Projekti eestvedajaks oli Viimsi vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond koostöös Viimsi noortekeskusega.
Õppereiside peamine eesmärk oli saada teadmisi ja kogemusi sellest, kuidas Põhjamaades toetatakse inimesi võimalikult varakult enne probleemide süvenemist ning kuidas erinevad teenused toimivad omavahel ühtse tervikuna. Erilist tähelepanu pöörati noorte vaimse tervise toetamisele, NEET-noorte ehk mitteõppivate ja mittetöötavate noorte toetamisele, kogukondlikele teenustele ning nutikatele lahendustele, mis aitavad inimestel võimalikult kaua iseseisvalt kodus hakkama saada.
Ka Viimsis muutuvad inimeste vajadused järjest mitmekesisemaks ning teenuste arendamisel tuleb üha enam mõelda ennetusele, paindlikele lahendustele ja koostööle, mis on selle kõige keskmes. Põhjamaad on selles valdkonnas olnud juba aastaid eeskujuks, kuna seal nähakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid mitte ainult probleemide lahendamise, vaid eelkõige ennetustöö ja kogukonna tugevdamise vahendina. Ka Viimsis on soov just sellistele väärtustele tugineda.
Bergen: tööotsijate igapäevane kohustuslik klubi
Norra õppereisi keskmes oli Bergeni linn. Üheks olulisemaks külastuseks kujunes Ung Arena Bergen – noortele suunatud madala läve teenuskeskus, kus 12–23-aastased noored saavad kiiresti abi ja nõustamist erinevate murede korral. Keskuse tugevuseks on erinevate spetsialistide koostöö ühe katuse all. Noorel ei ole vaja liikuda ühest ametiasutusest teise, vaid vajalik tugi leitakse võimalikult kiiresti ja inimese vajadustest lähtuvalt.
Erilise mulje jättis see, kui loomulikult olid omavahel seotud noorsootöö, vaimse tervise teenused ja sotsiaaltöö. Keskuse töötajad rõhutasid, et kõige olulisem on usaldusliku suhte loomine ning abi pakkumine enne, kui probleemid jõuavad kriisitasemeni. Samuti peeti väga tähtsaks seda, et noored ise oleksid nii keskuse toimimise kui ka teenuste kujundamisse kaasatud. Näha oli, et noori ei käsitleta seal mitte ainult teenuse kasutajatena, vaid partneritena, kelle kogemus ja tagasiside mõjutavad igapäevast töökorraldust.
Viimsi noortekeskuse juhataja Ave-Liis Arro jaoks pakkus see külastus mitmeid mõtteid selle kohta, kuidas muuta teenused noortele veelgi paremaks. Samuti saadi kinnitust, et noorega töötades on hädavajalik nii usalduslik suhe noore endaga kui ka noorsootöö ja sotsiaalvaldkonna tihedam koostöö, mis aitab noorte muresid märgata oluliselt varem ja ühiselt jõuda noorteni.
Bergenis külastati ka Bergeni ülikooli, mille juures tegutseva BUS-programmi raames pakuvad sotsiaaltöö tudengid vabatahtlikku nõustamist ja tuge. Kogukond, ülikool ja omavalitsus tegutsevad koos ühise eesmärgi nimel. Tudengid saavad praktilist kogemust ning kogukonnas pakutav tugi suureneb. Ka Eestis võiks rohkem mõelda, kuidas kaasata noori spetsialiste ja kogukonda ennetustöösse juba õpingute ajal.
Norras jäi eriti kõlama mõte, et ennetus ei tähenda ainult üksikuid projekte või kampaaniaid, vaid kogu süsteemi ülesehitamist nii, et abi jõuaks inimeseni võimalikult vara.
Oluliseks kohtumiseks kujunes ka Bergeni NAV-i töökeskuse külastus. NAV on Norras riiklik tööturu- ja sotsiaalteenuste süsteem, mis ühendab töötukassa, sotsiaalteenused ja erinevad toetavad teenused üheks tervikuks. Bergeni keskuses keskenduti eelkõige noorte ja pikaajaliselt tööturult eemal olnud inimeste toetamisele. Külastasime koolituskeskust (tööotsijate klubi), kus tööotsijad käisid igapäevaselt kohal kella 10–16, kohalkäimine on kohustuslik ehk tegemist oli intensiivse tööotsimise teenusega.
