Muudatused on ammu oodatud ja vajalikud ohuolukordade ennetamiseks. Kui seni oli võimalik sekkuda väärteomenetluse korras alles pärast seda, kui midagi juba juhtus – koer hammustas, loom pääses lahti ja põhjustas kahju –, siis edaspidi on võimalik tegutseda varem, enne võimaliku õnnetuse või kahju asetleidmist.
Omavalitsused saavad selgema pädevusnormi lemmikloomade rünnakute ennetamiseks – koerte omanikele saab edaspidi riskide esiletõusmisel teha ettekirjutusi enne, kui inimeste tervis ja elu satuvad agressiivse ja lahti pääsenud lemmiklooma tõttu päriselt ohtu.
Muudatused puudutavad kõiki lemmikloomi: mitte ainult koeri ja kasse, vaid ka närilisi, linde, roomajaid ja teisi lemmikutena peetavaid loomi.
Mis muutub?
Valdkond | Enne (kuni 30.06.2026) | Pärast (alates 01.07.2026) |
|---|---|---|
| Millal sekkutakse | Peamiselt pärast kahju tekkimist | Juba ohukahtluse korral, ennetavalt |
| Millised vahendid | Piiratud võimalused omanikku kohustada | Ettekirjutus + sunniraha kuni 6400 eurot |
| Ligipääs kinnistule | Keeruline, kui omanik ei tee koostööd | Õigus siseneda vahetu ohu korral, vajadusel koos politsei või Päästeametiga |
| Looma hoiulevõtmine | Võimalik vaid äärmuslikel juhtudel | Õigus võtta loom hoiule omaniku kulul, kui omanik ise kohustusi ei täida |
Sunniraha maksimumsuurus on 6400 eurot. Esmase rikkumise puhul rakendatakse tavapäraselt sunniraha kuni 10% maksimaalmäärast, korduvate rikkujate puhul, kui muud võimalused on ammendunud on võimalik summat suurendada.
Millised reeglid kehtivad loomapidajatele?
Avalikus kohas:
- Loom peab olema rihmastatud. Viimsi pargid, metsad ja kergliiklusteed on avalik koht ning tuleb tagada, et loom ei häiri kaasinimesi.
- Looma järelt koristamise kohustus kehtib alati ja igal pool – ka tiheasustusaladel, kus on justkui heinamaa vms. Looma väljaheited on olmejäätmed ja need võib panna olmejäätmete prügikasti.
- Kodu ja aed:
- Loom (kass ei ole erand) ei tohi omavoliliselt lahti pääseda. Aed peab olema piisavalt kindel, et ka osav või tugev loom sealt välja ei saaks (veterinaarseadus § 37).
Ketis pidamine — alates 1. jaanuarist 2027:
- Koera alaline ketis pidamine on keelatud.
- Ajutiselt tohib koera ketis hoida ainult sellise maja vahetus läheduses, kus inimesed tegelikult ja püsivalt elavad.
- Tühjal kinnistul looma ketis hoidmine muutub seadusevastaseks tegevuseks.
Lemmiklooma registreerimine – alates 1. juunist 2027:
- Kõik koerad, kassid ja valged tuhkrud tuleb registreerida riiklikus PRIA
lemmikloomaregistris. - Esmakordne registreerimine maksab 12 eurot.
- Juba olemasolevate loomade puhul on üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2029, kuid siiski soovitame asja aegsasti korda ajada.
Miks koer agressiivselt käitub ja kuidas seda ära tunda?
Paljud konfliktid saaks ära hoida, kui mõistaksime paremini, mida loom püüab öelda. Agressioon ei ole iseloomuomadus – see on märk sellest, et loom on hädas, hirmul või kaitseseisundis. Ekstreemsel juhul ka pikalt väärkoheldud. Hammustus tuleb harva ootamatult. Tavaliselt on sellele eelnenud mitu väiksemat stressiallikat: valu, väsimus, kitsas ruum, äkki kostunud pauk, ebameeldiv aisting. Kui me ei märka varajasi hoiatussignaale, võibki õnnetus juhtuda.
Kuidas koer stressi väljendab ehk „5 F-i“
- Enne kui koer ründab, proovib ta tavaliselt leida muid viise olukorrast välja tulemiseks (ei päde väärkoheldud või
meditsiinilise probleemiga looma puhul): - Flight (põgenemine) – koer tõmbub eemale, väldib silmsidet.
- Freeze (tardumine) – keha jäigastub, koer lülitab end justkui välja.
- Flirt (lipitsemine) – intensiivne lakkumine või selili heitmine võib tähendada suurt stressi või hirmu, mitte rõõmu.
- Fool around (lollitamine) – ootamatu kargamine või rahutu jooksmine võib
olla pinge maandamise viis. - Fight (võitlemine) – urisemine, hammaste näitamine ja hammustus on viimane abinõu.
Ärge kunagi karistage urisevat koera. Urisemine on hoiatus. Kui koer õpib, et urisemine toob karistuse, jätab ta selle hoiatuse järgmine kord ära – ja hammustus tuleb hoiatuseta.
Täname teadlikke ja vastutustundlikke loomaomanikke, kes on õppinud looma psühholoogiat, märkavad oma looma stressisignaale, austavad naabrite õigust rahule ja vaikusele nende oma kodus, hoiavad avalikus kohas looma rihmastatult ning koristavad kenasti oma looma järelt. See on parim tagatis, et järelevalvetoimingud neid ei puuduta.
Turvaline Viimsi sünnib koostöös. Kui märkate midagi murettekitavat, reageerige – see
aitab nii inimesi kui loomi.
Olukord ja kuhu pöörduda
- Hulkuv või abitu loom – Valla järelevalveosakond või lepinguline varjupaik
- Vahetu oht elule või tervisele – 112
- Korduv häiring (pidev haukumine, koristamata jäätmed) – Valla üldine e-post [email protected]
