Lehtedevaba periood – hilissügisest varakevadeni – on sobiv aeg puude hoolduslõikuseks. Just siis on võra struktuur hästi nähtav, puud on puhkeolekus ning lõikehaavad paranevad paremini.
Tiheasustusaladel, kus puud kasvavad majade, tänavate, parkimisalade ja mänguväljakute läheduses, on nende korrashoid eriti tähtis. Oskuslik hoolduslõikus aitab kujundada kauni võraga puu nõnda, et see ei ohusta hooneid ega inimesi ning pakub samas rohelust ja silmailu veel aastateks.
Sageli pole tarvis puud maha võtta - piisab õigesti tehtud hoolduslõikusest. Ohtu hoonele või parkimisalale on võimalik vähendada puu võra redutseerimise ja korrastamise abil. Tänu sellele saab bioloogiliselt toimiv puu püsida meie kõrval veel aastaid ega muutu ohtlikuks inimestele ega ümbrusele. Korralikult hooldatud puu on vastupidavam tormidele ja haigustele ning lisab väärtust ümbrusele.
Õige hoolduslõikus tagab puu tervise ja turvalisuse
Hoolduslõikuse eesmärk on korrastada puu võra, tagada ohutus, vältida kahjustuste tekkimist hoonele ja ümbrusele ning parandada valgustingimusi, säilitades seejuures puu elujõulisuse ja esteetilise välimuse. Hoolduslõikuse käigus eemaldatakse kuivanud, murdunud ja vales suunas kasvavad oksad. Vajadusel lühendatakse külgoksi sobiva harunemiskohani, et vältida võra ülekasvamist või ohtu ümbrusele. Lõikus tuleb teha sobiva külgoksa või tüve juurest oksakraed kahjustamata. Oluline on vältida suuri lõikehaavasid. Puu kõrguse vähendamine pole üldjuhul lubatud. Kuna valesti lõigatud oks võib tekitada vigastuse, mis mõjutab puud kogu edasise elu, tuleks suuremad hooldustööd kindlasti usaldada kutsetunnistusega arboristile.
Erinevad puud – erinevad võtted
Erinevad puuliigid vajavad eri lähenemist. Näiteks okaspuuheki hooldus erineb oluliselt lehtpuude omast. Okaspuuheki puhul tuleks regulaarselt kärpida nii kõrgust kui laiust, säilitades seejuures heki tiheduse ja dekoratiivsuse. Kuna okaspuudel puuduvad uinuvad pungad, ei teki vanast puidust uusi kasve. Seetõttu ei muutu ülekasvanud kuusehekk tugeva tagasilõikuse järel enam roheliseks, sest hekk on "seest tühi". Sobiv aeg okaspuuheki pügamiseks on varakevadel enne kasvu algust või sügisel pärast kasvu lõppu. Talviste suurte külmade ajal tuleks lõikamist vältida, sest see võib põhjustada külmakahjustusi.
Lehtpuude puhul ei ole soovitatav hoolduslõikust teha lehtede langemise perioodil, sest siis valmistub puu talveks ja toimub varuainete ladustamine juurtesse ja tüvesse. Kui lõigata oks enne, kui toitained on lehtedest tagasi juurtesse liikunud, võib see vähendada puu varuainete hulka, mis on vajalik järgmisel kevadel tärkamiseks. Samuti, kuna aeglustub mahlade liikumine, ei parane lõikehaavad enam hästi. Kehvasti paranevad haavad on aga väravaks haigustekitajatele ja seentele. Parimaks ajaks enamiku lehtpuude lõikamiseks peetakse lehtedevaba perioodi, eelkõige kevadtalve, mil puu on puhkeolekus ning mahlade liikumine pole veel alanud. Siis on haavade paranemine sujuvam ning väiksem oht haiguste ja kahjurite levikuks.
Hoolduslõikusloa taotlemise kord Viimsi vallas
Viimsi vallas tuleb hoolduslõikuseks taotleda luba, kui tiheasustusalal kasvava puu oksi kärbitakse rohkem kui 15% võra laiusest või lõigatava oksa läbimõõt oksakrae juurest on 6 cm või suurem. Luba ei ole vaja taotleda elupuude ja vormipuude hoolduslõikuseks, vesivõsude ja kuivanud okste eemaldamiseks ega murdunud oksa koheseks lõikamiseks.
Hoolduslõikust planeerides tuleb lähtuda mõõdukuse põhimõttest – üle 20% puuvõra mahust ei tohiks korraga eemaldada. Liigne lõikus nõrgestab puud, häirib toitumist ja võib põhjustada puu hukkumise.
Täpsema info ja juhistega saab tutvuda SIIN.
