Vägivaldsest käitumisest on võimalik loobuda, kuid see eeldab vastutuse võtmist, oma käitumise mõistmist ja sageli ka kõrvalist tuge. Aastaid vägivaldselt käitunud inimesi toetanud terapeut Heldi McCaskill (pildil) rõhutab, et muutuse juures on oluline nii inimese enda tahe kui ka see, kuidas tema ümber olevad inimesed reageerivad.
Terapeudi sõnul on võtmetähtsusega, et vägivallast räägitakse õigete sõnadega. „Vägivald on vägivald, mitte arusaamatus. Kui vägivaldselt käitunud inimene mõistab, et see, mida ta teeb, ei ole aktsepteeritav, siis on muutust kergem ellu viia. Samuti aitab see mõista, miks talle endale ei sobi olla inimene, kes kasutab võimu ära,“ lisas McCaskill.
Muutus algab vastutuse võtmisest
Iga vägivaldselt käitunud inimene aga ei pruugi üldse aru saadagi, et tema tegu on olnud väär. „Paljud ei pruugi päris kaua ise mõista või vahel ka mitte kunagi mõista, et nende teod on vägivaldsed. Isegi siis mitte, kui lähedane, politsei või prokuratuur seda kinnitavad ja järgnevad karistused,“ nentis McCaskill.
Enim saavad inimesed aru siis, kui tegu on seotud füüsilise või seksuaalse vägivallaga, kuid keerulisem on just vaimse, majandusliku või kübervägivalla puhul.
Mõistmise juures on terapeudi sõnul oluline ka see, milline on olnud inimese enda kogemus lapsepõlves, mis toimub lähemas kogukonnas ja ühiskonnas laiemalt. „Ratsionaliseerimine, õigustamine ja pisendamine on käitumisviisid, millega püütakse ennast veenda, et mina ei ole see inimene. Samas võib see olla ka viis, kuidas vastutust oma tegude eest mitte võtta,“ selgitas McCaskill.
Kui vägivaldselt käitunud inimesel on julgust oma lugu jagada, siis toetab mõlemat poolt see, kui see lugu võetakse vastu võimalikult hinnanguvabalt. „Oluline on eristada inimest ja tegu. Vägivaldne tegu ei defineeri veel inimest täielikult. Ta võib olla ka jätkuvalt väga hea sõber või töökaaslane, kes eri põhjustel käitus vägivaldselt,“ ütles terapeut. Seetõttu ongi oluline kuulata inimest hinnanguvabalt ning olla ka uudishimulik selle suhtes, miks ta on nii käitunud.
„Lisaks tasub küsida, kas ta tahabki olla lihtsalt kuulatud või ootab, et keegi aitaks tal abini jõuda. Seejärel saab iga inimene ise otsustada, kas ja millega ta on valmis toetama,“ lisas McCaskill.
Abi on olemas
Seejärel saab valida juba järgmised sammud. Sotsiaalkindlustusamet on loonud eraldi vägivallast loobumise toetamise teenuse, kus nõustajad pakuvad turvalist ja hinnanguvaba ärakuulamist ning õpetavad vägivaldset käitumist ennetama. Lisaks on olemas perearstid, kes saavad teha saatekirja teraapiasse või eriarsti juurde ravimiravi saamiseks. Samuti on spetsialiste, kes töötavad terapeutiliselt vägivalla teemadega ning kelle poole saab otse pöörduda.
Vägivallaennetus peaks tema sõnul algama sellest, et kasvatame lapsi vägivallavabalt ning oleme eeskujuks. „Jagame laste ja noortega teadmisi ja oskusi, kuidas lahendada keerulisi olukordi ning tulla toime oma emotsioonidega. See pole ainult pere vastutus, vaid ka meie haridussüsteemi, sealhulgas huvihariduse vastutus,“ leiab McCaskill.
Vägivald on igasugune teise inimese vastu suunatud tegu, mis teda hirmutab, kahjustab, teeb haiget või alandab ning sunnib teda tegema midagi tema tahte vastaselt.
- Kui oled mures oma käitumise pärast, võta ühendust vägivallast loobumise nõustajatega infoliinil 660 6077 (E–R kell 10–16) või kirjuta e-posti aadressil [email protected] ja lepi kokku kohtumine nõustajaga. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Võid jääda anonüümseks.
- Kui sina või keegi su lähedastest vajab abi vägivaldsest suhtest väljumisel, siis helista ohvriabi numbril 116 006 või uuri abivõimalustest lähemalt veebilehelt palunabi.ee.
- Ohuolukorras helista hädaabinumbril 112.
