Üks näitusel eksponeeritud töödest kuulub Oleksandra Petrusenkole, kes õpib Viimsi koolis. Tegemist on ainsa Eestist pärit tööga, mis rahvusvahelisele näitusele valiti.
Näituse avamisel Tallinnas rääkis vallavanem Siiri Visnapuu, kuidas Oleksandra koos emaga läbisid pika tee, enne kui jõudsid Eestisse. Täna õpib ta Viimsis, räägib vabalt eesti keelt, tal on siin sõbrad ning Viimsist on saanud tema teine kodu.
Kuid kogu selle aja on tema süda olnud Ukrainas. Oleksandra isa töötab sõjaväemeedikuna ning riskib iga päev oma eluga. Seetõttu ei ole Oleksandra joonistus lihtsalt üks laste töö. See on pilk läbi lapse silmade, kes elab korraga kahes maailmas: siinses turvalises argipäevas, aga tundes pidevat muret oma lähedaste ja sõprade pärast Ukrainas.
Näitus „Ukraina unistuse näod“ on juba jõudnud mitmesse Euroopa riiki. Laste joonistuste kaudu tuletab see meelde, et uudiste ja sõjasündmuste taga on alati päris inimesed ja nende lood.
Kutsume Viimsi elanikke üles mitte lihtsalt näitusest Artiumi poole jalutades mööda minema. Peatuge hetkeks. Vaadake neid pilte. Lugege joonistuste kõrval olevaid lugusid. Mõnikord suudavad just laste joonistused öelda rohkem kui mistahes sõnad.
Näitus „Ukraina unistuse näod“ jääb Viimsisse 19. juunini.
