Lamanduva varrega mitmeaastane rand-seahernes pärineb liblikõieliste sugukonnast ja kasvab 25-60 cm pikkuseks. Taime roosakaslillasid õisi, mis on 4-7 kaupa kimbus, võib näha õitsemas juulis ja augustis. Õied muutuvad vananedes sinakamaks, aga seda nähtust esineb ka mõnel teisel roosakaslillade õitega taimel. Lehekesed on rand-seahernel 3-5 paarina ja olemas on ka köitraod, nagu ühele herne sugulasele kombekohane olla võiks. Seemnedki, mida on 3-9, on tal kenasti 3-5 cm pikkustes kaunades. Seega täiesti viisaka suurusega kaunad.
Pole inimesele toiduks
Kui juba kaunadest juttu tuli, siis mitmes kohas on kirjanduses viiteid, et „herneid“ neist kaunadest süüa ei tohiks. Ühe korra ja väikese koguse rand-seaherne tarbimisel ilmselt ei juhtu sinuga midagi, aga suurema koguse või sagedase tarbimise korral tuleks juba olla ettevaatlik. Seaherneste perekonna esindajad põhjustavad sellist neuroloogiliste sümptomitega pikaajalist mürgistusseisundit, mida nimetatakse latürismiks. Erinevad seaherne liigid sisaldavad mürgiseid aineid erinevates kogustes ja osade liikide tarbimine on ohtlikum kui teiste. Erinevates allikates viidatakse, et latürismi võib põhjustada ka rand-seaherne söömine. Sellel meditsiinilisel seisundil on mitmeid erinevaid väljendusviise sõltuvalt mürgistust põhjustavast ainest/ainetest, aga peamine tagajärg on erinevat tüüpi halvatused.
See kõik ei tähenda muidugi, et looduses rand-seahernest keegi ei sööks, vaid seda, et inimene peaks pigem vältima selle taime seemnete tarbimist vähemalt seni kuni pole selgelt teaduslikult tõestatud, et rand-seahernes söömiseks ohutu on. Kirjanduses mainitakse, et näiteks tuvid armastavad rand-seaherne seemneid süüa. On teada ka see, et rand-seaherne „herned ussitavad“ ehk ka neil on omad kahjurid.
Kimalaste olulisus
Selleks aga, et rand-seahernes saaks kasvatada kauna ja selle sisse herned, on vaja enne õite tolmeldamist ja viljastamist. Rand-seaherne liblikõie tolmeldamiseks sobi iga putukas, see tuleneb taime õie kujust. Näiteks käivad rand-seaherne õitel nektarit limpsimas mh põualiblikad, harilikud kannikesetäpikud ja puna-kuldtiivad, aga nemad ei ole tolmeldajateks.
Üheks oluliseks seaherneste tolmeldajaks on kimalased – pontsakad karvased mummid, keda võime suvel siin-seal ikka õite peal kohata. Enamus meie kimalastest on arvatud III kaitsekategooria liikide nimistusse. Kuivõrd ka rand-seahernes on samas kaitsekategoorias, siis on põnev mõelda, kuidas ühed kaitsealused liigid aitavad teisi kaitsealuseid liike ehk kuidas looduses kõik omavahel seotud on.
Rand-seaherne tolmeldajateks on näiteks põld-, aed- ja kivikimalased. Kõik need liigid on Eesti kimalastest ühed arvukaimad. Norras ja Taanis läbi viidud uuringus selgus, et päikesepaistelisel päeval külastab ühte rand-seaherne õit keskmiselt 7 kimalast, aga selgus ka see, et kuivaperioodidel võib rand-seaherne õitsemise aeg olla rohkem kui poole lühem ehk tolmeldajatele jääb lühem periood õie külastamiseks ja selle tolmeldamiseks.
Kimalaste puhul tasub veel välja tuua, et nad on head tolmeldajad, sest nad suudavad erinevalt meemesilastest lennata jahedamate ja vihmasemate ilmadega ning on õiekonstantsed ehk külastavad ühe korjelennu jooksul vaid kahte kuni kolme taimeliiki. Samas on probleem aga selles, et nad ei ole võimelised nii pikkasid vahemaid läbima kui meemesilased. See tähendab omakorda seda, et kimalaste jaoks on õitsvate rohealade ühendatus ja teineteisele lähedal asumine olulised.
Vapper võitleja
Tuleme nüüd aga artikli algusesse tagasi ja vaatame rand-seaherne kasvukohta ning kohastumusi. Tänase artikli peategelane kasvab peamiselt liivarandadel, mõnes paigas ka klibustel randadel. Rand-seahernes konkurentsi teiste taimedega väga ei talu ja kasvab seetõttu sageli just neil aladel, kus teistel taimedel raske hakkama saada. Valdavalt leiab teda kasvamas tavalainetuse piirist kõrgemal, kuid kuhu tormilaine võib siiski ulatuda, kuni piirini, kus konkurents teiste taimedega suureks läheb. Kuigi tal on liiva sees täitsa viisakas juurestik, siis meri võib tormi ajal ta oma kasvukohast siiski ära uhtuda ja ega see liiv just eriti toitaineterikas paik kasvamiseks ka pole. Selle viimase asja vastu on tal aga natuke „rohtu“.
