Kätlini karjääripööre toimus olude sunnil. Ta meenutas, et jäi lapsehoolduspuhkusele ajal, mil hotellindus oli laineharjal. „2016. aastal olid hotellid külastajaid täis, aga kui pidin neli aastat hiljem tööle naasma, oli sektoris tõeline mõõn,“ meenutas ta. Kuigi nüüd teab Kätlin, et iga halb asi on millekski hea, tundus koondamisteade talle toona, nagu oleks vaip jalge alt tõmmatud.
See aeg oli hirmutav ja peas keerles küsimus: kuidas edasi? „Tulin töötukassa kabinetist välja, istusin autosse ja mõtlesin, et näitaks ometi keegi suuna kätte. Siis tuli mulle kiri,“ rääkis Kätlin. Nüüd on ta tänulik inimesele, kes palli veerema pani ja ta kinnisvaramaakleriks värbas.
Uus amet pakkus väljakutseid
Kuigi uus amet oli alguses võõras maailm, otsustas Kätlin seda proovida. Esimest tehingut ta kuigi hästi ei mäleta, kuid tal on hästi meeles, kuidas ta käis end maakleriks pakkumas inimestele, kes soovisid müüa Metsakastis asuvat ridaelamut. „Jõudsin varem kohale ja värisesin üle terve keha. Nad ei teinud minuga lepingut. Inimeste usalduse võitmine ja enesekindlus on selle ameti juures A ja O,“ tõdes Kätlin. Saadud kogemus ei pannud teda loobuma, vaid hoopis edasi minema.
Kinnisvaramaakleri töö juures meeldib Kätlinile enim see, et alati on midagi uut ning pole kaht ühesugust päeva, objekti, ostjat ega müüjat. „Kui soovid inimestega suhelda, siis see töö sobib sulle. Olen seda tööd tehes aru saanud, et päevast päeva üksinda kabinetis ma töötada ei suudaks,“ kirjeldas ta.
Lisaks suhtlemisele tuleb tunda küttesüsteeme, hoonete ventilatsiooni, ehitusmaterjale ja muud ehitusvaldkonda puudutavat. Kätlin nentis, et ka see osa tööst tundus alguses hirmutav, sest tal puudusid vajalikud teadmised. „Kõik on töö käigus õpitav. Samas on täiesti okei kliendile tunnistada, kui ma parajasti vastata ei oska, kuid ühtegi vastust ma võlgu ei jää,“ ütles Kätlin. Kliendid on erinevad ja võimatu on ette ennustada, mille kohta potentsiaalne ostja küsida võib. Kui Kätlin kohe vastust ei tea, uurib ta selle kindlasti välja ja annab küsijale edasi.
Kinnisvaraturg Viimsis
Viimsi kinnisvaraturu kohta võib üldjoontes välja tuua kaks tähelepanekut. Esiteks leidub Viimsis nii väikseid ühetoalisi kortereid kui ka uhkeid villasid. „Kuigi kinnisvaraturg on siin kirev, võib kolme või enama lapsega peredel olla sobiva elukoha leidmine pisut keerulisem, sest sobivaid pakkumisi on vähem,“ mõtiskles Kätlin.
Teisalt tõi ta välja, et Viimsis toimub vallasisene ränne. Näiteks kui paar saab esimese, teise või kolmanda lapse, soovitakse kolida suuremale elamispinnale, kuid jääda siiski koduvalda. „Ka inimesed, kes on mingil eluperioodil Viimsist ära kolinud, soovivad pere loomise ajal tagasi Viimsisse tulla,“ tõi Kätlin näite.
Kinnisvarajutud on alati teemaks. Kätlin kinnitas, et nii pere- kui ka sõpruskonnas hakatakse mingil hetkel ikka kinnisvarast rääkima. „Minult küsitakse tihti, millal on õige aeg kinnisvara osta või müüa. Poolnaljaga ütlen ikka, et parim aeg oli eile. Tegelikult ei ole kodu ostmisel võimalik ideaalset turuhetke ette ennustada. Kui vajadus on olemas, rahaline võimekus lubab ja õige kodu on leitud, ei tasu otsust lõputult edasi lükata ainult lootuses, et äkki tuleb kunagi parem hetk.“
„Kui plaanid kinnisvara müüa, võta endale partneriks kinnisvaramaakler, keda usaldad, ning nii jõuad turvaliselt punktist A punkti B,“ jagas Kätlin nõu. Ostjatel soovitas ta alustada eelarve ja soovide paika panemisest.
Lõpetuseks uurisin, kas karjääripööre on Kätlini meelest olnud õige samm. „Huvitav, mul ei ole viie aasta jooksul kordagi olnud mõtet, et hakkaks midagi muud tegema,“ vastas ta. Kätlin nentis, et maailmas on kindlasti lihtsamaid ja stabiilsemaid ameteid kui kinnisvaramaakleri oma, ent talle uus karjäär meeldib. „Inimene on ise enda kõige suurem kriitik, aga imed hakkavad juhtuma siis, kui julged astuda üle lävepaku,“ sõnas ta lõpetuseks.