Norras püütakse vältida olukorda, kus inimene liigub pikaks ajaks tööturult või haridussüsteemist kõrvale. Suur rõhk on individuaalsel lähenemisel ning inimese tugevuste ja võimete leidmisel. Inimest toetatakse samm-sammult, et teda suunata tagasi õppesse, tööturule või aktiivsesse kogukonnaellu.
Erilist tähelepanu pöörati vaimse tervise probleemide või keerulisema sotsiaalse taustaga noortele. NAV-i spetsialistid tõid välja, et sageli ei ole inimese peamine probleem töötus, vaid hoopis üksildus, vähene eneseusk või katkised suhted. Seetõttu tehakse tihedat koostööd tervishoiu, haridusasutuste ja noorsootöö spetsialistidega. Järjepidev ja individuaalne tugi aitab inimestel tagasi tööturule või õppesse jõuda. Oli huvitav näha, kui palju panustatakse Norras töövõime säilitamisse ning inimeste aktiivsena hoidmisse ka keerulisemate elusituatsioonide puhul.
Oulu – mitteformaalsed noortekeskused
Soome õppereis viis delegatsiooni Oulusse, kus keskenduti peamiselt noorte tugiteenustele ning tehnoloogiliste lahenduste kasutamisele sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Üheks olulisemaks kohtumiseks kujunes külastus Byströmi One Stop Guidance’i keskusesse, mis loodi Oulus 2011. aastal ning mille mudel on nüüdseks levinud üle kogu Soome.
Byströmi keskus on mõeldud noortele vanuses 16–29. Noored saavad abi hariduse, tööturu, vaimse tervise ja sotsiaalsete küsimuste puhul. Keskuse eesmärk on pakkuda noortele lihtsat ja kiiret ligipääsu teenustele ning vähendada olukordi, kus noor jääb süsteemide vahele.
Byströmi maja tugevuseks on põhimõte, et noor saab ühe ukse kaudu kätte väga erinevad teenused ja toe. Samas kohas pakutakse karjäärinõustamist, tööturuteenuseid, eluasemenõustamist, vaimse tervise tuge, sõltuvusnõustamist, seksuaalnõustamist ning tuge sisserändetaustaga noortele. Lisaks on loodud loomingulised ja mängulised tegevused, mis aitavad noortel spetsialistidega loomulikumat kontakti luua. Keskuse sisekeskkond on teadlikult kujundatud selliselt, et noor ei tunneks end ametiasutuses, vaid pigem turvalises ja toetavas ruumis, kuhu võib tulla ka lihtsalt aega veetma või kohvi jooma.
Teenuste kõrval pöörati väga palju tähelepanu ka keskkonnale. Üheks inspireerivamaks näiteks kujunes Kohtaamo Kemi tegevus. Tegemist on Kemi raamatukogu juures tegutseva noortele vanuses 16–29 mõeldud kohtumis- ja tugikeskkonnaga, mis ühendab noorsootöö, kogukondlikud tegevused ning igapäevase nõustamise.
Kohtaamosse saavad noored tulla ilma eelregistreerimise või konkreetse probleemita. Seal on võimalik lihtsalt aega veeta, õppida, teiste noortega suhelda, saada abi ametlike dokumentide täitmisel või küsida nõu töö ja hariduse teemadel. Keskuse töötajad rõhutasid, et sageli on kõige olulisem pakkuda noortele turvalist kohta, kus nad tunnevad, et neid kuulatakse ja märgatakse.
Kohtaamo on loomulikul viisil seotud kogukonna igapäevaeluga. Raamatukogu neutraalne ja kõigile avatud keskkond vähendas noorte jaoks tunnet, et tegemist oleks „ametliku teenusega“. Noored tulevad sageli kohale algul lihtsalt aega veetma, kuid usaldusliku kontakti kaudu jõutakse aja jooksul ka keerulisemate teemade ja probleemideni. Just selline igapäevane kontakt aitab ennetada suuremate probleemide tekkimist.