Nagu liblikõielisele kohane, elab ka rand-seahernes sümbioosis mügarbakteritega. Lämmastik on taimedele kasvuks oluline element, aga atmosfäärist ei saa taimed lämmastikku kätte. Mügarbakteritel on võime õhust lämmastikku selliseks ühendiks siduda, mida ka taimed tarbida saavad. Nende bakterite elutegevuse toel jagub vajalikku ja kasutatavat lämmastikku nii rand-seahernele, kui vabaneb pinnasesse teistele taimedelegi.
Seega on rand-seahernes pioneertaim, mis aitab rannas liikuvat liiva paigale siduda, rikastab seda mügarbakterite abil kasulike lämmastikuühenditega ning loob nii kasvukoha ka teistele taimedele. Seeläbi aitab ta meie looduslikel rannakooslustel säilida.
Toon välja veel ühe rand-seaherne erilise kohastumuse. Nimelt on tema seemned (herned) tugevate kestadega ja kui merelaine nad rannalt kaasa haarab, suudavad seemned elujõulised püsida isegi 5-7 aastat. Nii on meri neid kaugele laiali vedanud. Selleks aga, et seeme rannas idanema hakkaks, peab mererand neid veidi töötlema. Nimelt tuleb rand-seaherne seemne tugevat kesta õhemaks hõõruda või kahjustada. Sellepärast ta rannas kasvabki – lained lihvivad seemneid mööda liiva ja aitavad neil idanema hakata. Kui seal rannas leidub ka sobivaid baktereid, siis on uue elu alustamiseks juba tubli algus tehtud.
Miks liik kaitset vajab?
Kahjuks peab tõdema, et kui muutliku merega saab liik hakkama, siis inimtegevuse ja selle tagajärgedega sageli mitte. Näiteks on rand-seahernes hell tallamisele. Osades piirkondades ongi rand-seahernes kadunud või ohustatud, sest inimeste surve liivarandadele on suur ja niigi rasketes tingimustes kasvav taim ei suuda ära taluda veel ka enda peal trampimist.
Teiseks võib välja tuua, et inimene ronib oma arendus- ja ehitustegevustega merele üha lähemale või sunnib varem hajutatuna püsinud häiringu kitsastele mereranna aladele. Inimesele meeldib ka oma rannas asuval kinnistul taimestikku muuta ja nii tuuakse juurde toitaineid (mulda näiteks), mis annavad eelise teistele taimedele.
Kolmandaks tuleb inimesele süüks panna võõrliikide levitamist. Näiteks kasvavad paljudes kohtades liivarannad tihedalt kinni kurdlehise kibuvitsaga, mis toodi aedadesse ilutaimeks, aga on sealt laiali levinud ja rand-seahernes ei suuda selle liigiga konkureerida. Sellest liigist lahtisaamisega on aga probleeme ja nõuab mitmeid aastaid järjest mehhaanilist tõrjetööd.
Kaudselt mõjutab inimtegevus liikide heaolu ka läbi selle, et kas taimedel on selles piirkonnas olemas sobivad tolmeldajad. Kipume ka tolmeldajate elu raskeks tegema, võttes neilt ära sobivate õistaimeliikidega ala (ehitame täis või harime üles), katkestades rohekoridore ja kasutades mürke. Tuletan nüüd uuesti meelde, et näiteks kimalased ei jaksa väga pikki vahemaid lennata, aga nad on olulised rand-seaherne tolmeldajad.
Rand-seahernes Viimsi vallas
Meil kohtad rand-seahernest kindlasti Naissaare ja Prangli randades jalutades, aga hoia silmad lahti ka poolsaarel, eriti Rohuneeme piirkonna liivastel rannaaladel. Kohati näed ükskuid taimi, aga kohati esineb lausa väiksemaid vaibana kasvavaid laike. Kuna tegu on püsikuga, siis juhul kui tormid ei ole teda oma kasvukohast minema viinud või inimesed teda katki tallanud, kohtad teda uuel aastal samas kohas taas. Igal kohtumisel mõtle aga sellele, kui palju vaeva rand-seahernes peab nägema, et seal kasvada ja astu temast aupaklikult mööda, mitte peale. Nii saab ta seal rõõmsalt edasi elada.
Kas teadsid, et
- latürismi teadaolev esmakirjeldus pärineb juba Vana-Kreeka ajast ja selle märkis üles Hippokrates;
- Kanadas asuva New Brunwicki ülikooli uurimisrühm on tuvastanud ligi 30 liiki baktereid, kes võivad rand-seahernega sümbioosis elada;
- rand-seahernes võib kasvada ka mageda veega veekogu ääres, näiteks Jaapanis Biwa järve ääres;
- rand-seahernest toodetakse ekstrakti, mida kasutab kosmeetikatööstus nahahooldustoodete valmistamisel;
- liigikaitseprojektides kahjustavad teadlased sageli rand-seaherne vilju laboris ise noaga kraapides vm taolisel viisil, et need paremini idanema hakkaks.
