infot – avalik infosüsteem on näiteks marinetraffic.com. See on peamine meresidetehnoloogia, mis on oluline meresõiduohutuse ja -efektiivsuse parendamisel. Merepäästekaater ise on aga saadud politsei- ja piirivalveametilt ning täpsemalt pärineb Kuressaarest.
Ka merepäästekaatrit kasutavad merepäästetöödel vabatahtlikud. Selline koostöö on kogukonnale hindamatu, kuna tagab, et ka kõige perifeersemas piirkonnas on kohapeal olemas päästevõimekus.
Saare miljöö on mere läheduse ja sadama tõttu alati eriline. Kohalik kohvikupidaja Marika Linholm pakkus lõunat sadamakohvikus, kust avaneb vaade otse sadamale ja mere horisondile. Romet tõdes, et päev oli väga informatiivne ja inspireeriv – kogemus, mida saab kaasa võtta nii koolitöösse kui ka isiklikku arengusse.