Olulise ja tundliku teemana käsitleti Oulus ka õigusrikkumiste ennetamist ning noorte toetamist pärast kokkupuudet õigussüsteemiga. Delegatsioon külastas NURRI programmi, mille eesmärk on toetada 12–29-aastaseid noori õigusrikkujaid ja aidata neil ühiskonda tagasi lõimuda. NURRI on teenus, mis keskendub korduvaid õigusrikkumisi toime pannud ning mitmekordsete probleemidega noorte toetamisele. Programm loodi 2020. aastal, pärast seda, kui märgati, et süsteemis on puudu oluline vaheetapp noorte jaoks, kelle probleemid olid muutunud tõsisemaks, kuid kes vajasid siiski paindlikku ja ennetavat tuge enne tõsisemate tagajärgede tekkimist.
Soome kogemus näitab, et kuigi noorte toimepandud kuri-tegude arv on üldiselt vähenenud, muutuvad juhtumid järjest tõsisemaks ning sageli kaasnevad nendega vaimse tervise probleemid, koolist väljalangemine või keeruline kodune olukord. Seetõttu on riik hakanud teenust järjest enam rahastama ning sarnaseid mudeleid arendatakse üle Soome, kuigi suur osa tegevustest toimib endiselt projektipõhiselt.
NURRI spetsialistid tõid välja, et väga sageli ei ole õigusrikkumine ise peamine probleem, vaid märk sellest, et noore elus on juba pikemat aega olnud lahendamata muresid. Praktikas tähendab see, et noorega kohtutakse sageli esmalt hoopis neutraalses keskkonnas – minnakse temaga jalutama, kohvikusse või aidatakse taastada igapäevast rutiini.
NURRI spetsialistid rõhutasid, et väga oluline osa tööst toimub koostöös vanematega. Praktika näitab, et just vanemate aktiivne osalemine aitab saavutada kõige paremaid tulemusi. Kui noor ise ei ole koostööks valmis, alustatakse tööd vanematega ning vajadusel kaasatakse ka õed-vennad, sest sageli mõjutavad probleemid kogu perekonda. Teenuse keskmes on holistiline lähenemine ehk noort ja tema tegu ei vaadata üksiku probleemina, vaid püütakse mõista tema elu tervikuna. Teenuses töötavad koos vaimse tervise õde, projektijuht, sotsiaal- ja noorsootöö spetsialistid ning vajadusel kaasatakse ka tervishoiu- ja sotsiaalteenused. Eesmärk on aidata noorel ja tema perel süsteemis paremini toime tulla ning pakkuda tuge just seal, kus abi parasjagu kõige rohkem vaja.
Parim tulemus tekib koostööst
Delegatsioonile avaldas muljet ka see, kui praktiliselt oli korraldatud erinevate spetsialistide koostöö. Ühistes ruumides töötavad koos Oulu linna noorsooteenuste nõustajad ning Põhja-Ostrobothnia heaolupiirkonna sotsiaalnõustaja ja psühhiaatriaõde. Selline igapäevane koostöö võimaldab infot kiiremini vahetada ja noore jaoks abi paremini koordineerida.
Oulus pööratakse suurt tähelepanu ka digitaalsele noorsootööle. Linnas tegutseb näiteks Pelifarmi mänguarenduse ja digikultuuri keskkond noortele. Samuti toimuvad Twitchi ja TikToki otseülekanded, LAN-peod ning noorte enda loodud diskod ja mänguõhtud. Digitaalne noorsootöö hõlmab ka online-noortekeskust ning sotsiaalmeediapõhiseid tegevusi. Selline lähenemine aitab jõuda noorteni, kes ei pruugi traditsioonilistesse noortekeskustesse tulla, kuid on väga aktiivsed digikeskkondades.
Noorsootöö tegevused jagunevad Oulus kolmeks: ühiskondlik, individuaalne ja kogukonnapõhine töö. Eraldi tähelepanu pööratakse ka LGBTQ+-kogukonnale ning mitmekultuurilisele keskkonnale. Oulus elab u 35 eri kultuuritaustaga kogukonda ning teenuste ja info kättesaadavus erinevates keeltes on oluline prioriteet.
