Kõige vanemat spordipäeva korraldatakse Pranglil alates 1961. aastast. Toona ühines Pranglil asuv kolhoos „Noor Kaardivägi“ S. M. Kirovi nimelise kalurikolhoosiga. Raivo Sikemäe eestvedamisel hakati Kirovi kolhoosi eri osakondades korraldama spordivõistlusi. Esimestest Prangli spordipäevadest võtsid osa ka teiste osakondade inimesed, kuid paari aasta möödudes jäi spordipäev saare oma rahvale. Spordialad olid laskmine, kuulitõuge, jooks ja kaugushüpe.
1970. aastal olid spordipäeva korraldajad Prangli külanõukogu liikmed Mati Leppmets ja Urmas Mererand. Spordipäeva nimetati toona Prangli külanõukogu esivõistluseks.
Aastaarv 1970 pärineb Urmas Mereranna diplomitelt. Need andis välja S. M. Kirovi nim. K/K (kalurikolhoosi) spordinõukogu. Diplomitelt võib lugeda, et võistlusalad olid kõrgushüpe, kaugushüpe, granaadivise, kuulitõuge, kettaheide, jooksmine, õhupüssist tulistamine ja võrkpall, milles võtsid omavahel mõõtu pranglikad ja piirivalvurid. Võistlusi peeti Rätsepamäel, kus noored käisid õhtuti võrkpalli mängimas. 1985. aasta diplomilt võib lugeda, et üheks alaks oli ka sangpommi tõstmine. Diplomi andis välja Kirovi nim. näidiskalurikolhoosi spordiklubi. Osavõtjad kinnitavad, et rikas Kirovi kolhoos pani alati välja rohkelt uhkeid auhindu.
Kolm päeva kestnud suvepäevad
Aastatel 1986–1988 korraldati Pranglil kolm päeva kestnud suvepäevi, kus toimusid kontserdid ja esinesid isetegevuslased. Laupäeval peeti spordipäeva. Mängiti võrkpalli, peeti köievedu ja korraldati lastele mänge. Õhtuti olid rahvamajas peod, mis kestsid hommikul kella seitsmeni. Esinesid tuntud ansamblid ja Allan Roosileht tegi videodiskot. Rahvamaja juhatas toona Kalle Erm.
Aastatel 1982–2012 korraldas Prangli saare spordipäevi Tiia Tamm, kes oli ametilt Kirovi kolhoosi osakondade spordimetoodik. Viimsi valla taasiseseisvumisel sai Tiia Tamme ametinimetuseks Viimsi valla sporditöö koordinaator, kuid Prangli spordipäeva korraldas ta ikka edasi. „Sel ajal oli üheks alaks veel ka odavise, kuid spordipäeval armastati ka kangemaid karastusjooke tarbida ning odavise muutus vähe ohtlikuks,“ meenutas Tiia.
Populaarseim ala on laskmine
Läbi aastate on kõige populaarsem ala olnud laskmine. 1970. aastate laskevõistluste protokollides on kirjas lausa 70 inimest. Õhupüssist võisid lasta kõik – nii mehed, naised kui ka lapsed. Hiljem lasti juba päris relvadest Lool vanal piirivalve laskeplatsil.
Nüüdseks on laskevõistlust ligi 25 aastat läbi viinud Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond Avo Aljase eestvedamisel. Lisaks airsoft-relvadest laskmisele on toimunud haavatu kandmine, viikingikirve viskamine ja granaadi täpsusvise. Tänaseks on Kaitseliit teinud mitmeid
muudatusi ning korraldanud sõjalis-sportliku mitmevõistluse, kus olid kavas jõuharjutus, noole- ja granaadivise ning laskmine airsoft-relvast. Täname Avo Aljast ja tema meeskonda tehtud töö eest.
Nüüdseks oleme taas seitse aastat korraldanud Rätsepamäel kergejõustikuvõistlusi. Palliväljakul sooritatakse korvpalli vabaviskeid ning seal peeti viis aastat ka jalgpalliturniiri. 2023. aastal korraldasime osalejate seas küsitluse ning rahva soovil taaselustati 2024. aastal Ülesaarel võrkpalliturniir ja kavva lisandus noolevise. Täname Katrinit ja Randot turniiri läbiviimise eest.
Viimased seitse aastat on aidanud Prangli spordipäeva korraldada Marika Seppor, kes asus 1978. aastal Kirovi spordikooli kergejõustikutreenerina tööle. Suur tänu Marikale, kelle oskused ja teadmised on meie jaoks väga olulised.
Prangli spordipäeva traditsioon on püsinud tänu vabatahtlike abile ja entusiasmile. Täname Viimsi naiskodukaitsjaid, kes on juba teist aastat meile abiks olnud. Suur tänu ka teistele kohtunikele ja abilistele – Annikale, Gretele, Siirile, Kristiinale, Marekile, Andresele, Keidile ja Katrinile.
Tänavuse spordipäeva lõpetas ansambel Parvepoisid, kelle saatel lõi rahvas tantsu varajaste hommikutundideni.
