Viimsi vald esitas Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonikaebuse 2024. aasta suvel, kuna ei nõustunud esimese astme kohtu seisukohaga. Ringkonnakohus võttis kaebuse menetlusse ja jõudis halduskohtuga võrreldes vastupidisele järeldusele. Kohus leidis, et detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas ja vallavalitsus tegutses oma pädevuse piires.
Viimsi vallavanem Siiri Visnapuu avaldas lootust, et ringkonnakohtu otsusega saab aastaid kestnud kohtuvaidlus viimaks läbi. „Meie jalgpallikogukond ja kergejõustikuharrastajad on uuest treenimispaigast rõõmu tundnud juba alates eelmise aasta sügisest. Loodan, et nüüd saame sellest rõõmust rääkida ilma kohtutee varjuta,“ ütles Visnapuu.
Milles vaidlus seisnes?
Viimsi vallavalitsus kehtestas 2023. aasta lõpus detailplaneeringu Kannikese tee piirkonnas, et rajada Viimsi alevikku jalgpalli- ja kergejõustiku treeninghall. Seitse eraisikut ja üks korteriühistu vaidlustasid planeeringu kohtus, leides, et see muudab üldplaneeringut ning vallavalitsusel puudus pädevus sellist planeeringut kehtestada. Kaebajate hinnangul oleks planeeringu pidanud kehtestama vallavolikogu.
Tallinna Halduskohus nõustus 2024. aasta juunis kaebajatega ja tühistas detailplaneeringu. Vald pidas kohtuotsusega sellisele järeldusele jõudmist mittejälgitavaks ja ebaõigeks ning pöördus apellatsioonikaebusega ringkonnakohtusse. Valla seisukohalt ei olnud detailplaneering üldplaneeringut muutev ulatuses, mis ei oleks lubatav.
Väikese ulatusega kõrvalekalle üldplaneeringust oli lubatud
Kohtuvaidluse keskmes oli küsimus, kas spordihalli rajamine muudab üldplaneeringus toodud piirkonna maakasutuse juhtotstarvet – kergetööstusmaad – ulatuslikult. Ringkonnakohus leidis, et ei muuda ning rõhutas, et detailplaneeringus kavandatu ei kujuta endast üldplaneeringu põhilahenduse muutmist, kuna kõrvalekalle on sedavõrd väikese ulatusega.
Spordihalli krunt jääb osaliselt üldplaneeringus juba ette nähtud üldkasutatavate hoonete alale (ligikaudu 7000 m²) ja osaliselt kergetööstusmaa alale (ligikaudu 10 000 m²). Kogu kergetööstusmaa juhtotstarbega ala Viimsi alevikus on aga kokku umbes 145 000 m². Seega moodustab kõrvalekalle alla 7 protsendi kogu kergetööstusalast.
Vaidlus puudutas ka halli rajamisega seotud mõjusid piirkonna ehituslaadile ja loodus- ning elukeskkonnale. Ringkonnakohus asus seisukohale, et spordihalliga seonduvad mõjud ümbritsevale loodus- ja elukeskkonnale ei ole ilmselgelt suuremad, võrreldes häiringutega, mis kaasneksid siis, kui detailplaneering näeks alale ette sama mahuga toiduainete- või elektroonikatööstuse tootmis- või laohoone. Samuti ei pidanud kohus usutavaks kaebajate väidet, et halli rajamisel muutuks oluliselt piirkonna ehituslaad, kuna planeeringuala lähedal paiknevad nii kasvuhooned kui ka tootmishoonena kasutatavad kaarhallid.
Abivallavanem Alar Mik, kelle kureerida on planeeringute valdkond, tundis heameelt, et ringkonnakohus analüüsis jalgpalli- ja kergejõustikuhalli detailplaneeringut väga detailselt. „See otsus kinnitab meie ametnike head tööd ja näitab, et detailplaneeringu menetlus oli korrektne. Tänaseks on seda kinnitanud nii riik, valdkonna eksperdid kui ka ringkonnakohus,“ lausus Mik.
Kohtu hinnang kaebajate muudele etteheidetele
Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebajate muud etteheited, mis hõlmasid puudulikke keskkonnamõjude hindamisi, mõju kaitsealustele liikidele (tähnikvesilikud ja nahkhiired), liikluskoormuse ja parkimisvõimaluste ebapiisavust ning planeeringumenetluse väidetavat ebaõiguspärasust, ei ole põhjendatud ega anna alust planeeringu tühistamiseks.
Kohus leidis, et kaitsealused liigid ei ole ohus, kuna tiik säilib, ning nahkhiirte elupaiku planeering oluliselt ei mõjuta. Samuti pidas kohus liiklus- ja parkimislahendusi treeninghalli kavandatud kasutuse jaoks piisavaks, arvestades sealhulgas piirkonnas asuvaid teisi parkimisvõimalusi. Avalikkuse kaasamises ega asukohavalikus ei tuvastatud selliseid vigu, mis annaksid alust planeering tühistada. Seetõttu ei näinud kohus ka muid põhjuseid, mis oleksid tinginud valla otsuste ümbervaatamise.
Ringkonnakohus mõistis kaebajatelt solidaarselt välja 20 eurot Viimsi valla ja 940 eurot AS Viimsi Vesi kasuks menetluskulude katteks. Kaebajatel on õigus kuni 27. aprillini esitada Riigikohtule kassatsioonkaebus.