Oulu suurimaks väljakutseks peetakse noorte vähenenud usku tulevikku. Ebastabiilne maailmakord, sõjad, majanduslik ebakindlus ning ühiskondlik polariseerumine mõjutavad tugevalt noorte vaimset heaolu. Suurte probleemidena toodi välja ärevus, vaesus, töötus, koolist väljalangemise risk ning alaealiste hasartmängurlus välismaistel veebilehtedel. Samuti on tõsiseks murekohaks uimastite tarvitamine noorte seas.
Samas panustab linn aktiivselt noorte võimaluste suurendamisse. Noortele antakse võimalus ise projekte algatada ning linn toetab neid nii rahaliselt kui ka juhendamisega – näiteks kuni 1500 euro suuruste toetustega. Ettevõtjad viivad läbi tasuta töötubasid ning noortele pakutakse pärast kooli erinevaid tegevusi, nagu autoringid, start-up’i töötoad, sport, muusika, tants, lauamängud.
Oulu linnas tegutseb kokku 26 avatud noortekeskust, sealhulgas kaubanduskeskuses asuv noortekeskus Nurkka. Lisaks on linnas seitse mängutuba ning aktiivne tänavanoorsootöö. Erilist tähelepanu pööratakse kriisitööle ja vaimse tervise toetamisele. Linnas töötab kaks kriisikoordinaatorit ning noortele on loodud kriisitelefon. Tänu tugevale ennetustööle on kriiside arv püsinud suhteliselt madal ning teenus keskendub peamiselt nõustamisele ja toetavale vestlusele.
Kas robotid tulevad appi?
Õppereisi üheks tehnoloogiliselt huvitavamaks kohtumiseks kujunes RoboSoteLabi külastus Oulu rakenduskõrgkoolis. Seal tutvuti robootika ja tehnoloogiliste lahendustega, mida arendatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna jaoks. Näha sai erinevaid sensoreid, turvasüsteeme, nutikaid kodulahendusi ja sotsiaalroboteid.
Siinjuures oli olulisim küsimus, kuidas neid lahendusi kasutada nii, et inimesed saaksid võimalikult kaua iseseisvalt kodus hakkama. Kuidas tehnoloogia aitab vähendada üksildust, toetab hooldajaid ning muudab teenused
mugavamaks ja turvalisemaks?
RoboSoteLabi külastusel jäid eriliselt silma robotloomad, mis peaksid toetama erivajadustega inimeste sotsialiseerumist ja emotsionaalset heaolu. Lastekaitsespetsialisti Dei Steini hinnangul võiksid sellised lahendused olla väga väärtuslikud ka töös laste ja peredega. Kuna lastega tuleb sageli rääkida keerulistel ja tundlikel teemadel, võiks robotloom toetada lapsega kontakti loomist.
Viimsi noortekeskuse juhataja Ave-Liis Arro arvates võiks robottehnoloogia pakkuda olulist tuge erivajadustega lastele ja HEV-õpilastele ehk haridusliku erivajadusega õpilastele. Näiteks võiks see toimida toetava „sõbrana“, aidates lapsel koolikeskkonnaga kohaneda, tunnis paremini keskenduda ning vahetundides rahuneda. Sarnaseid lahendusi kasutatakse juba mõnes hooldekodus.
Põhjamaade kogemus kinnitas veel kord, et kõige paremini toimivad süsteemid on need, kus erinevad valdkonnad tegutsevad koostöös. Noorsootöö, sotsiaalteenused, haridus, tervishoid ja kogukond tegutsevad ühise eesmärgi nimel ning inimest püütakse toetada enne, kui probleemid muutuvad tõsiseks kriisiks.
Õppereiside tulemusena sai Viimsi vald juurde uusi kontakte ja koostööpartnereid ning mitmeid praktilisi ideid, mida tulevikus kohalike teenuste arendamisel kasutada. Järgmise sammuna analüüsitakse saadud kogemusi põhjalikumalt ning hinnatakse, milliseid lahendusi oleks võimalik Viimsis edasi arendada või piloteerida.
Õppevisiidid toimusid Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi toetusel.
